Pärast pikalt ookeani taga USA-s õppimist ja treenimist kaks hooaega tagasi BC Kalev/Cramos oma profikarjääri alustanud Indrek Sunelik on tänaseks jõudnud Saksamaa kaudu Raplasse, kus on tegemas numbrite järgi oma esimest arvestatavat profiaastat. Pärast Kalevis päris väikeste pingiminutite peale jäämist Saksamaa tugevuselt kolmandasse liigasse Koblenzi meeskonda siirdunud Sunelik ei saanud ka seal jalgu alla, kuna vigastustega oli nii palju ebaõnne.
Korvpall24 palus 22-aastase ja 2-meetrise tagamängija intervjuud andma pärast Rapla Avis Utilitase võidumängu Keila KK vastu, kus Sunelik panustas 19 minutiga 7 punkti ja 2 lauapalli. Järgmistes kohtumistes oli meie intervjuu kangelane veel paremas hoos, kui tõi Ogre vastu 9 silma ja 7 lauapalli, Valmiera mängus panustas 8 punkti, 4 lauapalli ja 2 söötu ning Tartule viskas 5 silma ja hankis 7 lauapalli. Paf Eesti-Läti liiga senised keskmised näitajad on noormehel 17,6 minutit, 6,1 punkti, 4,5 lauapalli ja 1,1 korvisöötu.
Uurisime, kuidas sujub Sunelikul pärast kahte ebaõnnestunud hooaega enesekindluse kogumine Raplas, kas lisaks Raplale oli tal suvel veel kosilasi ning miks otsustas ta just nende kasuks, mida on andnud talle pikalt USA-s korvpallioskuste arendamine, miks paistavad just ameeriklased silma n-ö tapjainstinktiga, mis lubab neil ikka ja jälle mängulõppe ära otsustada, kas eestlased on kohati selles osas liiga tagasihoidlikud ning kas sorav inglise keel aitab tal võõrleegionäridega paremini jutule saada.
Kuidas Sa hooaja algusega Raplas kohanenud oled? Kuidas oled kohanenud meeskonnaga ja kuidas oled endaga rahule jäänud?
Meeskonnaga oli väga lihtne kohaneda. Minu arust on siin vinged kutid ja nad võtsid mu kohe esimeses trennis omaks. Sellega probleeme polnud. Endaga olen enam-vähem rahul. Enamasti olen üritanud nii trennis kui ka mängus endast parima anda ja arvan, et siiamaani on kõik okei olnud.
Üle pika aja mängid Eestis ja saad siin normaalselt minuteid. Kalev/Cramo aega vist päris mängimiseks nimetada ei saanud? Kas on hea tunne?
Väga hea tunne on! Ma armastan korvpalli ja see on maailma parim tunne, et saan seda teha ja mind usaldatakse. Saan näidata, mida ma oskan, sest tegelikult Eestis paljud mind ei tea, kuna olen nii kaua ära olnud.
Saksamaale minnes Sa ilmselt eeldasid, et saad seal minuteid, aga lõpuks erinevatel põhjustel jäi mänguaega väga väheseks. Kas mitu hooaega järjest justkui kõrvaltvaatajaks olemist tekitab ebakindlust ka?
Kindlasti tekitab, aga Saksamaal ma ei mänginud mitte sellepärast, et ma ei tõestanud ennast, vaid sellepärast, et mul olid mitmed vigastused. Kaks korda venitasin sama hüppeliigest. Liigeses oli rebend ja see oli mentaalselt väga raske hooaeg minu jaoks.
Mis variandid Sul suvel olid? Kas Rapla oli üks esimesi, kes Sinuga suvel kontakteerus?
Rapla oli esimene. Nad tahtsid mind tegelikult ka Kalev/Cramo ja Saksamaa ajal, aga mõlemal korral polnud lepingu pärast võimalust siia tulla. Nüüd teadsin, et tahan kindlasti Eestisse jääda. Teised tiimid olid ka huvitatud ja isegi tegid pakkumisi, aga mul oli Raplaga juba varasem kontakt ja teadsin, et tulen siia.
Sa ütlesid, et tahtsid kindlasti Eestisse jääda. Mis põhjusel, kas tahtsid enesekindlust koguda?
Jah. Pigem oligi see, et mitu hooaega ei saanud mängida. Tahtsin Eestis kohaneda ja enesekindlust tagasi saada.
Sa olid pikalt USA-s. Kui palju Sul seda USA korvpalli veel sees on, kui oled mõned aastad nüüd Euroopas veetnud? Kas pidid kuidagi ümber kohanema?
Esimesel aastal pidin Cramos natukene kohanema, kuid väga pikalt see aega ei võtnud. Aga võin siiamaani öelda, et õppisin korvpalli mängima USA-s, sest see oli aeg, kus arenesin kõige rohkem. Kohanemisega palju probleeme polnud, sest mängisin pikalt ka siin. See, et läksin USA-sse, aitas mind kindlasti palju. Olen väga õnnelik, et selle otsuse tegin.
Räägi natuke, mis USA keskkooli tasemel toimub. Kui palju on tiime, mängijaid, mis tase jne? Meie jaoks on kogu see maailm üsna hoomamatu.
Tegelikult on seal erakoolid, kuhu saavad minna välismaalased. Kui tahetakse saada mängumeheks, siis minnakse enamasti kooli, mis kuulub 25 parima hulka. Parimad mängijad lähevad sinna ja seal on sellised koolid nagu Montverde või IMG. Tehakse liiga ja mina mängisin selliste tiimide vastu.
Seega Sa polnud tavalises koolisüsteemis, kust tulevad ameeriklased?
