Eestis noortekorvpalli mänginud, kuid pärast gümnaasiumi lõppu Inglismaale õppima siirdunud Kristina Karpova on kümnendi jagu aastaid seal ka korvpalliharrastusega jätkanud. Igapäevaselt erakoolis erivajadustega laste kehalise kasvatuse õpetajana töötav Karpova rääkis intervjuus Korvpall24 portaalile, kuidas ta kümnend tagasi Inglismaale sattus ning mis tiimides ta mänginud on.
Inglismaa naiste tugevuselt teises liigas tänavu Reading Rocketsi naiskonda esindanud Karpova kogus 28,6 minutiga keskmiselt 8,3 punkti, 4,1 lauapalli, 2,8 resultatiivset söötu ja 1,4 vaheltlõiget mängus. Seejuures sekkus eelmisel neljal hooajal Team Solent Kestrelsi võistkonnas pallinud naine sel aastal enamikus kohtumistes pingilt.
Usutluses küsisime Karpova käest erineva nurga alt, milline on Inglismaal korvpalli ning konkreetsemalt selle liiga tase, kus tema mängib. Palusime tal iseennast mängijana iseloomustada ning meenutada, miks ta omal ajal Eestis piirdus vaid ühe ametliku naiste kõrgliiga kohtumisega ning kas tema vastu on näiteks naistekoondise vaatenurgast kunagi huvi tuntud. Lisaks küsisime, kas noorte hulgas jalgpalli kõrval näiteks kehalise kasvatuse tunnis ka mõni teine spordiala pildile pääseb ning kui aktiivselt tegeletakse noortetööga.
Kus liigatasemel ja mis tiimis Sa tänavusel hooajal mängisid?
Hetkel mängin WNBL-i (Womens National Basketball League – toim.) 1. divisjoni võistkonnas Reading Rockets.
Kuidas teil hooaeg on läinud?
Hooaeg on olnud edukas, kui eelmisel aastal liigast peaaegu välja kukkunud võistkonnaga saavutasime sel hooajal 4. koha. Mängisime kaasa ka karikavõistlustel ja jõudsime seal finaali, kus kahjuks kaotasime napilt Thames Valley Cavaliersi naiskonnale, kes lõpetas liigahooaja teisel kohal.
Millal Sa Inglismaale läksid ja mis liigades ja võistkondades Sa seal mänginud oled?
Inglismaale kolisin 2012. aastal pärast gümnaasiumi lõppu. Tulin siia Loughborough ülikooli, kus lisaks minule õppis veel kolm eestlast: Maaja ja Maia Bratka ning Remy Põld. Esimesed neli aastat elasin ja õppisin Loughboroughs. Pärast lõpetamist jäin sinna veel kaheks aastaks ja töötasin Loughboroughs ja Leicesteris abiõpetajana ning mängisin Loughborough Ridersi naiskonnas. Pärast viit hooaega Loughboroughs otsustasin, et on aeg edasi liikuda. Otsust aitas mõjutada ka see, et mu noorem vend soovis Inglismaale ülikooli tulla ning sai sisse Solenti ülikooli Southamptonis. Southamptonis võtsin ühendust linna korvpallivõistkonna Solent Kestrelsi treeneriga, kes kutsus kohe trenni ning tema võistkonnas mängisin neli hooaega. Nüüd mängin esimest hooaega Reading Rocketsi tiimis, kellega jõudsime play-off‘is poolfinaali minu endise võistkonna Solent Kestrelsi vastu.
Kui me räägime sellest WNBL-i liigast, siis mis tasemel korvpalli seal mängitakse?
Liiga on iga aastaga läinud aina kõvemaks ja peaaegu igas võistkonnas on mängijaid Ameerikast ja/või Euroopast. Paljud võistkonnad on ülikoolide või akadeemiate tiimid. Enamus ülikoole üritavad endale tuua sisse ameeriklasi, kellest üks saab ka mängida WNBL-i liigas.
Milline mängija Sa ise oled? Mis on Sinu peamised tugevused?
Olen võistkonnamängija ja hea käega viskaja, eriti kolmepunktivisetel. Kui treeneril on vaja, siis ta teab, kelle peale loota. Arvan, et platsinägemine ja korvpalli IQ on põhilised elemendid, millega võistkonda panustan. Mängus üritan alati parimat varianti otsida ning ei isetse. Samuti on aastatepikkune kogemus see, mis aitab noori võistkonnakaaslasi toetada ja vajadusel juhendada.
Mis roll tippkorvpallil üleüldse Suurbritannias on? EM-il Milanos meestekoondise vastu küll keegi eriti huvi ei tundnud. Kas kohalike liigade suhtes on huvi suurem?
BBL ja WBBL on aastatega väga tugevaks saanud ja on võistkondi, kes suudavad ka Europe Cupi tasemel mängida. Tihti jääb asi ikkagi finantside taha, sest korvpall pole nii populaarne kui jalgpall ja ka rahad on väiksemad. Naiste koondises on väga häid mängijaid ja arvan, et see võistkond võib veel jõuda kõrgele.
Kas kõrgliiga ja 1. divisjoni vahel toimub ka mingi üles-alla liikumine, et madalama sarja võitja tõuseb üles ja kõrgliigast kukutakse välja?
