Close

INTERVJUU | Märt Raam aitab Saku korvpalli kaardile: tuleb oma spordiala eest võidelda!

-Märt Raam | Foto: Siim Semiskar

Varem pikalt ka Rakvere noortekorvpallis tegutsenud Märt Raam on juba aastaid vedanud Saku Korvpalliklubi ning tänavu jõudis mees U14 poistega Eesti meistrivõistlustel neljandale kohale. Tema sõnul on väikeklubidele iga selline finaalturniiri kogemus väga väärtuslik, kuid töö käib, et järjest rohkem ja erinevates vanuseklassides üha kaugemale jõuda.

Tallinna külje all asuvas Sakus on olemas suurepärased treeningvõimalused, kui hiljuti sai valmis ka uus ja ilus spordisaal, kus võimalik ka suurema publikuga korvpallimänge pidada. Kuna Sakus ka laste puudust pole, siis loomulikult käib erinevate spordialade vahel kõva konkurents, kuid see kohalikus koolis ka kehalise kasvatuse õpetajana töötavat Raami ei heiduta.

Korvpall24 portaal tegi Raamiga intervjuu maikuus Jüris toimunud U14 vanuseklassi finaalturniiril, et rääkida rohujuure tasandist ja treenerielust ühe väikese klubi noortetreeneri silmade läbi. Rõõm oli tõdeda, et kuigi probleeme, mida ületada tuleb, on lõputult, siis vähemalt Märt Raam pakatas positiivsusest ja energiast need kõik raskused ette võtta.

Ütlesid U14 vanuseklassi eestikate neljandat kohta kommenteerides, et teil on väike klubi ja enamat oleks palju tahta. Palju teil poisse, vanusegruppe ja võistkondi on?

Sel aastal oli meil U16 olemas, U18 tiimi ei olnud, vanemad poisid mängisid rahvaliigat. Siis on meil U14, U12, U13, mikrod ja makrod. Praktiliselt kõik peale A-klassi oli sel aastal. Otsime treenerit ja praegu oleme siis mina, Kert Kukk ja Taavi Vilba. Taavi Vilba on seejuures viimast hooaega. Otsime nüüd Taavi asemele uut treenerit ja ka tüdrukute treenerit. Tüdrukud on meil ka, alustasime nüüd sellel õppeaastal. Mul endal olidki esimese-teise klassi tüdrukud, U13 grupp ja U14 grupp. Põhimõtteliselt kolme rühmaga toimetasin.

Jaksad teha?

Jaksan, kehalise kasvatuse õpetaja olen ka.

Elad saalis.

Elan saalis põhimõtteliselt, jah. Viimane kuu kõik nädalavahetused olid kinni, nii see elu on.

Mis Sind Sakku tõi? Räägi see lugu ka ära, enne toimetasid ju Virumaal.

Enne toimetasin Virumaal, jah. Põhimõtteliselt panin Rakveres nagu täielik hull kolme grupiga ja igal nädalavahetusel olid võistlused. Treeneri elu oli selline, et pere läks lahku ja tuli uus elu ja siis mõtlesin, et Sakus on kõik uus ja huvitav, lähen proovin ära. Võib öelda, et tööd saab igal pool teha.

Ma tean, et Sakus on pikalt olnud väga aktiivne korvpallikogukond, aga klubisüsteemi kui sellist pole väga olnud?

Jah. Me nüüd üritame seda parandada, et oleks klubi juhtimine ja struktuur ja tulevikus ka meeste võistkond, aga mina olen praegu noortega ja ei taha sinna meeste vahele trügida. Tahan normaalset elu ka elada (Naerab.).

Saku ja Tallinna lähivallad üldse, oleme ausad, on üsna rikas ja arenev kant, kus on palju lapsi. See on ilmselt hea pinnas, kus toimetada?

Just! Väga suur pluss on ka see, et siin on kool ja spordihoone kõik lähedal. Meil on seal 1300 õpilast ja esimesse klassi läheb kuus-seitse paralleelklassi. Laps tuleb koolist ja saab kohe trenni tulla, ta ei pea kuhugi bussiga rändama minema. See on positiivne.

Mis teie klubi eesmärk on? Kui Sa ütled, et noored on kõik kaetud ja vanemad poisid on puudu, siis ma saan aru, et hakkate oma klubi sees poisse üles kasvatama?

Minu sisemine soov ongi, et kas just oma poistega tulevikus, aga kindlasti, et meil oleks ka esindusvõistkond. Siis oleks tulevikus väljund ka sinna välja jõuda ja loomulikult, et ka noortekoondiste tasemel keegi mängijatest oleks. Kui juhtumisi tulevikus Audentes või keegi on huvitatud mõnest andekast mängijast, siis see on läbirääkimiste küsimus. Aga me ikkagi tahame, et kunagi oleks meil esindusvõistkond, kes mängiks näiteks teist liigat ja seal oleks ka noortel võimalus väljundiks.

Kui oluline on noorte jaoks see, kui on hea esindusvõistkond? Rakvere puhul on Sul näide varnast võtta, aga Sakul seda ei ole. On seal mingi vahe?

Kindlasti on. Kui sul on linnas esindusvõistkond, olgu see näide Rakvere, Viimsi või kes iganes, siis poistel on kindlad eeskujud ja on kuhugi õhtul minna. Kohtuvad saalis tippmängijatega ja see annab palju indu juurde. Meil oli sel aastal Saku II liiga final four ja ühe Kalev/Cramo mängu tõime ka Sakku. Cramo mängule tuli praktiliselt täismaja ja poisid olid kohe elevil. Kõik autogrammid ja pildistamised tehti nende mängijatega seal ära. See annab ikka palju juurde.

