Close

INTERVJUU | Oostendes oma rolli leidnud Matthias Tass selja hetkeseisust, legendaarsetest kaaslastest ja Gert Kullamäest

-Matthias Tass | Foto: fiba.basketball

Eelmisel hooajal nii Poola kui ka Hispaania meistriliigas pallinud Matthias Tass mängib tänavu Belgia-Hollandi liigas Oostende ridades. Korvpall24.ee portaal uuris 208 cm pikkuselt Tassilt, miks otsustas ta liituda 24-kordse Belgia meistriga ning millise mulje on uus keskkond ja klubi talle seni jätnud. 

Hooajal 2022/2023 esindas eestlane Dabrowa Gorniczat ja Manresat. Poola meistriliigas sai Tass kuues kohtumises keskmiselt 25 minutiga kirja 11,2 punkti, 6 lauapalli ja 1,3 korvisöötu. Hispaania kõrgliigas kogus ta seitsmes mängus 14 minutiga keskmiselt 3,6 silma ja 3 lauapalli. Tänavu on 24-aastane mängumees Belgia-Hollandi liigas visanud keskmiselt 19,3 minutiga 5,3 punkti ja hankinud 3 lauapalli.

Intervjuus Tassiga saime teada Oostendega liitumise tagamaadest ja sellest, kuidas lõppes koostöö Itaalia klubiga Trento, kellega eestlane 2022. aastal lepingu sõlmis. Rääkisime 208 cm pikkuse mängijaga ka tema eelmise hooaja seljatraumast ja selle mure hetkeseisust. Lisaks tegime juttu Belgia-Hollandi liigast ja Oostende klubi tasemest. Samuti tuli juttu Tassi isiklikust rollist meeskonnas, kohalikust korvpallikultuurist, kohanemisest uue keskkonnaga ja rahvuskoondise esindamisest.

Matthias, alustame sellega, et meenuta palun, kuidas Sa suvel Oostende huvist teada said ning mis põhjusel nendega lepingu tegid?

Esimesed sõnumid tulid augusti alguses, kui olid koondisemängud. Alguses võttis minuga ühendust üks ameeriklane, kes esindas Oostendet ja kellega olen ka varasemalt tuttav. Tema rääkis mulle Oostende olukorrast ja kõigest sellest. Paari nime teadsin ka ise, nagu (Pierre-Antoine) Gillet, kes on Belgia koondisega mitu korda vastas olnud, ja siis muidugi peatreenerit (Dario Gjergja – toim.), kes juhendas Belgiat Tartus Ilmar Kullami turniiril. Teadsin, et nad on FIBA Meistrite liiga tiim ja et see on täitsa vägev võimalus, eriti arvestades, et tulin pikalt seljavigastuse pausilt. See oli hea hüpe.

Sa olid justkui tegelikult Itaalia klubi Trento mees. Kas sealt lasti Sind vabaks või mis seis nendega on?

Sealt sain juuni- või juulikuus vabaks. Trentosse tuli uus peatreener, sest nende eelmine hooaeg ei läinud nii edukalt, kui nad soovisid. Mul oli mitmeaastane leping, aga esimesel aastal saatsid nad mu laenule. Kuna Trento sai uue peatreeneri, siis kõik nende plaanid minu suhtes muutusid.

Kui keeruline on mõlemal poolel sellisest lepingust lahti saada? Ma saan aru, et seekord tuli initsiatiiv klubilt. Kas need on kõik kokkulepped, kus arutatakse läbi ja minnakse sõbralikult oma teed?

See oli täiesti arusaadav olukord. Muidugi oleks olnud vägev Itaalias Serie A-s Trentoga mängida, aga kuna neile tuli uus peatreener ja tema plaanid ja mängupilt erinesid eelmise peatreeneri omadest, siis ma täiesti mõistan seda olukorda. Kõik läksid lahku sõbralikult, natuke paberimajandust ja rohkem ei midagi.

Kuidas eelmisel hooajal põetud seljatraumaga asjad on? Kas oled saanud 100-protsendiliselt oma asja teha või midagi ikka veel segab?

