Close

INTERVJUU | Tartu Ülikooli noor mängujuht Rando Roos: olen kindlasti see mees, kes pallid korvi kohale riputab

-Rando Roos | Foto: Diana Jesin-Gnibida/Tartu Ülikool Maks & Moorits Facebook

Eesti noortekoondiste kindel tegija Rando Roos (20-aastane, 183 cm) on astunud sel hooajal suure sammu edasi ka meeste seas. Võrreldes eelmise hooajaga on Tartu Ülikool Maks & Mooritsas palliva Roosi mänguaeg neljakordistunud. Hooaja alguses rassis noormees ühes kohtumises koguni 33 minutit.

Mänguaja kasvades on edenenud ka statistika, kuid mitte igas valdkonnas. Kolmepunktivisete tabavusprotsent on näiteks kukkunud 33,3 pealt 16,7 peale ning +/- näitajagi on vajunud kergesse miinusesse. Neile väikestele tagasilöökidele vaatamata tundub, et peatreener Kuusmaa usaldab noormeest.

Rando Roos rääkis oma hooajast Korvpall24.ee portaalile detsembri lõpus Viimsi Forus Spordikeskuses. Tagamees arvab teadvat, mida tuleb teha, et vahepealne hea minek jälle üles leida. Rääkisime ka treenerite käekirjast, kahest Karlist ning Rauno Nurgeri olulisusest Tartu edusse ja paljust muust.

Alustasid hooaega väga hästi. Oli mänge, kus tõid ligi 10 punkti ning karjääri parimad 7 korvisöötu. Mis pärast seda juhtus?

Vot ma ei oskagi öelda, mis siis juhtus. Mingi hetk lihtsalt vise ei läinud enam ja nii see jäi. Ma olen nüüd sellise mentaliteediga, et tuleb edasi peale panna ning küll siis hakkab minema ka.

Vaatasin soojendust Viimsi vastu ja eksisid ainult ühel kolmesel ning 10 tükki panid sisse. Mängus said kolmest ühe sisse. Kas hakkab tulema?

Lugesid kõik kokku, väga hea. Ilmselt hakkab tulema. Mängus oligi selline vise, et sealt tuleb visata ja seekord läks.

Mis Sul selle n-ö duhhi ära viis, et enam sisse ei saa?

Tihtipeale on see variant, et tulen mängu ja pean kohe külmalt peale panema ning kui see juhtub mööda minema, siis ongi mängu algus kohe raske.

Keda Sinu positsioonil rohkem mängitatakse praegu, on see Jamir Harris?

Harris ja eks kõik välismaalased mängivad rohkem kui mina praegu.

Mida see Harris Sinust paremini teeb?

Eks ta viskab sisse paremini, nagu ka Viimsi vastu näha oli (kolmesed 4/6 – toim.). Muus plaanis ma ei arva, et talle väga palju alla jään.

Kuidas Aivar Kuusmaa käekiri Sulle sobib?

Tegelikult sobib väga hästi. Hooaja algus näitaski, et asjad tulid välja, ta usaldas mind “number ühe” ja “kahe” positsiooni peale ning mulle ta käekiri sobib.

Milliseid mängijaid ta üldse usaldab?

Seda korrutatakse tihti ja on kõige tähtsam, et peab olema meeskonnamängija. Peab elama kaasa tiimile ning mängima teiste jaoks. Kõik visked, mis heast söödumängust tulevad, on vägagi aktsepteeritavad ning selliseid lahendusi ongi vaja.

Mida abitreener Toomas Kandimaa Sulle õpetanud on?

Toomas räägib pigem kaitse poolest. Kust ja kuidas survet anda. Kust abi anda. Muidugi kui ka rünnakul on mingid asjad valesti, siis ta mainib ära.

Teete trennis vahel Kuusmaa ja Kandimaaga viskevõistlusi ka?

Mina pole teinud. Karl Johan Lips on teinud ja nägin, et ta võitis.

Kas seepärast tal hooaeg nii kehvasti algaski?

Vot seda ma ei tea (Naerab.), seda peab Lipsu enda käest küsima. Arvan, et tal läks natukene aega enda rolli leidmisega. Ta pidi mängima mitme positsiooni peal. Variante oli palju. Seda rääkisime hooaja alguses ka, et meil läheb aega rollide leidmisega ja tundub, et nüüd on Lips enda oma ka leidnud.

Karl Johan Lips viskab praegu kolmeseid enda kohta fenomenaalse protsendiga 43,5 (hooajal 2022/2023 kõigest 28,3% – toim.) ja sellega on ta liigas 6. kohal. Kas Kuusmaa on tal selle paika sättinud?

Ma pole näinud, et Kuusmaa tal viset sätiks. Trennides olen näinud, et tema ja Martin Paasoja ongi kõige kõvemad viskajad meil. Et tal mängus nii hästi sisse läheb, pole minu jaoks mingi ime. Ta oskab ise ka hästi vabaks jääda ning kui on vaja hädavise võtta, siis ta selle ka võtab.

Miks ta endise koduklubi vastu ei mänginud?

Ta on haige ja nii mõnigi teine mees meil tiimist ei saanud ka haiguse pärast Viimsi vastu aidata.

