Pühapäeval Tartu Ülikool Maks & Mooritsa võiduga lõppenud Eesti karikavõistluste ehk Superkarika finaal pakkus lisaks suurele pildile ka lähemalt vaadates erinevaid põnevaid nüansse ja üllatusi. Üheks selliseks oli poolfinaalis TalTechi vastu kogu mänguks pingile jäänud, kuid finaalis ülimalt tähtsate visetega nõelanud 21-aastase Patrik Saali esitus.
207 cm pikkune Tartu oma kasvandik Saal on meistriliiga meeskonnas kaasa löömas juba viiendat hooaega, kuid noormehe roll on alles viimasel kahel hooajal küündinud selliseks, kus keskmiselt tuleb mänguaega üle kümne minuti. Kui Paf Eesti-Läti korvpalliliigas on Saal tänavu keskmiselt 12,8 minutiga visanud 3,7 punkti, siis karikavõistlustel jäi tema nelja mängu keskmiseks 17 minutit ja 10,3 silma. Suure panuse andis sellesse ka finaalkohtumine BC Kalev/Cramo vastu, kus pingilt tõustes tabas Saal 17 minutiga kolmeseid 50-protsendiliselt (3/6) ja aitas oma tiimi suurteks tegudeks käima tõmmata.
Korvpall24 portaal läks Tartu võitu olulise panuse andnud Saali jutule pärast autasustamist, et uurida peamiselt seda, kuidas ta noore mängijana suutis finaaliks nii hästi valmis olla, kui poolfinaalis üldse platsile ei pääsenud.
Patrik, mis tunne pärast sellist üles-alla hooaja algust karikat vastu võtta oli?
Otseloomulikult uskumatult hea. See on midagi harukordset ja väga hea tunne on. Liigas ei ole meil hooaeg tõesti hästi alanud, aga me kõik teame, et meil on sisu. Kui teeme seda, mis meil on kokku lepitud ja isegi kui see ei tule meil alati välja, siis peame jätkama joonise hoidmist ning nagu näha, siis see toob ka tulemuse.
Poolfinaalis ei saanud Sa üldse väljakule ja täna vedasid meeskonna kolmestega käima. Kuidas ise seda kommenteerid?
Eks see (poolfinaal) oli raske, aga ma olen noor mängija ja pean olema alati valmis ükskõik mis hetkel mängu sekkuma. See on treeneri otsus, kas ta kasutab mind või ei kasuta, aga kui otsustab kasutada, siis pean valmis olema. Tean oma rolli siin meeskonnas ja kolmepunktivisked on kindlasti üks osa sellest.
Aga kuidas sellisel momendil valmis olla?
Mentaalselt peab tugev olema (Naerab.). Mis teha, see on korvpalluri elu ja polegi muud teha. Tuleb eilne ära unustada – ei saanud väljakule, siis ei saanud -, täna on uus päev.
Mis teil meeskonna sees muutunud on? See, kuidas te platsi peal käitute, on nagu öö ja päev võrreldes varasemate mängudega.
See on viimasel ajal tulnud. Mehed võib-olla tunnetavad, et on tähtsad mängud. Ma tunnen, et me usaldame üksteist rohkem ja tänu sellele tulevad ka võidud. Peame seda tulevikus edasi tegema.
Kuidas see hea energia edasi kanda Eesti-Läti liigasse, et seal ka sellised võidud hakkaksid tulema?
Eks peame seda fiilingut hoidma ja ühte hoidma. Usaldama teineteist nii, nagu me siin usaldasime. Jätkama seda tööd. Hooaeg pole kindlasti läbi ja usun, et võime veel liigatabelis tõusta küll.
Mõlemad mängud võtsite ära lõpuga. Poolfinaalis tegite viimase 15 minutiga 42:12 ja finaalis tulite 10-punktilisest kaotusseisust välja. Kas siit edasi on Tartu põhimõtteliselt mängulõppude võistkond?
Peame seda parandama, et me kolmandal veerandajal kohe minema saaksime. Sellega on meil mängudes probleeme olnud pea iga kord. Aga jah, usaldame üksteist lõpuni ja see toob ka tulemuse.
Kuidas teie maa-ala finaalis nii geniaalne oli, et Kalev/Cramo ei suutnudki seda ära murda?
Ei oskagi öelda. Ma ei tea, miks see kohe nii geniaalne oli (Naerab.). Aga töötas. Plaan oli üllatada teistsuguse kaitsega. Teadsime, et selle vahetamisega, millega me TalTechi vastu saime, Kalevi vastu enam ei saa. Aga leidsime uue lahenduse, mis töötas ja tõi võidu.
Kas finaalmängu fännid olid selle hooaja või viimaste hooaegade parimad, kelle ees olete mänginud?
Jah. See oli super, kui palju rahvast oli saalis ja milline kaasaelamine oli. Muidugi loodaks, et iga mäng oleks selline, aga super tunne on teada, et meie selja taga on nii palju inimesi, kes toetavad meid isegi pärast sellist hooaja algust.
Kui palju te ise loete ja kuulate, mis teie kohta räägitakse või ei pööra te sellele tähelepanu?
Sellega ei ole end mõtet vaevata, mis sealt väljast tuleb. Teame üksteise tugevusi, peame mängima selle peale, et usaldada üksteist. Sees peavad asjad korras olema ja siis saab suuri asju teha.




