Tänase seisuga on Rakvere Tarva korvpallimeeskond saanud nädal aega nautida eelmisel reedel kodusaalis Paf Eesti-Läti korvpalliliiga raames teenitud hooaja esimest võitu, kui lisaajal alistati viimaste sekundite viskega Tartu Ülikool Maks & Moorits 91:89.
Seda, kui palju üks võiduta meeskondade omavaheline mäng tegelikult tähendas ja kui suured pinged peal olid, võis hästi välja lugeda mõlema tiimi suurest tahtmisest ja kohati väga rabedast esitusest ning loomulikult mõlema poole emotsioonidest pärast lõpusireeni.
Korvpall24 portaal ajas pärast kohtumist juttu Tarva 23-aastase ääremängija Tormi Niitsuga, kelle efektiivsuskõver on tänavu senistes mängudes käinud üsna palju üles-alla. Palusime kõva võitlejahingega mehel proovida sõnadesse panna, kui keeruline Rakvere ja isiklikult tema enda jaoks hooaja esimesed kuu aega olid, kui järjest teeniti kuus kaotust, millest kolmel kinkisid Tarva mehed Niitsu sõnul ise võidu vastastele.
Aus ja otsekohene Niits paneb intervjuus puid alla ka meeskonnakaaslastele, aga kõige rohkem raputab ta tuhka pähe iseendale. Nimelt suvel oma mängu muutmise kallal väga palju vaeva näinud mees tahtis enda sõnul liiga kiiresti liiga palju ja jooksis peas veidi lühisesse.
Tormi, enne Tartu mängu oli tabelis teil 0-6. Mis meeleolud meeskonnas trennides olid? Kas pigem oli viha, et nüüd hakkame panema või juba kerge käega löömine?
Ega see asi seal kiita ei olnud. Olime päris augus. Jube raske oli hommikul ja õhtul trenni minna, kui lihtsalt ei tule võite ja mängid ise maha neid. Mõni päev oli viha, mõni päev oli käega löömist, aga võitlesime koos edasi ja saime lõpuks esimese võidu kätte. Kuigi polnud väga ilus ega veenev, aga võit on võit.
Publikule oli ju ilus?
Seda küll, aga andsime selle mängu neli korda juba ära. Nii ei saa.
Ütlesid teleintervjuus ka, et olete sel hooajal juba neli mängu ära andnud. Millest see tuleb? Teil on ju ometi kogenud mehi, kes peaksid suutma kainet pead säilitada.
Kui hakata algusest pihta, siis Liepaja mängu andsime sellega ära, et juhtisime kolm minutit enne lõppu kümnega ja üks mees, kes seal on (näitab näpuga venitavate kaaslaste suunas – toim.), tegi palliga üksi üle tulles tagasimängu. Läti Ülikooli vastu viskas pikk välismaalane korvi alt mööda. Need on täiesti lollid asjad. Turniiritabelis on võit justkui juba olemas, aga on ebakindlus või mänguks mitte valmis olemine või midagi sellist. Me ei saa enam sisse lubada selliseid asju. Eksimused on tehtud, nüüd tuleb neid vältida ja lõppudega võidud ära võtta. Mäng Raplaga oli ka täiesti võidetav, aga lõpuks saime viiega tuppa. Tuleb nendest lihtsalt õppida ja edasi minna.
Hooaja alguse mängudest on jäänud mulje, et Sinu roll on teistsugune kui eelmisel aastal. Oled rohkem kolmese taha surutud ja see pole päris Sinu mäng. On mul õigus?
See ei vasta tõele. Tegin suvel päris palju tööd, et perimeetrile minna. See oli mu enda tahtmine, et selline roll saada. Nüüd pean endale tuhka pähe raputama ja ütlema, et ise olen s**akott olnud. Ütleme nii, et ise põlesin läbi. Tahtsin liiga palju ja peas läks natuke lühisesse. Nüüd on hakanud paremaks minema. Trennides saan palliga hakkama ja mängus oskan ka palliga midagi teha. Ei pudista seda niimoodi enam ära. Nüüd hakkab asi paremuse poole minema.
Täna panid kaks väga olulist kaugviset ära, samas võtsid oma ründelauad, viskasid korvi alt ja vajadusel panid ka kolmeseid. Kas Sul on vaja sellist balanssi leida?
Jah. Ma isegi ei oska öelda, milles ma niimoodi näppu lõikasin. Võib-olla ma olin jälle liiga heas vormis pärast suve. See vahel ei toimi. Täna ma leidsin loogilised lahendused, ei pabistanud üle, kui palli sain, panin peale. Siin lihtsalt ei tohi mõelda nii palju. Trennis on näha, et ma oskan visata. Tuleb lihtsalt enesekindel olla ja mitte nii palju karta.
Kas üldiselt on teil meeskonnas rollid paika loksunud? Kohati jääb mulje, et ei ole.
Sul on õigus. Täna oli näha, et midagi on paika loksunud. Pärast viimast kaotust, mis oli korralik pakk, olid väikesed vestlused mõne mängijaga. Arvan, et need mängijad said nüüd aru, mida neilt oodatakse ja mida nad tegema peavad. Täna nad näitasid, mis nad tegema peavad.
Eeldan, et vihjad välismängijatele?
Jah.
Kas välismängijatel võis sellise pika kaotusseeria ajal tulla tunne, et appi, mu töökoht on ohus, samal ajal kui Eesti mehed mõtlesid klubi ja fännide peale?
Ei-ei, kindlasti mitte. Nad on Balkani poisid. Nad on tulest, veest ja vasktorudest läbi käinud. Nad ei anna nii kergelt alla. Nad olid pigem segaduses, aga jäid tiimile truuks. Ei hakanud ise tegema, vaid mängisid meeskondlikult edasi, kuigi eks me kõik vahepeal mõtlesime, et hakkame ise tegema (Muigab.). Nad on selles mõttes truud vennad ja ajasid tiimi värki edasi.
Aleksa Nikolic kogus Tartu vastu näiteks kolmikduubli.
Jah, ta ise ütles, et karjääri esimene.
Kas Nikolic ongi selline kolmikduubli tüüp?
Nagu sa näed, ta on PG (point guard ehk mängujuht – toim.) tegelikult, aga ta ise ka ei saa vahepeal aru, kas ta peab ”kaks” või PG olema. Need jututeemad temaga olidki. Tal on kõik olemas – ta võib läbi minna, ta on pikk, tal on head liigutused, ta saab kaitses kõiki katta, saame temaga kaitses vahetada… kõik asjad. Ongi selline vend, kes võtab lauda, paneb kotti, söödab hästi. Vahepeal riskib söötudega liiga palju, aga täna ta ei eksinud ja tegi super mängu.
Kas järgmise võidu võtab Tarvas nüüd vähe väiksema närvikuluga?
Rahvale meeldib ju selline mäng. Mulle meeldib ka selline emotsioon. Tahame kõik hooaja lõpuni mängulõppudega ära võtta (Naerab.). Siis oleme play-off‘ideks sellega harjunud ja saame seal normaalselt võtta.
Tormi Niitsu keskmised näitajad on tänavusel hooajal senise seitsme liigamänguga olnud 25,5 minutit, 10,7 punkti, 5 lauapalli, üks resultatiivne sööt ja 1,3 vaheltlõiget. Kahepunktivisked on korvi kukkunud 52,5% täpsega ja kolmesed 27,6-protsendiliselt.




