Justkui alles hetk tagasi kuulus 29-aastane Brett Nõmm Eesti esiklubi BC Kalev/Cramo treenerite rivistusse, täites seal abitreeneri kohustusi. Kiiresti hargnema hakanud sündmustekeerise järel on Nõmm nüüdseks aga ühe kohaliku kõrgliigameeskonna teisega asendanud ning noore mehe kanda on uue väljundina vastutusrikas peatreeneri roll Rapla Avis Utilitase meeskonnas.
Suurele muutusele pani aluse Rapla korvpalliklubi ja senise treeneri Arnel Dedici vahelise koostöö lõpp, mille tulemusena oli nii turniiritabeli asetuse kui ka platsilt vastu peegeldunud mängupildi mõttes kehvas seisus olnud meeskonna etteotsa vaja uut juhendajat. Loetud hetked hiljem oligi ambitsioonika Nõmme näol see inimene leitud ning koostööleping sõlmitud. Kunagisest mängumehest treeneriks kerkinud Nõmm võttis selle pakkumise iseenda proovile panemise nimel kiiresti vastu ning püüab nüüd pealinnast kaasa võetud kogemustepagasiga Rapla mängu taas jooksma saada.
Korvpall24.ee portaaliga peetud intervjuus rääkis Nõmm selle sammuga kaasnenud tagamaad täpsemalt lahti ja piltlikustas avameelselt, milline nägi välja tähtsa valiku tegemise otsustusprotsess. Pärast Keila alistamist ja debüütvõiduga lõppenud kohtumist aset leidnud vestluses said läbi analüüsitud ka Nõmme senine karjääriredel ja kõrgtasemel treenerite staff‘i kuulununa kogetud tarkused. Muuhulgas sõnastas Nõmm Rapla tahtmist täis satsile seatud eesmärgid ja tutvustas sihte, kuhu ta eestlastest mängumeeste panuse toel proovib ajapikku jõuda.
Brett, Sinu ambitsioon kerkida kõrgliigas peatreeneriks on taas saanud reaalsuseks. Esmakordselt avanes see võimalus Sul juba 2022. aasta kevadel, mil haarasid põgusalt juhtohjad Tallinna Kalevis, kuid nüüd on Sinu kanda pikaajalisem ja oluliselt mõjuvõimsam roll – Rapla juhendamine. Oskasid Sa mõned aastad tagasi üldse unistada, et karjääriredelil nii olulise sammu astumine nii kiiresti juhtuma saab?
Arvan, et minu karjäär on läinud praegu igati loogilist rada pidi. Eks ma juba pärast Tallinna Kalevist saadud kogemust ootasin või lootsin mõnda peatreeneri kohta, aga seda ei tulnud. Samas sain kohe aru, et olen noor ja kahe-kolme kuu pealt on raske järeldusi teha. Mul on väga hea meel, et Heiko Rannula (Kalev/Cramo peatreener – toim.) nägi minus potentsiaali ja võttis mu Kalev/Cramosse. See oli tegelikult minu jaoks kõige parem asi üldse. Ma võib-olla arvasin juba, et tean asju liiga hästi, aga Cramos sain selgeks, et mõnda asja on vaja veel õppida. Rapla pakkumine tuli ka igati loogilisel ajal. Tundsin, et on aeg end proovile panna.
Mida Sa Tallinna Kalevi perioodist enim kaasa võtsid? Milliseks treeneriks aitas see kogemus Sul kasvada?
Tol ajal vahetusid Tallinna Kalevis mängijad hästi palju. Keskkond oli suhteliselt ebastabiilne ja kogu aeg pidi erinevaid asju uuesti läbi tegema, et kõik mängijad saaksid üheselt aru. See õpetaski mulle, et ükskõik milline on seis, kui sul on kindel mõte ja asjad läbi mõeldud, siis lõpuks hakkavad need mingil hetkel ja vähemalt mingil määral ka toimima.
Viimased poolteist aastat ammutasid Sa õpetlikke kogemusi Kalev/Cramos, olles seal abitreeneriks. See on kahtlemata saavutus, mida igaüks oma CV-sse panna ei saa. Kui tähendusrikas selline võimalus Sinu jaoks oli?
