Kogenud mängujuht Rait-Riivo Laane on pärast kolme hooaega Raplas ja selle väikelinnaklubi meistriliiga kaardilt kadumise järel taas ette võtnud väljakutse välismaal, kui tema tänavuseks tööandjaks on Bulgaaria klubi Plovdivi Akademik. Korvpall24.ee portaal tegi varem ka Kreeka esiliigas tiirelnud ning Rumeenia kõrgliiga taset tunda saanud Laanega intervjuu septembri keskel ehk vahetult enne sealse liiga põhihooaja algust.
Tänaseks päevaks on Plovdivi Akademik Bulgaaria kõrgliigas pidanud kolm mängu ning kahjuks võidurõõmu pole veel õnnestunud kogeda. Ka 32-aastase ja 179 cm pikkuse Laane hooaja algus on olnud konarlik, kui seniste kohtumistega on ta keskmiselt kirja saanud 18,3 minutit, 2,3 punkti ja 2,3 resultatiivset söötu ning 11 kolmepunktiviskest on sisse kukkunud vaid üks.
Pikemas intervjuus räägib Laane peatreeneri üsna ebatavalisest hooaja ettevalmistusest, kus väga suur rõhk oli üldkehalisel ettevalmistusel ning korvpalli poolega tegeleti harjumatult vähe. Veel on teemaks tihedal mängijateturul silma jäämine, Bulgaaria eluolu, Plovdivi tiimi komplekteeritus, konkurentide tase ning endise Rapla mängija Obrad Tomici panuse suurus tema Bulgaariasse jõudmise juures.
Rait-Riivo, kui kaua Sa oled nüüd Bulgaarias olnud ja kuidas kulges teie ettevalmistus suures plaanis?
Üle kuu olen olnud. Tugev fookus on olnud ÜKE peal ja viis-viis kontakttrenni ja taktikalist poolt on pigem vähe olnud. Oleme staadionil jooksmas käinud, jõusaalis omajagu aega veetnud, teinud liiva peal mingid hüpped ja siis olid sprindid mäkke. Kui varem olen ÜKE-t rohkem saalis teinud, siis siin on seda vähem olnud. Saalis on olnud pigem individuaalne töö ja viskamine, kossu on trennis isegi harjumatult vähe mängitud.
Kas see on peatreeneri visioon või seal ongi niimoodi tavaks?
Ma ei tea, kas see igal pool niimoodi on, aga meie treener on seda niimoodi teinud. Ma pole seda tema käest küsinud, aga ise eeldan, et ta ei tahtnud väga palju viis-viis kontakttrenni teha, sest trennikoormused ÜKE osas on olnud suured. Võib-olla ta kardab, et siis oleks vigastuste oht suurem. Aga meie trennid pole olnud lihtsad.
Sa oled juba kogenud vanuses korvpallur. Kuidas Sa sellisesse suurde ÜKE trenni tegemisse suhtud, kas kopsu üle maksa pole visanud?
See on olnud huvitav. Polegi vist sellel määral niimoodi ettevalmistust teinud. Kõik teevad ÜKE-t ning õue- ja staadionitrennid on samuti igal pool olemas, aga siin on neli nädalat olnud suhteliselt sama muster. Vahepeal oleme neli mängu mänginud, aga isegi nendele mängudele pole nii palju keskendutud. Mingid taktikalised liikumised on antud ja pärast mänge on neid ka analüüsitud, aga samas mingit suurt taktikat ei ole veel paika pandud. Nüüd järk-järgult vaatame. Aga minu jaoks ei ole selliste trennidega probleeme. Eks igal treeneril on oma käekiri ja mängija peab hakkama saama.
Kas meeskond on nüüd täielikult komplekteeritud või mingid vangerdamised veel käivad?
Praeguse seisuga peaks meeskond olema komplekteeritud. Meil on praegu neli välismaalast ja kolm saavad korraga väljakul olla. Ma ei oska öelda, kas keegi tuleb mingi hetk juurde või ei tule.
Välismaalased olete Sina, Obrad Tomic ja siis kaks ameeriklast. Kas see on õige info?
Jah. Igapäevases töös on meid kokku 12, kolm nooremat meest, neli välismaalast ja siis viis kogenumat bulgaarlast. Praegu oleme toimetanud nendega.
Kuidas see komplekteeritus Sulle tundub ja kas need kolm välismaalast võivad korraga väljakul või üles antud olla?