Viimane kuu olen olnud täiesti 100%. Kuni novembri keskpaigani või detsembri alguseni seljavalu polnud, kuid siis kogusin alles enesekindlust ja mänguvormi. Palli- ja jooksmistreeninguid alustasin tegelikult alles augustikuus ja läks paar kuud aega, umbes novembrikuuni, et õigesse mänguvormi saada. Sellest hetkest peale tunnen ennast väljakul väga kindlalt. Praegu on selg veidike kange ja see on mind viimased päevad seganud (intervjuu on tehtud jaanuari esimesel nädalal – toim.). Sellega on natuke kehvasti, aga muidu olen olnud täie tervise juures.

Kas nii võib karjääri lõpuni olla, et on mingid hetked, kui seljaga on probleeme?

Ma ei tea, millest see praegu tuleneb, aga kuna seljaga on juba ka varem probleeme olnud, seljaoperatsioonid ja kõik, siis sellega võib pikemas perspektiivis probleeme olla. Aga samas, kui ehitad kõik lihased selja ümber tugevaks, siis see hoiab ka keha tugevana ja on šansid, et neid probleeme ei teki. Kunagi ei tea. Ma muidugi töötan selle kallal, et mul tulevikus mingeid seljaprobleeme ei tekiks.

Sul on hea eeskuju. Kristjan Kanguril oli karjääri jooksul mingil hetkel samamoodi selg täitsa läbi, aga lõpuks mängis 40-aastaseni välja.

Jah, täpselt. Ma usun, et kui jälgin Kanguri seljaplaani, siis mängiksin samuti 40-ni, aga kahjuks põlv hoiab veidi kinni ja põlvega mängin 35-ni (Naerab.).

Intervjuu tegemise hetkel on Oostendel Belgia-Hollandi liigas saldoks 12-2 ning Meistrite liigas 3-3 ning mängite play-in turniiril (intervjuu avaldamise hetkel on Oostende kaotanud play-in turniiril Iisraeli klubile Holon Hapoel mängudega 1-2 – toim.). Kuidas seniste tulemustega tiimis rahule on jäädud?

Play-in‘i saamine oli kindlasti suur saavutus. Ütleksin, et meil oli üks tugevamaid ja ühtlasemaid alagruppe, kus kõik meeskonnad lõpetasid vähemalt kahe võiduga. Seal polnud viimase vooruni teada, kes edasi saab ja kõik jäi viimase mängu peale. See oli meile kõva katsumus ja see, et me viimase mängu finantsiliselt tugevama meeskonna vastu võitsime (78:76 türklaste Pinar Karsiyakaga – toim.), oli meile suur saavutus.

Oostende on tavaliselt Belgias igal aastal suurfavoriit tiitlile. Kas ka tänavu pole selles osas midagi muutunud ja ootused teile on kõige kõrgemad?

Raske on öelda, et see pole kohustuslik, kui eelnevad 12 aastat on meeskond meistriks tulnud, aga olles kõigiga vähemalt ühe korra juba läbi mänginud, võin öelda, et liiga on väga ühtlane ja väga tugev. Pole sihukest päeva, kus lähed platsile ja tead, et võidad kedagi vähemalt 20 või 30 punktiga. Kui mängisime liiga viimase satsi vastu, siis võitsime neid ainult kahe punktiga ja neil pole siiamaani ühtegi võitu. Võib öelda, et Belgia meistritiitel on kohustuslik, aga see ei tähenda, et see oleks midagi kerget. Mängudest võib järeldada, et meile ei taheta võite kergelt anda. Tundub, et kõigile hakkab vaikselt koppa ette viskama, et Oostende on 12 korda liiga võitjaks tulnud.

Kuigi Belgias on Oostende olnud suveräänne valitseja, siis Belgia-Hollandi liigat klubil veel võita pole õnnestunud. Kui palju Sa tunnetad, et see tiimi sees närib?

Seda kindlasti, aga siiamaani on olnud ainult Belgia liiga mängud. Kui teine voor saab veebruarikuus läbi ja oleme kõigi Belgia satsidega kaks korda läbi mänginud, siis hakkavad Belgia-Hollandi mängud ja hakkame reisima kahe riigi vahel. Belgia liiga top 5 mängivad Hollandi top 5 omadega ja alles siis hakkame nägema, mis on kaalul. Nagu sa ütlesid, siis Oostende ei ole kunagi ühisliigat võitnud ja mingi hetk on vaja esimene tiitel võtta.