Teil on uus, vägev spordihall ka.

Jah!

Kuidas Sa treenerina vaatad seda?

Super, noh! Sellist asja ei saa olla, et meil ei ole kuskil trenni teha. Täiesti supertingimused on.

On sellistes arenevates kohtades ka nii, et kui uue saali ehitad, siis kohe on ajad täis ja peab uut hoonet planeerima hakkama?

Eks seal peab ikka võitlema. Üks väljak on meil praegu korvpalli jaoks, teisel pool on võrkpall ja saalihoki. Aga kõige tähtsam on see, et tuleks treenereid juurde. Me panime ka kuulutuse välja, vaatame.

Räägi sellest alade konkurentsist, Sakus on saalihoki aja jooksul vist olnud päris kõva?

Saalihoki alustas sel aastal uute gruppidega, jah, aga kõige populaarsem on ikka jalgpall. Seal on üle 300 õpilase, staadion on rahvast täis.

Kuidas Sa võitled jalgpalliga? Jalgpall läheb ju teatavasti juba lasteaiast murdma.

Kuna olen kehalise õpetaja ka, siis teen septembri alguses näidistunde ja kes tuleb korvpalli, see tuleb. Saame oma korvpalligrupid täis ja on ka selliseid, kes tulevad jalgpallist korvpalli. Ühel hetkel kurdavad kunstmuru peal põlvevalu ja siis vahetavad ala. Ma ei kurda, aga tuleb oma ala eest võidelda.

-Märt Raam ja Saku U14 korvpallimeeskond | Foto: Siim Semiskar

Kas alade vahel on ka koostööd? Näiteks kui näed, et mõni poiss ongi selline individualist ja talle sobiks mõni kergejõustikuala rohkem, siis suunad sinna?

Jah, ikka suunan neid esmalt kooli võistlustele kergejõustikus. Mul on siin korvpallis ka andekaid, kes võivad kergejõustikku teha. Suhtlen ka mõne treeneriga ja räägin, et kuule, mul on üks selline vägev poiss, äkki proovib mõnda teist ala. Näiteks kui tal korvpallis koordinatsiooni ei ole, siis proovib võib-olla midagi muud teha.

Kas mõne teise ala treener on Sulle mõne pika poisi ka käekõrval saali toonud?

Otseselt nii pole. On küll lapsevanemad võtnud ühendust, et mul on pikk poiss, kas võib trenni tulla. Mõni teine treener otseselt ei ole.

Aga kas peaks olema sellist aladevahelist koostööd rohkem või lihtsalt see süsteem, mis meil on, elimineerib selle?

Ikka võiks olla. Aga ma toon ühe alasisese näite. Mul oli siin (U14 finaalturniiril) mängija number 55, Daniel Udre, kes mängis eelmisel aastal Tallinna Kalevis ja kuna tal Tallinna Kalevi akadeemias polnud väljundit, et poiss saaks mängida eestikatel 2008 vanuses, siis leppisime treener Aivo Erkmaaga kokku, et ta mängib sel hooajal minu all. Eks ole näha, mis tulevik edasi toob. Selline koostöö on meil igatahes nüüd olnud.

Mis on Saku klubi lähimad ambitsioonid? Pikemad ambitsioonid rääkisid lahti, aga mis eesmärkidega Sa järgmisele hooajale vastu lähed?

Hooaeg saab läbi ja vaatame, mis suvi toob. Tulevad laagrid ja juuli keskel hakkame vaikselt uueks hooajaks valmistuma. Siis tulebki meil esimene laager, augustis juba treenime ja siis mängime mingi sõprusturniiri kusagil. Valmistume jälle noorte meistrivõistlusteks, aga kõige esmane eesmärk on see, et meil oleks kaks uut treenerit, et saaksime gruppidele panna inimesed, kes oskavad juhendada ja organisatoorselt seda klubi asja parandada.

Ma saan aru, et treeneri töö ei lõpe mitte kunagi?

Ei lõpe tõesti mitte kunagi. Sa võtad kõik need mängud koju kaasa ka, nii see elu on.

Kui nüüd suvi tuleb ja laagrid on, aga muu selline organiseeritud tegevus on justkui ära jäänud, siis kas poisid teevad individuaalselt trenni ka või Sa pead ikkagi kuidagi utsitama?

Vahel on nii, et juulikuus, kui spordihooned on puhkusel, siis nad ei saa saalis teha. Siis on kas õueväljakul või kuskil. Meil on praegu Sakus see miinus, et korralikku õueväljakut ei ole, aga nad saavad varsti ka selle valmis. Muidu mul on ikka sellised hakkajad poisid. Näiteks kui laupäev ja pühapäev on vaba, siis nad lähevad saali ja meil on ka viskemasin ning nad saavad sellega toimetada. Üldjoontes need poisid, kellel on korvpallioskused mingil tasemel olemas, need ikka hoiavad vormis ka tänavakorvpalli mängides ja teevad ka individuaalselt trenni.

Kas mõni tulevane Eesti rahvuskoondise mängija on juba Sakus?

Ikka on silmapiiril. Loomulikult on! Meil on siin talente küll (Naerab.)!

scroll to top