Korraga väljakul olla. Üles võib anda vist seitse, aga seda limiiti täpselt isegi ei tea. Kontrollkohtumistes oleme võitnud neljast mängust kolm, aga oleme mänginud nende vastu, kes võiks meist tagapool olla. Üks tugevam mäng oli Pleveniga ja seal jäime kohe alguses taha, aga treener on võtnud neid mänge trennimängudena. Minutid olid kõigil suhteliselt võrdsed ja kõik on saanud võimaluse ennast näidata. Võite ei ole otseselt taga ajanud.
Kas peatreeneri nimi on Jordan Yankov?
Jah.
Võtame mõned sammud tagasi. Kuidas see Bulgaaria võimalus üldse tekkis ja kas Sul oli suvel veel mingeid variante piiri tagant?
Kõige esimene kontakt nendega oli tegelikult veel eelmise hooaja oktoobris või novembris, kui nad otsisid omale tagamängijat, aga tol hetkel olin mina alles vigastusest välja tulemas. Vorm oli ülimalt kehv ja füüsiline seis ei olnud selline, millega võinuks välismaale minna. Siis jäi meil jutt katki, aga suvel võtsid nad minuga uuesti ühendust ja küsisid, et mis seis on. Kindlasti Obrad on aidanud neid suunata sellele teele, kuigi treenerile on minu tüüpi mängijad ennegi meeldinud.
Kas koostöö Tomiciga oli Raplas siis nii hea, et tema käsi oli ka mängus, kuna ta tahtis endale tuttavat mängujuhti tiimi saada?
Ma päris täpselt ei tea, kuidas neil see suhtlus treeneriga oli, aga Obrad käis minu nime välja küll. See oli juba eelmisel hooajal, kui nad mängujuhti otsisid. Obradile on see juba neljas hooaeg siin klubis. Ta saab nendega hästi läbi ja tema arvamust usaldatakse. Obrad on minuga koos mänginud ja tal on lihtne minu plusse ja miinuseid ette kanda. Kui me treeneriga omavahel vestlesime, siis ta rääkis, et tema jaoks on hästi oluline riietusruumi keemia, kus on normaalsed mehed koos. Kui sul on kellegagi juba varem mingid kontaktid olnud, siis on teada ka mängija personaalsed omadused.
Kuidas Sa mängujuhina tunned, kas see tõstab natuke kõrvust, kui keskmängija, kellega oled paar hooaega koos mänginud, niimoodi Sinu eest kostab? See tähendab ju seda, et mängija, kellele oled palle kätte jaganud, arvab, et tema koostöö sinuga sujub piisavalt hästi ja ta tahab sinuga veel koos mängida.
Kindlasti on see positiivne, et olen heaga silma jäänud, aga ainult selle peale lootma jääda ei saa. Kui oled välismaalane, siis ebaõnnestumiste korral hakatakse sulle kindlasti otsa vaatama. Ühelt poolt on see võib-olla tore, aga teiselt poolt pannakse siin välismaalastele suurem surve peale. Samas see on ka positiivne, sest see ajendab rohkem pingutama.
Sinu varasemad kogemused välismaalt on Kreeka tugevuselt teisest liigast ja Rumeenia kõrgliigast. Mis Sa arvad, mismoodi Bulgaaria neist erineb? Sa rääkisid välismängijatele pandud pingest. Kas see on Sul Kreekas ja Rumeenias samaväärne olnud või Bulgaarias on see veel suurem?
Bulgaaria osas ei saa veel 100% pilti ette võtta, aga eks see selgub töö käigus. Kreekas oli seda pinget kindlasti. Ikka vaadati välismaalase otsa, kui midagi oli valesti. Otseselt mingit ohtu, et oleks pidanud kohvrit pakkima hakkama, ei olnud või vähemalt mulle seda ei öeldud, aga seal oli vestlusi ja küsimusi.
Kui ma ei eksi, siis Kreekas olid Sa klubi ainus välismängija ka?
Jah, seal ma olin ainus välismängija. Selles mõttes oli võib-olla natuke raskem, aga samas mäletan, et meil läks kogu aeg suhteliselt hästi. Kindlasti olid mingid mängud, mida me oleksime pidanud võitma, aga meil ei olnud suuremaid mõõnasid, kus oleks pidanud hakkama midagi muutma. Treenerid küll aeg-ajalt vahetusid, aga seal polnud asi tulemustes.
Kuidas need kaks ameeriklast on? Ma saan aru, et nad on “number kolme” (Jacquez Yow) ja “number nelja” (Jack Hemphill) positsiooni mehed?
