Close

INTERVJUU | Ramo Kask Kalev/Cramo eelarvenumbrist, suvistest väljakutsetest ning kanna kinnitamisest Euroopas

-Ramo Kask | Foto: BC Kalev/Cramo

Viimased kolm aastat BC Kalev/Cramo mänedžeri rolli kandnud Ramo Kask on hooaja alguseks enda panuse andnud ning meeskonna komplekteerinud. Eelmisel hooajal eurosarjas edukalt esinenud klubil on ees sarnased väljakutsed nii eelarveaukude lappimisel kui ka korraliku tulemuse tegemisel.

Kümnevõistleja taustaga 34-aastane Kask peab ka klubi hea käekäigu nimel toimetama mitmel rindel, hoidma silma peal igal eelarvereal, leidma uusi toetajaid ning olema valmis kiirelt mängijateturult täiendusi tooma. Üha keerulisemas majanduskeskkonnas orienteeruma pidav mänedžer on seniste vahenditega teinud suurepärast tööd, hoides Kalev/Cramo eurosarjas konkurentsivõimelisena ka kuni kümme korda suurema eelarvega meeskondade vastu.

Korvpall24.ee portaal uuris mänedžer Kaselt lähemalt erinevates eurosarjades osalemise kulude kohta, mis on võrreldes jalgpalliklubidega paras anomaalia. Meeskonna komplekteerimise kontekstis selgub huvitav fenomen ning saame teada, kui tõenäoliselt näeme Oleksandr Kovliari Cramo särgis ka kevadel. Lõpetuseks lahkab Kask eestlaste osakaalu meeskonnas, millise pilguga vaadatakse VTB Ühisliiga suunas ning avaldab tiitli, mis on talle algaval hooajal isiklikult esmatähtis.

Meeskond on komplekteeritud. Kas Sinul kui mänedžeril on nüüd mingid pinged maas?

Niivõrd, kuivõrd. Olulisemad mängud on kohe hooaja alguses. Selles mõttes on pinged maas, et meil on tiim komplekteeritud, trennid käivad, sõpruskohtumised on peetud ja esimesed olulised mängud on kohe ukse taga. Teisest küljest, eelarveliselt käib töö edasi, et enda olukorda paremaks teha. See töö ei peatu niipea. Terve suvi on seda tehtud ja see läheb ka siit edasi, et leida endale ägedaid partnereid juurde, et oleks veidi lihtsam hooajale vastu minna.

Sa ütlesid pressiüritusel, et üritate saada eelarvenumbri samasse auku, mis eelmisel hooajal. Mis need numbrid on?

Ma ei tea, kas see number on nii oluline. Kui ma eelmisel aastal ütlesin mitu korda, et see on ligi miljon, siis hooaja lõpuks oligi see veidi üle miljoni. Tuleb arvestada ka seda, et sellest miljonist kuskil 380 000 läheb riigile maksudeks ja ülejäänu läheb palkadeks, turundustegevuseks ja sõitudeks. Kui ainuüksi FIBA Europe Cupis nelja parema sekka jõudmise kulu oli umbes 200 000 ringis ja sinna jõudmine tõi meile liiga poolt ainult 6000 eurot, siis need käärid on päris suured, võrreldes näiteks jalgpalliklubidega, kes mängivad mingit eurosarja. Seal makstakse sulle isegi kaotuse eest 200 000 kuni 300 000 eurot, aga meile ei tule peaaegu midagi. Ainult piletimüügist on võimalik midagi tagasi teenida. Ütleme nii, et oleme praegu väga lähedal sellele, mis meil eelmine aasta oli, aga samas on ka inflatsioon ja praegune olukord majanduses, mistõttu kulud on natuke kõrgemad. Veidi on vaja veel juurde leida, et saaks vabamalt hingata ja sellele hooajale vastu minna.

Ehk siis sellel tasemel eurosarjas kaugele jõudmine on natuke isegi karistus?

Tuleb nii välja. Kõik on äge, liiga nimi on prestiižne, vastased olid ägedad, meeskond pani ägedalt, aga samas eelarveliselt sa pead leidma vahendeid, et seda üldse mängida. Tegelikult ta võiks olla vastupidi.