Ikka väga tähenduslik! Cramo on ikkagi Eesti esiklubi ja seal tahes-tahtmata käivad asjad praegu natuke teistmoodi kui mujal Eestis. Võiksin nimetada nii palju asju, mille koha pealt targemaks sain. Nii organisatoorse tegevuse, treeneritöö kui ka mängijate psühholoogia poole pealt. See avardas mu silmaringi tohutult. Sealt oli hea õppida ka seda, mis loogika järgi meeskonda komplekteerida. Siiamaani ei ole ma kunagi saanud seda ise teha. Olen läinud sellisesse situatsiooni, kus mängijad on juba olemas ja pidanud vastavalt mängijatele leidma neid lahendusi, mis võiks toimida. Vahva oleks ükskord ka ise meeskond komplekteerida ja vaadata, kuidas siis hakkama saan. See on kindlasti üks kogemus, mis mul praegu on veel puudu.
Kui korra veel kogu see treenerivahetusega seotud keerdkäik lahti harutada, siis kuidas üldse Rapla pakkumine Sinuni jõudis ja milline nägi välja Sinu otsustusprotsess?
Hakkasime koos Heikoga umbes teisest veerandist alates Rapla ja Riia Zelli vahelist mängu vaatama ja oli näha, et see ei lähe üldse hästi. Seda oli kurb vaadata. Eks omavahel arutasime ka, et Raplal oleks muutust vaja ja ilmselt on oodata treenerivahetust. Järgmisel päeval helistaski mulle Jaak Karp (Rapla klubijuht – toim.) ja samal õhtul saime ka kokku. Tema rääkis oma vaatest, mina oma mõtetest ja juba järgmisel päeval saatis ta mulle lepingu.
Ehk kõik käiski päevaga?
Jah, põhimõtteliselt päevaga. See käis väga kiiresti. Jõudsin Raplas ühe trenni anda ja pidime kohe mängule minema. See polnud kõige parem olukord, aga kokkuvõttes oli hea, et ma selle ühe mängu olin, sest sain tänu sellele paljude mängijate kohta targemaks. Ilma selleta poleks võib-olla täna (15. detsembril peetud kohtumises Keila vastu – toim.) võitu tulnud.
Kui keeruline on nii lühikese ajaga niivõrd olulise otsuse langetamine? Mis mõtteid ja tundeid Sa esmalt kogesid?
Olin kohe väga elevil. Kui selline variant tekib, siis pigem tahadki ennast proovile panna ja vaadata, mida siis tegelikult peatreenerina oskad. Ilmselgelt oli mul vaja ka perega läbi rääkida ja veel mõne inimesega, keda rohkem usaldan. Kõik andsid oma heakskiidu ja nii see läks.
Kuidas Kalev/Cramo mängumehed selle otsuse peale reageerisid? Klubi sotsiaalmeedias jagatud videost oli näha, et Sind saadeti teele igati marulise ja julgustava aplausiga.
Kuna see kõik käis nii kiiresti, siis ega keegi midagi ei teadnud. Põhimõtteliselt oli nii, et tegin hommikuse trenni ära, pärast seda veel natuke lisatööd Mikk Jurkatammega ja päeva jooksul olid nii paljud asjad muutunud, et õhtusesse trenni läksin juba lihtsalt kätt suruma ja neile terveks hooajaks head õnne soovima. Ütlesingi, et lähen Raplasse ära. Eesti on nii väike, eks kohalikud mängijad ikka juba aimasid midagi.
Milline vaatepilt Sulle Rapla esimeses treeningus vastu vaatas? Lootustandev, oodatust kehvem, midagi kolmandat?
Mulle väga meeldis, et kõik mängijad olid väga avatud mõtlemisega ja üritasid sellest ühest trennist võtta nii palju kui võimalik. Esimene mäng küll nii hästi ei õnnestunud, aga teises mängus juba mingid asjad toimisid, mida on vaja muidugi veel paremaks saada. Mulle väga meeldis ka see, et seal trennis polnud mossitamist. Ei eestlaste ega välismaalaste poolt. Kõik said aru, et see on profisport, nii juhtub ja nemad peavad lihtsalt professionaalid edasi olema. Nad on mu mõtted hästi vastu võtnud.
Millise visiooniga Sa Raplasse suundusid? Mis on see, mis kohe muutmist vajab?
Tahan neid mängijaid füüsiliselt paremasse vormi saada. Täna (Keila vastu peetud mängus – toim) oli ka näha, et keegi ei mänginud monster-minuteid. Ainult Volodymyr Shevchenko mängis 30 minutit, ülejäänud alla selle, ja nad ise küsisid tihti vahetust. Tahangi sellist agressiivset mängu nii rünnakul kui ka kaitses. Mul on hea meel, et mul on ikkagi kogenud mängijad ka, kes suudavad vajalikul hetkel tuua väljakule tarkust ja rahu.