Esimene neist on okei pallikäsitseja ja võib ka palliga toimetada, ta on mänginud positsioonidel “üks” kuni “kolm”. Teine on “neli”-“viis”, suhteliselt okei viskekäega. Mõlemad tunduvad asjalikud kutid ja inimestena väga okeid mehed. Riietusruumis pole mingeid probleeme. Mängulise poole pealt pole veel päris 100% pilti ette saanud, aga samas mõlemad on juba Euroopas mänginud ja neil on mingisugune pilt ees. Nad pole päris puhta lehe peal ja arvan, et neil on tänu sellele lihtsam sisse sulanduda.
Kuidas Bulgaaria mehed on? Kas välismängijatest edasi kukub tase väga ära või mitte?
Ma ei oska praegu võrrelda, kuidas on meie bulgaarlased võrreldes teiste võistkondade omadega, aga meil on siin üks “nelja” peal mängiv mees, kes oli suvel Bulgaaria koondises (Nikolay Mihaylov – toim.) ja meie kapten, kes on minust aasta vanem ja kes on samuti kunagi koondises mänginud (Vasil Bachev – toim.). Nemad on seni korralikult mängida saanud. Siis on veel üks 39-aastane vanameister, kes on mitu korda Bulgaaria meistriks tulnud ja kunagi ka Euroopa meistrivõistlustel mänginud. Eks vanus teeb oma töö ja enam ta kõige teravam pole, aga samas on näha, et mehel nupp nokib kõvasti. Siis on veel üks kutt, Ivan Komitski, kes tuleb otse ülikoolist. Ta on päris huvitav kuju. Hetkel on tal õlavigastus ja ta ei ole meiega väga palju toimetanud, aga on näha, et ta on füüsiliselt hästi andekas tüüp. Ta on tagamängija, kes paneb pealt ja vise on tal ka olemas. Ma arvan, et nemad hakkavad põhiraskust kandma. Nooremate poole peal on ka mõned kutid, kes kindlasti oma võimaluse saavad, aga nii palju, kui ma olen aru saanud, siis need noored pole varem kuskil väga mänginud ja teevad alles oma esimesi samme meeste korvpallis. Nendelt on keeruline isegi loota, et nad hakkaks kohe suurt rolli mängima.
Kuidas on üleüldine olme, kõik elamistingimused, transport, saalid ja taustajõud võrreldes Sinu varasemate välisklubide ja ka Eesti klubidega?
Olme poole pealt pole praegu küll mitte midagi kehva öelda. Mul on väga korralik korter ja saali saab autoga minna. Saal ise on ka väga korralik. See on spordikompleks, kus on jõusaal, korvpalliplats ja spaa osa, kus on ujula ja saunad, mida saame kasutada. Spordikompleks pole meie oma ja seal saavad ka tavainimesed käia. Korvpallisaali jagame koos teise sama linna meeskonnaga, kellega on mingi hetk vaja ka derbit mängida. Rumeenias oli linn väiksem ja tingimused ikkagi kehvemad, aga praegu on kõik pigem hästi olnud.
See linnarivaal on Plovdiv Lokomotiv?
Jah. Nemad tõusid eelmine aasta esiliigast üles ja nagu olen aru saanud, siis nendega kõige suuremat sõprust ei ole ja tulevad kõvad andmised.
Kas vaatasid kasvõi poole silmaga Bulgaarias toimunud Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiri, kus üks teie tulevasi rivaale Rilski Sportist mängis Kalev/Cramoga?
Sellel mängul olin ma saalis kohal. Me käisime koos Tomiciga seda mängu vaatamas. Pühapäeval oli vaba päev ja sõitsime kaks tundi Samokovi ja vaatasime Bursaspori-PAOK-i ja Cramo-Rilski mängud ära.
Mis kohtadele peaks Rilski Sportist Bulgaarias mängima?
Nad on eelmise aasta meistrid. Mõned bulgaarlased, kes on seal muidu kandvas rollis olnud, on sealt nüüd Balkanisse läinud, aga ma arvan, et nad peaksid kindlasti esimese kolme seas olema. Ma pole nii süvitsi seda asja uurinud, aga nii palju kui kõrvalt olin kuulnud, siis Rilski välismaalastega ei olda rahul. Kui me sinna läksime, siis enne mängu räägiti, et Kalev/Cramo on ikkagi favoriit.
Ei saa üle ega ümber Rapla meeskonnast, kus Sa oled oma karjääri jooksul päris palju mänginud. Millised on Sinu emotsioonid ja tunded seoses sellega, et Rapla on nüüd kõrgliiga mõistes kaardilt ära kadunud?