Kas Meistrite liigas on olukord parem?

Meistrite liigas on see parem, et liiga annab sulle mingi summa, kui sa mängid vähemalt põhihooajal. Mingi osa paned ise juurde, aga kulud on rohkem kui poole võrra väiksemad. Sa saad liigalt vähemalt mingi toetuse, et neid mänge kodus pidada ja reise ette võtta. Omalt poolt pead vähem panustama. See aitaks kindlasti kõvasti kaasa, kui sinna saada ja ma väga loodan sellele.

Kuidas suvine välismängijate jahtimine läks? Oleksandr Kovliar jäi, aga kaks uut meest tõite juurde. Kas ei pidanud väga palju filmi vaatama või treenerid ikkagi ketrasid neid tunde ja tunde?

Sel aastal oli selline kahtlane fenomen, et kuskil kaheksa tagamängijat, kellega me üritasime diili saada, ütlesid meile ei.

Mis põhjustel nad ei ütlesid?

Nad said viimasel hetkel paremad pakkumised. Venitati kummi, et järsku tuleb midagi paremat ja ju siis tuligi. Viimasel hetkel öeldi ära või sooviti enamat, mida meie oma eelarve juures ei suutnud kahjuks pakkuda ja nii pidime uuele ringile minema. Mõne mängijaga olime lepingule väga lähedal, aga siis viimasel hetkel öeldi ära ja pidime otsast peale alustama, et leida sellise kaliibriga mees, keda me sooviksime. See võttis omajagu aega, et leida need õiged, kes sobiksid meie tiimi.

Asjaosalised räägivad, et korvpallurite palganumbrid on veel tõusnud. Vastab see tõele?

See on paratamatu, et mingile positsioonile ei jäägi lõpuks midagi üle ja sa pead mingi väikese summa juurde leidma, et ta lõpuks tuleks. Aga me oleme üritanud hoida sama joont, mis eelmistel aastatel. Klubi poolt vaadates võiksid palgad alati olla madalamad, et kulud oleksid väiksemad ja eelarvet oleks lihtsam ära katta, aga olukord on praegu selline. Hea meelega võtaks kõrgema palgaga mängija, kui saad endale kohe kindla tasemega mehe, aga proovime nii hakkama saada, nagu meil praegu seis on.

Nagu ma aru saan, siis uutel välismaalastel ei ole väljaostu klauslit lepingus, aga Kovliaril on. Kui palju te kardate, et seda rakendatakse?

Pigem ei karda. Kui me eelmisel aastal selle diili tegime, siis panime selle igaks juhuks sisse, kui peaks tõesti tulema väga hea pakkumine. Aga pigem oli meil tema agendiga samasugune nägemus, et talle meeldis siin, sest ta sai siin minutid, mis ta soovis, sai siin ennast pildile mängitud ja sai siin hästi areneda. Ta oli seda meelt, et ta kindlasti tahaks veel ühe aasta siin areneda ja siis edasi vaadata. Samas on tal koondisest tulles väike vigastus küljes ja ta arvab, et me võiks pigem koos sellest jagu saada ja siis hooaja lõpuni kenasti minna.

Mis teda vaevab?

Tal on song või kubemepiirkonnas mingi valu sees. Võtsime tal veidi koormust maha, aga arvan, et Tartu mängu ja Türgi turniiri teeb ta kaasa. Siis vaatame edasi, kas tasub kiiresti teha väike operatsioon, et ta oleks juba oktoobri lõpus või novembris platsil tagasi. See on meil veel arutamisel ja hetkel lahtine.

Kas te vaatasite neid Ukraina koondise mänge, kus ta hullu pani, natuke hinge kinni pidades, kuna kartsite, et temast huvitub selline klubi, millele ta ei saa ei öelda?

Mingid naljad ja pildid liikusid, et kas nüüd on minek, aga tema agendi või kellegi teise poolt ei tulnud ühtegi signaali, et keegi võtaks ta ära. Võib-olla neil on agendiga kokkulepe olemas, et selle hooaja teeb igal juhul siin ära ja ta ei saatnudki meile neid edasi. Ma pole seda täpselt uurinud, sest miks ma peaksingi sellist asja uurima. Selles osas on pigem hästi.