Ühesõnaga Belgia-Hollandi liiga süsteem on hoopis teistsugune kui Eesti-Läti liigas? Alguses mängitakse n-ö oma hoovis asjad ära ja siis minnakse piltlikult öeldes külla?

Piltlikult öeldes jah. Alguses mängid oma liiga omadega kaks ringi ära, siis võetakse tabeliseis lahti ja esimesed viis mängivad Hollandi liiga esiviisikuga kodus ja võõrsil, kokku kümme mängu. Alumised viis teevad sama asja ja siis pannakse süsteemi järgi play-off kokku. 16 satsi saavad edasi ja Belgia ja Hollandi meistrid saavad automaatselt poolfinaali. Osaliselt on süsteem sarnane Eesti omaga, aga alguses mängivad oma hoovis ja alles siis hakkavad võõrsil asju tegema.

-Matthias Tass | Foto: fiba.basketball

Sinu isiklik roll on seni olnud küllalt kõikuv. Kuidas selles plaanis rahule oled jäänud?

Nagu juba ütlesin, siis viimase kuu jooksul on minu roll ja enesekindlus tõusnud. Tunnen ennast treeningutel ja mängudel väga hästi ja olen sellest vigastusest täielikult taastunud. Siis hakkasid ka numbrid tõusma ja tegin aina paremaid mänge. Novembri keskpaigas oli mul vasakus põlves väike luupõrutus ja siis pidin paar mängu vahele jätma, see jälle aeglustas mänguvormi taastamist. Hooaja algus polnud nii paljulubav kui viimased kuu aega on olnud ja arvan, et hooaja teine pool tuleb kindlasti palju efektiivsem kui esimesed paar kuud olid.

Lisaks Sulle on tiimis tsentri positsioonil ka pikalt Euroliigas mänginud Ilimane Diop (varsti pärast intervjuu tegemist siirdus Diop Hispaania kõrgliigasse Tenerife meeskonda – toim.). Kuidas temaga läbi saate ning kui kõvad duellid teil trennis on?

Läbi saame väga hästi. Tavaliselt arvatakse, et kui oled sama positsiooni mees, siis tiimisisene keemia on teie vahel kehv, aga meil on väga hea. Oleme head sõbrad ja trennis proovime alati üksteisest maksimumi välja saada. Kogu aeg võitleme ja kakleme üksteisega, aga kui trenni lõpus kõlab treeneri vile, siis oleme sõbrad edasi. Minul on temaga veidi raske, sest tema käte siruulatus on vist (Edy) Tavarese pikkune. Pole kerge viskeid peale saada, aga tuleb leida muid viise korve saada. Meie trennid on ägedad ja ta on väga talendikas mees. Oma pikkuse juures on ta osav ja väga kiire.

Kas Sind kasutatakse vaid tsentri positsioonil ning mis roll üldse keskmängijatel Oostendes sel hooajal on?

Enamasti jah tsentri positsioonil. Meil on väga kogenud Pierre-Antoine Gillet “nelja” peal ja ta mängib keskmiselt 35 minutit oma positsioonil. Pole mõtet teda sealt ära tõsta. Kuna Belgia liigas on suur rõhk pick and roll‘il, siis Oostendes peavad pikad olema väga head kaitses ja oskama lugeda neid olukordi. Rünnakul käib pall osaliselt läbi sinu, kas siis läbi puki või organiseerid rünnakut kolmesejoone taga. Sa pead teadma, kuhu pall liigub. Kui sul on kolmese taga pall, siis pead teadma, kuhu poole tuleb panna. Kui saad hea katte, siis tekitad võimaluse nii endale kui pallikäsitsejale kui ka teistele tiimikaaslastele. Selles mõttes on pikkade roll tähtis.

Mis mees peatreener Dario Gjergja persoonina on ning mis mängustiili ta viljeleb?