Karl Gustav Jurtšenko karjäär ei ole tiigrihüpetega edasi läinud. Mis teda segab?

Arvan, et võib-olla tiimi kvaliteet on natukene kõrgem, kui tal eelnevalt on olnud. Siis on raskem endal ka skoorima ja särama saada. Viskekäsi on tal läinud kõvasti paremaks, sest Karlil oli pärast õlaoperatsiooni viskega raskusi. Selle kallal ta on tegelenud ning on minu meelest väga tubli.

Oled Karliga koondises ka koos olnud. Kuidas seal koostöö sujunud on?

Igal aastal oleme noortekoondises koos olnud, välja arvatud siis, kui tal see õla operatsioon oli. Arvan, et nende aastatega, mis oleme koondises koos olnud, on meil tekkinud väga hea klapp nii väljakul kui ka väljakult eemal.

Pikaaegsel Eesti koondislasel Rauno Nurgeril on igal hooajal statistika vaikselt langenud. Kas 31-aastasel palluril hakkab vanus peale tulema?

Nii ma kindlasti ei ütle (Muigab.). Miks tal see statistika langenud on, ei oska öelda. Ta paneb häid katteid ning hea on pick and roll‘i mängida. Kui mingid asjad ei klapi, siis Nurger on väga hea suhtleja. Alati saab temaga läbi rääkida, kuidas saaks mingid olukorrad paremini lahendada.

Vaatasin, et soojendusel Henry ja El-Sheikh panid nii tagurpidi kui ka 360 kraadisel hüppel pealt. Mängus aga ei näinud ühtegi dunk‘i. Kas pole seda meest, kes neile pallid korvi kohale riputaks?

Usun, et oleksin kindlasti mees, kes neile need pallid korvi kohale riputaks, kui tekiks vastav olukord. Nende pealtpanekud tulevad praegu individuaalse meisterlikkuse pealt korvi all või teevad õigeaegse lõike.

-Rando Roos | Foto: Diana Jesin-Gnibida/Tartu Ülikool Maks & Moorits Facebook

Milline näeb välja Sinu tavaline päev?

Enamasti on kell 8.15 kool. Teen kaks tundi kooli ning siis kohe on trenn otsa. Pärast trenni pesen ära ja lähen kohe uude tundi. Tihti kestavad koolipäevad kella 16-ni ja siis on tunnike-kaks puhkust enne õhtust trenni. Iga päev küll pole kaks trenni päevas, kuid enamasti nii mu päev välja näeb.

On Sul jõutrenn ja visketrenn eraldi? Või panedki just väsinud käega ka peale?

No visketrennid käivadki jõusaaliga suhteliselt käsikäes. Kas on viskamine enne või siis vastupidi. Sellised trennid on enamasti hommikuti. Tegelikult on isegi hea pärast jõusaali visata. Kui on ülakeha päev, siis panen viskele jalgadest jõudu juurde. Kui on jalapäev jõusaalis, siis timmin viskamisel käeosa rohkem.

Mida Sa ülikoolis õpid, et saad vahepeal trennis ka käia?

Kehakultuuri õpin. See poolaasta oli natukene lihtsam, aga järgmisel poolaastal tunniplaani vaadates läheb raskemaks. Eks tuleb õppejõududega hakata läbi rääkima.

Tahad kunagi saada treeneriks? Kas ikka korvpalli alal?

Hetkel selline plaan on, jah, ning lähen õpingutega just korvpalli suunda.

Jääb Sul aega enda arengus ka mingite individuaalsete nüansside kallal töötamiseks?

Jääb ikka, kui on pärast trenni ning vabadel päevadel viitsimist. Eks ikka viske kallal näen vaeva, sest sellega on mul probleemid. Tuleb visata enesekindlalt ning teha palju korduseid, siis tuleb see areng kõige kiiremini.

Mida Sa tegema pead, et põhivennaks tõusta?

Kõike tuleb juurde timmida. Lisaks viskele ka kiirust, sööduvärki ja mängulugemist. Ja hulgaliselt kogemusi on juurde vaja hankida.

Kas Sinu arvates heaks söötjaks sünnitakse või treenitakse?

Eks seda taipu on ka vaja, kuid suuresti on see treenitav ning söötmist on vaja pidevalt korrata. Trennis tuleb olla julge ja panna sagedamini raskemaid sööte, siis hakkavad asjad mängus ka välja tulema.

Räägi oma jõunäitajatest. Oli näha, et vastastel sind kerge ära lükata pole.

No jõutõmmet pole ammu teinud, aga selline 190 kg on ära tulnud küll. Rinnalt surumine on läinud 115 kg ja kükk 135 kg.

Treenid Sa ise jõusaalis omast tarkusest või annab võistkonna füsio Rauno Kuusemets kavad kätte?

Rauno Kuusemets meil otseselt jõusaaliga ei tegele, tema paneb teipi, teeb soojendust, hoiab tiimi vaimu natuke üleval ja tegeleb erinevate vigastustega. Jõusaalis on meil selline kõva mees nagu Ott-Erik Kalmus. Temaga koos on hea näide, et kui alustasime treeninguid, siis oli mul rinnalt maksimum 70 kg.

scroll to top