Sa oled ka varem öelnud, et eestlaste komplekteerimine on Kalev/Cramo prioriteet. Kuidas te tänavuse eestlaste kontingendiga rahul olete? Tõmbasite päris suured kalad välismaalt tagasi.

Pigem olen rahul. See sai alguses paika ka pandud, et prooviks peamiselt eestlastega seda asja teha. Tänu sellele võiks ka rohkem inimesi saali tulla, et omadele kaasa elada. Tegelikult see Cholet’ mäng eelmisel hooajal Tondirabas näitas, et sellise ühtlase meeskonnaga on võimalik kaugele jõuda ja inimesed tulid Eesti särkidega Eesti tiimile kaasa elama, mitte ainult Kalev/Cramole. Selline asi võiks veel parema hoo taha saada, et inimesed leiaksid juba hooaja alguses tee saali. See aitaks piletimüügist klubi eelarvet täita. Tulge ja elage eestlastele kaasa! Mõned välistäiendused on meie väikese Eesti riigi juures lihtsalt paratamatud, aga üldjoontes oleme rahul, et meil on koondise tegijad, kes saavad juba siin kokku mängida ja mingil määral oleme koondisele kasvulava tekitajad.

Kui võtame tinglikult, et ühe mehe selja peal on Van Beck ja teise selja peal on Jurkatamm, siis selle teise vastu on publiku huvi suurem?

Me loodame küll nii, aga lõppkokkuvõttes oleneb kõik sellest, kuidas mehed mängivad, mis on tulemused.

-Heiko Rannula ja Ramo Kask | Foto: Siim Semiskar

Selline küsimus ka, et venelased üritavad taas igale poole jalga ukse vahele saada. Kas VTB Ühisliiga on teie klubiga ühendust võtnud, et hakata suhteid parandama?

Ei. Kui pärast eelmise aasta veebruari olid veel mingid viimased asjade klattimised, siis pärast seda pole suhtlust olnud.

Kas oled jälginud, mis neil seal üldse toimub?

Eks me ikka oleme. Sotsiaalmeedias on jälgimised jäänud, et mida teeb Kaasani Unics või mida teeb Moskva CSKA, mida nad postitavad ja kes seal mängivad, aga mingit sügavat analüüsi pole selle kohta teinud. Kui vahepeal näeme, et mõni mängija, näiteks ameeriklane, kes on ka meil mänginud, on läinud Venemaale, siis mõtleme ikka, et kas see on nüüd õige otsus. Eks nad lähevad raha peale välja, mis meie silmis pole päris õige ja poleks heakskiitu saanud, kui ta oleks meilt küsinud, aga see pole meie asi. Igaüks teeb, mis ta tahab.

Taustal oli ju tegelikult juba ammu Kalev/Cramot ärgitatud, et pöörake VTB-le selg ja hakake eurosarjas mängima. Nüüd te järsku poolsunniviisiliselt tegite selle sammu ja tundub, et publik võttis selle suurepäraselt vastu. Kas Sul on sama tunne? Mis on Sinu vaade, kui rahaasjad kõrvale jätta?