Toimub ainult sel juhul, kui alumise liiga (Division 1) klubil on finantse, et minna ülemisse liigasse (WBBL). 1. ja 2. divisjoni vahel toimub liikumist rohkem, kuna kõik uued võistkonnad peavad alustama teisest liigast ja siis üles tõusma ning paljud on seda teinud ja tõusnud 1. divisjoni tasemele.
Kui palju spordiharrastusena Inglismaal korvpalli mängitakse? Kas meeste ja naiste harrastusliigad on olemas ja mängitakse?
Korvpall on siin tõusmas ja on palju erinevaid programme, millega proovitakse noori korvpalli mängima kutsuda. Lõpuks on ka 3×3 korvpall saanud siin populaarsemaks ja suviti mängitakse erinevates linnades ka 3×3 korvpalli. Harrastusliigad on olemas ja mängitakse mõnuga. Mul endalgi on siin mõned sõbrannad, kes mängivad.
Kui info ei valeta, siis Sul on kirjas üks Eesti naiste meistriliiga mäng. Miks Sul Eestis sellega asjad piirdusid?
Olin siis noor ja arg. Kui nüüdset mängutaset vaadata, siis kindlasti suudaksin mängida ka Eesti meistriliiga tasemel.
Kas Sind on kunagi ka Eesti koondisesse kutsutud või sel teemal üldse suheldud?
Pärast seda, kui Eestist ära kolisin, pole minuga ühendust võetud ega huvi tuntud ei minu taseme ega tegemiste kohta Inglismaal. Endal oleks loomulikult huvi Eesti eest mängida.

Sa tegutsed Inglismaal kehalise kasvatuse õpetajana? Millised peamised väljakutsed Inglismaal kehalise kasvatuse õpetajal on?
Töötan SEMH (Social Emotional Mental Health – toim.) erakoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Kuna töötan erakoolis ja erivajadustega lastega, siis päevast päeva on hetki, kus on lapsi, kes lihtsalt pole nõus juhiseid ja reegleid järgima. Üks suuremaid väljakutseid on kindlasti noored tüdrukud, kes pole nõus tundides kaasa tegema, kuna arvavad, et nende füüsiline võimekus pole tasemel. Koolis, kus ma töötan, on klassid tavalisest tunduvalt väiksemad. Nendele lastele, kes erikooli suunatakse, ei sobi tavakoolide suured klassid, sest nad vajavad rohkem individuaalset lähenemist. Tänu sellele, et õpetajal jagub aega iga lapsega rohkem individuaalselt tegeleda, on neile hakanud füüsiline tegevus ka rohkem meeldima.
Kas kehalise tunnis on kõige populaarsemaks tegevuseks jalgpall või õnnestub midagi muud ka teha?
Jalgpall on kindlasti üks populaarsemaid spordialasid, mida ka alati vahetundidel mängitakse. Kuna ise olen korvpallur, siis oleme lastega kõvasti ka korvpalli mänginud ning nende huvi on korvpalli vastu omajagu kasvanud. Aastakavas, mille pean koostama, on sees ka teised spordialad, nagu näiteks netball, sulgpall, tennis, käsipall, maahoki, kergejõustik, rounders (pesapallile sarnane mäng palli ja kurikaga – toim.) ja noortematel ka ujumine.
Kui suur jalgpallifänn Sa ise oled?
Eesti jalgpalli olen alati jälginud. Vennad ja ema töötavad mul jalgpalliklubides või -liidus, seega jalgpall on meie peres alati tähtis olnud.
Millised on ühe keskmise Inglise lapse spordiharjumused? Kas oskad kuidagi neid ka Eestiga võrrelda?
Suhteliselt sarnased Eestiga, aga sarnaselt Eestiga sõltub palju lapsevanema aktiivsusest eriti lapse nooremas eas.
Kui aktiivsed on korvpalli noorteliigad Inglismaal?
Viimaste aastate jooksul on Inglismaal korvpalli populaarsus ja tase olnud tõusuteel, tänu millele on ka suurenenud noorte huvi korvpallitreeningute vastu. Erinevus Eestiga on see, et ei korraldata noortele suvelaagreid ja turniire. Kogu tegevus toimub sügisest kevadeni, kui kestab hooaeg.
Kui võtame kõik Briti saared, siis kuidas korvpalliga mujal lood on? Šotimaal ja Iirimaal?
Šotimaa meeste ja naiste võistkonnad mängivad juba mitmendat hooaega Inglismaa meistriliigas ja on olnud edukad.
Kui palju jälgid distantsilt Eesti korvpalli ja millel silma peal hoiad?
Ikka jälgin, eriti BC Kalev/Cramo tegemisi sel aastal Europe Cupil. Kui aega on ja endal mängu pole, siis alati üritan ikka mänge vaadata, mida Youtube’is jälgida sai. Naiste ja meeste rahvuskoondiste mänge olen ka proovinud vaadata.
Kas Sinu elu on tänaseks täielikult Inglismaaga seotud või tuled kunagi ka Eesti lapsi õpetama?
Hetkel kindlasti, senikaua, kui korvpalli jaksan mängida. Aga kunagi ei tea, mis tulevik ette toob.