Ei. Need koolid põhimõtteliselt tehaksegi korvpalli jaoks ja üritatakse parimad välismaalased sinna tuua.
Paar hooaega oled nüüd profina mänginud. Mis on Sinu praegused eesmärgid korvpallis, kuhu Sa jõuda tahad?
Eks ma üritan ikkagi tippu jõuda. Kindlasti ma ei saa öelda, et tahangi siia Eestisse jääda. Siht on suur, aga ma ei taha seda rohkem kommenteerida.
Mis on Sinu tugevused mängijana sellel tasemel, kus Sa praegu mängid? Ja mis on need elemendid, mille kallal Sa ise näed, et tuleb kõige rohkem tööd teha?
Arvan, et minu tugevuseks on atleetlikkus ja võib-olla see, et olen teistest tagamängijatest palju pikem. Mul on võimalus vahetada kaitses pikemate vastu ja võtta väiksemad mängijad pukis ette. See, mille kallal pean rohkem vaeva nägema, on vise. Seda tuleb lihvida, et vise stabiilsem oleks. Siis veel jalgade töö ja sellised väiksemad asjad.
Kui palju on Sind aidanud see, et oled mitu suve saanud korvpallikodus koondisega kaasa teha?
See on mind kindlasti aidanud. Suvel üritan ikka midagi individuaalselt või siis seal korvpallikodus teha, mitte ei istu niisama. Seal saan meestega viis-viite panna ja saan natukene teistsugust kogemust.
Mis on Rapla meeskonnas teistmoodi võrreldes Sinu eelmiste tiimidega? Kas siis mänguliselt, riietusruumis, mingid traditsioonid vms.
Ma ei ütleks, et midagi nii väga teistmoodi oleks. Korvpallimeeskond nagu korvpallimeeskond ikka.
Kui palju mõjutab Rapla mängu see, et peatreener on horvaat ehk Balkani koolkonna esindaja? Kas seda on kuidagi tunda?
Tegelikult, kui sa vaatad mõned aastad tagasi, siis viimased neli aastat on mul olnud enamasti Balkani või Serbia treener. Nii et olen sellega harjunud. Saksamaal oli mul treeneriks serblane. Ta oli pooleldi serblane, pooleldi sakslane. Kalev/Cramos oli (Roberts) Štelmahers, kes on tegelikult ka rohkem sellise Balkani iseloomuga ja USA-s olid mul ka Serbia treenerid. Nad on natuke teistmoodi, aga nad teavad, mida nad tahavad ja arvan, et see on hea. Mulle selline asi meeldib.

Kuna oled pikalt USA-s olnud, siis kas Sina oled nii Kalev/Cramos kui ka Raplas olnud see mees, kes võõrleegionäridega kõige paremini jutule saab ja aitab neil siin hakkama saada?
Kindlasti. Nad ütlevad, et ma olen natuke Ameerika moodi mees, kuna mul on need aktsendid ja slängid ikka veel sees. Aga üritan kõigiga võrdselt suhelda. Ei ole nii, et suhtlen rohkem eestlaste või välismaalastega ja usun, et nii on ka teistel. Arvan, et see on normaalne.
Kust tuleb ameeriklastel see enesekindlus ja kohati isegi nahaalsus, et võtta ja otsustada mängude lõppe? Ka seekord (kohtumises Keila KK vastu – toim.) oli teil Tyler Cheese kogu mängu väga kehva visketabavusega kimpus, aga siis lõpus võttis ja otsustas mängu nii visetega kui ka vabaviskejoonel.
Arvan, et see tuleb kõik individuaalsest tööst, mida USA-s tehakse. Enesekindlus tuleb sellega kaasa. Cheese teab, mida ta oskab ja otsustaval hetkel anname palli kindlasti tema kätte. Enesekindlus tuleb sellest, kui sa oled palju individuaalselt enda kallal vaeva näinud.
Kas Ameerika mängijate mentaliteet ongi selline, et võtan ja proovin otsustada ning isegi kui ei lähe sisse, siis tema arvab ikka, et on kõik õigesti teinud?
Tegelikult nii peakski olema, et võtad enda peale ja tead, et paned sisse, mitte lihtsalt ei mõtle, et paned sisse. Teistmoodi ei saagi olla. Arvan, et nii peaks olema iga mängijaga, sest kui hakkad endas kõhklema, siis sinust korvpallurit ei saa.
Kas eestlase mentaliteet on siis liiga tagasihoidlik ja ta pigem jätab need otsustamised ameeriklastele või Sa näed Raplas mõnda Eesti kutti, eesotsas Sinuga, kes võtaks hea meelega need otsused enda peale?
Arvan, et kõik tahaksid seda teha, aga ma ei oskagi öelda…
Aga eestlaste mentaliteet on siis teistsugune?
Kindlasti on see natuke teistsugune. Siin on ikkagi pigem tiimimängijad, kes ei mõtle nii palju iseenda peale. Aga ma ei ütleks, et Eesti mängijad ei taha enda peale võtta. Kindlasti tahavad. Mina pole sellist mängijat veel kohanud, kes ei tahaks.
Keda Sa pead Eesti-Läti liigas Rapla jaoks selle hooaja kõige tugevamateks tiimideks ja konkurentideks?
Kindlasti Kalev/Cramo. Nendega oleme juba kolm korda mänginud. Tabeli järgi vaadates on Prometey ka väga tugev tiim. Arvan, et ülejäänud tiimid on suhteliselt võrdsed.
Et kõik võivad kõiki võita ja kõigile kaotada?
Jah.
Ja teie eesmärk on play-off?
Meie eesmärk on kuldmedal!
Kuldmedal?
Jah.
Siis esimene samm peab olema play-off?
Jah (Naerab.).