Siinkohal on hea üldsusele öelda, et ega Ühisliiga otseselt polnud mingi hull rahahunnik. Sa said stardiraha ja hooaja lõpus mingi väikese boonuse, aga kui lüüa kokku kõik sõidud Venemaa avarustesse ja kodumängude korraldamised, siis jäid selle projektiga ikkagi miinusesse. Kui saad hooaja alguses kogu hooajaks 50 000 eurot, aga näiteks Kasahstani lennupiletid maksavad 25 000 eurot, siis kokkuvõttes jääd eelarveliselt nagunii miinusesse. Meie nägime lihtsalt seda, et seal sai hea tasemega mänge ja sai tuua Eestisse tiime, mis sel hetkel olid Euroliiga tiimid. Meie jaoks oli oluline pigem see pool ja see tõstis ka meie mängijate taset, kui nad said kõvade tiimide vastu mängida. Kui me 2021. aastal võitsime Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiri ja mängisime põhihooaega, siis me mängisime paralleelselt nii Meistrite liigat kui ka VTB Ühisliigat. Õnneks sai juba õigel ajal see samm tehtud ja eurosarjas jalg ukse vahele saadud. Pikk plaan ongi see, et tahaks Euroopas rohkem kanda kinnitada ja arvan, et meid nime ja logo poolest juba tuntakse ja teatakse, et Eestis on selline klubi. Eelmisel aastal tunti ka välismeediast huvi, et kes te olete ja mis te teete. Lõppkokkuvõttes oleme me seal väga väike putukas. Eelmisel hooajal mängisime oma miljonilise eelarvega kolme- kuni üheksamiljoniliste eelarvetega klubide vastu ja suutsime jõuda nelja parema hulka. Aga jah, meie eesmärk on regulaarselt eurosarjades mängida. Eesmärk on Meistrite liiga, aga ei saa välistada ka Eurocupi, sest võib-olla tuleb ka seda teed minna.

Eelmine hooaeg teil õnnestus, aga edu kordamine ei pruugi ju juhtuda. Kas selles osas on pinge peal?

Ma ei ütleks, et oleks. Iga hooaeg on omanäoline. Meeskond on samamoodi ühtlane ja eesmärgid on kõrged. Eks see oleneb ka vastastest ja sellest, kuidas meie mäng jooksma hakkab. Meie eesmärk on ikkagi oma mängu teha, võimalikult palju inimesi saali saada, pakkuda neile emotsioone ja teha parim võimalik sooritus. Aga me ei oska ette öelda, kes on meie vastased ja kuidas nemad mängivad. Meie teeme oma väheste vahenditega parimat, mida me saame teha. Tahaks, et oleks rohkem vahendeid, partnereid ja toetajaid, aga praegune seis on selline ja sellega me üritame teha parimat võimalikku produkti.

Eesti-Läti liigas on teie eesmärk võit, aga Prometey on kordades suurema eelarvega ja Riia VEF teeb ka päris ägedaid käike. Mis Läti pool toimub? Kas Sa arvad, et seal on asjad paremini?

Läti on jah vaikselt oma august välja tulemas. Pigem tundub, et praegu on Eesti augus, kui vaadata ka teiste klubide seisu. Ei tea, kas meie majanduslik seis on hullem kui Lätis. Lätist on tulnud uus klubi Riia Zelli, kes on pildis ja toimetab kõvasti. VEF-i kohta käisid jutud, et neil ei ole kõige parem seis, aga ju nad on oma asjad korda saanud. Eelmisel aastal suutsime me korra Prometeyd võita ja korra neile napilt kaotada, aga halbade asjade kokkulangevusel Prantsusmaalt tulles kahjuks final four ei tulnud päris nii välja, nagu oleks soovinud. Aga eesmärgid peavadki kõrged olema. Me küll tahame eurosarjades hästi mängida, aga isiklikult minu jaoks on esmatähtis Eesti meistritiitel. Kui on mingid rasked hetked, siis mina keskenduks pigem Eesti meistrivõistlustele. Loomulikult on Eesti-Läti liiga tore ja seda tahaks ka võita. Me oleme ühe korra suutnud seda teha. Vaatame siis uuesti, kui asjad on nii kaugel, et hakkavad tulema veerandfinaalmängud.

Kuidas Sa tunned, kas Prometeys on n-ö avatud eelarve ja seal pritsitakse raha peale, et see Euroliiga koht kätte saada? Kas Prometey on veel sammu edasi teinud?

Paha on teiste rahakotti piiluda, aga kuskilt neile seda raha tuleb ja nad saavad hästi oma asju toimetada. Ka Marcus Keene, kes oli kaks aastat tagasi meie juures, mängib sel aastal Prometeys. Ju siis tehti temale väga hea pakkumine ja ta liikus sinna. Vaatame, kuidas neil mängud hakkavad välja tulema.

scroll to top