See on väga kurb. Arvan, et see oleks võinud olemata jääda ja oleks võinud ikkagi Eesti-Läti liigat kuidagi edasi punnida. Ma päris kõiki detaile ei tea, kuna pole seal sees olnud, aga igal juhul on kahju, et aste madalamale mindi.
Räägime natuke Bulgaaria liiga palgatasemetest võrreldes Eesti-Läti liigaga. Eesti mängijate puhul on üsna tihti diskussioon, et kas tasub minna Bulgaariasse või Rumeeniasse või on parem jääda Eesti-Läti liigasse. Kus on parem pildile pääseda ja kus on paremad palgad, kas saad selles osas mingi võrdluse välja tuua?
Päris täpselt kõike ei tea, aga mingi vahe on kindlasti olemas. Kuna Bulgaarias on reegel, et väljakul peab olema kaks kohalikku, siis see tahes-tahtmata tõstab kohaliku mängija väärtust. Kui sul oleks võimalus viis välismaalast väljakule panna, siis saaks bulgaarlastele ka vähem maksta ja kuna praegu on neil kvaliteetseid mehi vähem, siis kohalik mängija teenib kindlasti üle oma turuhinna, aga täpseid summasid ma ei julge ennustada. Ma arvan, et esimese otsa meeskondadel on ka välismaalaste jaoks päris palju variante. Näiteks Plevenis mängib Jalan McCloud, kes kunagi mängis Tartus. Ma arvan, et need ei ole kõige soodsamad mehed välismaalaste osas. Endal pole samuti nurisemiseks mingit põhjust, klubi pakkumine oli motiveeriv.
Aga kuidas silma jäämisega on? Mis Sa arvad, kas Eesti-Läti liigast on lihtsam suurematele liigadele silma jääda või Bulgaaria liigat jälgitakse rohkem?
Küsimus on kindlasti ka eurosarjas. Rilski mängib FIBA Europe Cupi alagrupiturniiril ja kui sa osaled eurosarjas või näiteks selles Põhja-Euroopa liigas, kus on rahvusvahelisi mänge, siis oled kindlasti rohkem pildis. Kui võrrelda konkreetselt Eesti-Läti liigat ja Bulgaaria liigat, siis ma arvan, et nähtavuse mõttes ei ole väga suurt vahet. Mõlemad on oma regioonis omade tugevustega, aga silmapaistvus tekib rohkem läbi eurosarja. Samas tänapäeval on agentide turg niivõrd lai ja videod on kõikjal olemas. Kui oled ikkagi mängumees ja teed hea hooaja, siis mõlemast liigast on võimalik sammu edasi teha.
Kui Sul õnnestub see Bulgaaria hooaeg kenasti, siis kas oleksid valmis jääma sinna piirkonda tiirlema kuni karjääri lõpuni?
See oleneb konkreetsetest asjaoludest, aga ma ei ütle ei ega jah. See selgub siis, kui on vaja otsuseid teha. Praegu võtame ikkagi ühe hooaja korraga ja vaatame, kas ja kuidas õnnestub.
Mis Sa arvad, kuidas teie klubijuhid on? Kui esimese viie mänguga mingit tulemust ei ole, kas siis hakatakse korralikult raputama või nii hullusti ei ole?
Hooaja eel pole mingit närvilisust olnud ja võidusurvet pole otseselt peale pandud, aga vaatame, kuidas nüüd läheb. Väga vabalt võib juhtuda, et hakatakse ka raputama, aga millegipärast on mul tunne, et pigem sellist asja ei ole, et paari mängu järel hakatakse kohe mehi vahetama. Pigem antakse pikem periood, aga ei julge ennustada.
Mis on teie eesmärk? Kuhu peaksite põhiturniiril platseeruma, et kõik rahul oleks?
Kusjuures sellele ei oska praegu isegi täpselt vastata. Ma arvan, et esimesed kolm võiksid olla meist natuke tugevamad ja stabiilsemad. Kui on hea päev, siis on loomulikult võimalik kõiki hammustada. Ma ei tea, kas saame kokkuvõttes põhiturniiril kolme parema hulka jõuda, aga pärast seda võiksime tulla küll. Me peaksime olema tugev tabeli keskmik.
Ideaaliks oleks siis saada veerandfinaaliks koduväljakueelis ehk neljas koht põhiturniiril?
Ma usun küll, kuigi me ei ole kõiki meeskondi näinud. Obrad ütles eelmise aasta kohta, et neil oli väga palju võimalusi. Ta ise sai mingi hetk vigastada, aga vahepeal olid nad ka teisel kohal. Väga palju oleneb sellest, kuidas teistel meeskondadel välismaalastega õnnestub ja kuidas neil minema hakkab.