Balkani mees, nii emotsiooni kui ka mängustiili poolest. Inimesed, kes käivad mänge vaatamas, võivad näha, et mees on väga emotsionaalne nii oma käte kui ka suuga. Ta on kogu aeg hästi emotsionaalne olnud, aga see ei tõmba meie motivatsiooni maha. Ta lihtsalt elab välja niimoodi. Mängustiili poolest meeldib talle kiire korvpall ja ta proovib meid seda mängima panna. Mida kiiremini me kiirrünnakuid mängime, seda kergemaks võime endale mõne olukorra teha. Samas on ta väga taktikaline, kombinatsioone on meil palju ja kõik mänguplaanid on läbi vaadatud.

Teil on satsis mitmeid Belgia korvpalli legende, eesotsas Sam Van Rossomiga. Kellega sealt Van Rossom-Gillet-(Jean) Salumu kolmikust Sa kõige rohkem läbi käid? Või hoiavad belglased omaette ja leegionärid omaette?

Meie sats on selles mõttes huvitav. Nagu kõik satsid, on ka meil ühine keel inglise keel. Kuna Belgias on palju inimesi, kes räägivad prantsuse keelt, aga osad nooremad prantsuse keelt üldse ei räägi ja räägivad kohalikku flaami keelt, siis enamus suhtlusest toimub inglise keeles ja kõik hoiavad kokku, mitte ei istu oma nurkades. Mis sellesse kolmikusse puutub, siis ei saa öelda, et saan ühega neist paremini läbi kui teistega. Van Rossom on neist selgelt kõige kogenum ja temal on kõige rohkem staatust. Tema käest on kõige parem õppida, sest ta on kurikuulus Euroliiga mees, kes mängis kümme aastat Valencias. Kui tema räägib, siis ikka kuulad, mis tal öelda on. Gillet’d tean ma kõige paremini, sest olen varem tema vastu mänginud. Van Rossom lõpetas oma koondisekarjääri veel enne, kui mina hakkasin koondist esindama, mistõttu tema vastu pole palliplatsil mängida saanud. Salumuga on täpselt samamoodi. Kokkuvõttes on nad väga head vennad ja meil on vägev tiim kokku pandud.

Kas Gillet mäletas Sind koondisemängudest või see mees on nii paljude vastaste vastu mänginud, et kõik mehed meeles pole?

Kõik mehed meeles pole ja eks meil olid ka suuremad mehed algviisikus. Arvan, et Maik-Kalev Kotsarit mäletatakse veidi rohkem kui mind. Mina mäletan peatreenerit väga hästi sellest Tartu turniirist. Vaatasime Belgia ja Bosnia vahelist mängu ja Dario sai seal eemaldamise. See moment jäi hästi meelde.

Mitu eemaldamist tal sel hooajal klubimängudes on?

Siiamaani on vist kaks, tehnilisi ma ei suuda kokku lugeda.

Siis on tõesti vist emotsionaalne.

On küll (Muigab.). Õnneks abitreeneril on kaks võitu peatreeneri rollis, ta on meil 100-protsendiliselt võidud kätte saanud.

-Dario Gregja ja Matthias Tass | Foto: fiba.basketball

Kui palju Oostendel igapäevaselt fänne mängudel käib ja kui nõudlik fännibaas teil on? Kas klubi pidev edu on fännid võitmisega ära harjutanud ning kaotuste vastuvõtmine on valulik?

Päris Serbia ja teiste Balkanimaade tasemel siin korvpallifännid pole, et hakkavad linna puruks peksma. Nad mõistavad, kui paar kaotust sisse tuleb. Eelmistel hooaegadel pole teekond tiitlini kunagi kerge olnud, alati on mingid kaotused siit-sealt sisse tulnud ja Belgia-Hollandi liigas pole klubi ju liiga võitu veel kätte saadud. Nad on sellega harjunud. Viimases kodumängus, kui mängisime Antwerpeni vastu, oli saal väljamüüdud ja saali mahub ligikaudu 5000 inimest. Saal on üsnagi suur. Aga keskmiselt tuleb mängule kohale 2000 kuni 2500 inimest.

Kas 4000-5000 on siis umbes nagu Tondirabas?

Jah. Tondiraba on pikem ja laiem, aga meil on fännid platsile lähemal, mitte ei istu seal jäähoki areeni kõrval. See on veidi teistsugune elamus.

Oostendes on omal ajal mänginud ka Gert Kullamäe. Kas on Sinuga jutuks tulnud, et keegi teda tiimis või fännide hulgas veel mäletab?

Gerti on mulle päris palju mainitud, eriti hooaja alguses. Siis räägiti mulle kogu aeg Gerdist lugusid. Vanemad inimesed ja treenerid, kes on kauem klubi juures olnud, teavad temast palju ja on tema karjääriga tuttavad. Oli vägev kuulda, et Eesti mees ja legend on Oostende fännidel meeles.

Kas Oostendega on Sul leping selle hooaja lõpuni või on mingid +1 variandid ka kummalgi pool?

Jah, klubipoolne pluss üks variant on olemas. Elame ja näeme, kuidas see hooaeg läheb ja kui palju ma neile meeldin, sest sellest sõltub järgmine samm järgmise hooaja osas.

Kuidas Sinu hinnangul Belgia-Hollandi liiga suhestub Eesti-Läti liigaga? Kummas tase kõrgem on ning kumb Sinu hinnangul jätkusuutlikum tundub?

Kui ma mängisin TalTechi eest, siis mina veel ei kogenud Eesti-Läti ühisliiga süsteemi, aga niipalju kui olen Eesti-Läti liiga mänge vaadanud, siis Belgia liigaga võrreldes ütleksin, et Belgia oma on kindlasti palju ühtlasem. Kas ka tugevam? Võib-olla ainult top meeskondade vahel. Prometey võib siin kindlasti puhta töö teha, aga Belgia top 3 meeskonda suudaksid mängida väga efektiivset korvpalli Eesti ja Läti satside vastu. Tugevamad klubid on kindlasti umbes samal tasemel, aga nõrgemate meeskondade osas on tase ühtlasem ja nad on tugevamad kui Eesti-Läti liiga nõrgemad meeskonnad.

Tänavu sügisest koondiseakent polnudki ja seeläbi väikest pausi klubi tegemistest ei saanud. Kas oleksid seda tahtnud?

Meile anti pärast 26. detsembri mängu paar päeva puhkust ja siis oli mul võimalus korraks koju tulla. Sain paar päeva kodus veeta ja käisin vaatamas Kalev/Cramo ja Läti Ülikooli mängu. Üleüldiselt on Oostende äge ja ilus linn ja elamine on siin hästi organiseeritud. Siin nii suurt koduigatsust ei teki kui võib-olla mõnes muus kohas oleks. Kuu aja pärast on võimalus tulla Eesti koondist esindama ja siis on jälle šanss koju tagasi saada.

Kas oled juba koondisekutse kätte saanud?

Veel ei ole, aga loodetavasti saan (Muigab.). Jukka käis paar nädalat tagasi külas meie Meistrite liiga mängu vaatamas ja loodetavasti minu esitused teenisid kutse välja, aga elame ja näeme.

Sa ütlesid, et Oostende on ilus linn, aga kuidas Belgia muu eluolu on? Kas Eestiga võrreldes on hinnad palju kallimad või oleme selles aspektis Belgiale juba järele jõudnud?

Selles osas on Eesti kindlasti järele jõudnud. Belgia on Eestiga väga sarnane. Kliima on võib-olla veidi soojem ja talvekuudel päris iga nädal lund maas pole, aga külm on ikka ja vihma sajab. Tean, et Belgia pole Ida-Euroopas, aga siin on selline tüüpiline Ida-Euroopa ilm. Oostende on rannikuäärne linn ja üsna sarnane Tallinnale. Struktuur, majad ja ühiskond on võib-olla veidi vanemad, aga muidu väga sarnane. Tallinnast väiksem, aga väga hea koht, kus elada.

Tunned ennast peaaegu nagu kodus?

Jah, peaaegu nagu kodus, ainult eesti keel on puudu ja räägid inglise keeles igal pool. Vahepeal tahaks paar eesti sõna siin-seal ka öelda.

scroll to top