Rapla poolehoidjad vastaksid ilmselt eelmise küsimuse peale, et eestlastest mängumehed väärivad vastutusrikkamat rolli ja tagaliin on vaja paremini mängima saada. Nõustud Sa nendega? On need soovid teostatavad?
Arvan, et on. Muidugi ma tahan Eesti mängijaid kasutada, aga lõppkokkuvõttes peavad nad selle ise välja teenima. Kindlasti tahan neile iga kord võimaluse anda, aga vastavalt sellest, kuidas nad hakkama saavad, sõltub ka see, kui palju nad mängivad. Näen neil kindlaid rolle. Esimene mäng mängis Jan Märten Ratas rohkem, teises mängus Marek Ruut ja Markus Ruubel. Täpselt nii ongi.

Millise peatreenerina Sa end iseloomustaksid? Millist käekirja mängijad pingil ja vaatajad saalis oodata võivad?
Olen kindlasti players’ coach. Niisama lambist ma kellegi peale ei plahvata. Pigem üritan asjad omavahel läbi rääkida, et mängijad end hästi tunneksid ja samal ajal ka minu asjadest aru saaksid. Noore mehena on mul energiat, mida anda, ja arvan, et seda on näha ka.
Kuidas Sa Keila ülemängimise ja Rapla eest võiduarve avanud kohtumisega rahule jäid?
Hea võit! Mängijatele kindlasti ülioluline. Nad said jälle väikese eneseusu ja nägid, et hea energia ja treeningutel tehtav kõva töö toodavad tulemusi. Kindlasti hea võit, aga palju asju on veel teha.
Mis on kõige suuremad erinevused Brett Nõmme kui Kalev/Cramo abitreeneri ja Brett Nõmme kui Rapla peatreeneri igapäevatöös?
Kui enne oli nii, et Heiko valmistas trenni ette, siis nüüd teen seda mina. Abitreenerina teed rohkem videoid, kuigi eks ma muidugi peatreenerina teen ka neid. Abitreenerina valmistad asjad ette nii nagu sa arvad, et peatreener neid näeb ja siis annad talle jooksvalt vihjeid. Nüüd on nii, et räägin muidugi Kustasega (Kustas Põldoja, Rapla abitreener – toim.) asjad läbi, aga lõpuks pean mina need otsused vastu võtma ja pärast nendega elama. Vastutus on kindlasti palju suurem.
Milline on meeskonna hetkeolukord? Olete saanud üksteisega pisut harjuda ja nüüdseks ka paar mängu pidada – kuidas seis võrreldes esimese trenniga tundub?
Õpime iga mänguga. Pilt on kindlasti parem. Nüüd tulid võib-olla teised tüüpvead välja. See on protsess, peabki paremaks minema. Kui paremaks ei lähe, olen midagi valesti teinud. Olen kindel, et kuna tegime nüüd trenne raskemaks, siis mingi hetk tuleb ka hetkeline langus, aga loodame, et see tuleb sellisel hetkel, et karikamängudeks ja Eesti meistrivõistlusteks oleks see juba möödas. Kui meil hakkab hästi minema, siis on varianti ka Eesti-Läti liigas, aga see on endiselt väga keeruline.
Eks pikk tee on minna ja läbimurret on veel vara oodata, aga mis on Sinu hinnangul Rapla meeskonna võimuses saavutada? Veel käimasoleval hooajal enese käimasaamise ja teistele tõestamise momente leidub endiselt?
Ennustamine on tänamatu töö. See kõik oleneb. Meil on praegu trennis kümme meest. Kui terved püsime, siis kindlasti hakkavad need asjad kiiremini sujuma, aga kui hakkab vigastusi ja teisi muresid tulema, siis läheb kindlasti raskemaks.
Sinu ja Rapla vahel said käed löödud pooleteiseks aastaks – milline on Sinu pikem perspektiiv selle meeskonnaga? Millise satsi loodad Sa sellest klubist vormida ja milliseks vastaseks tahad teistele siin liigas mängivatele meeskondadele hakata?
Sarnane visioon, mida juba tänavusel hooajal näha tahame. Võib-olla mingid mängijatüübid minu plaani hästi ei sobi ja pean hakkama neid natuke kohendama, et ka nemad ennast hästi tunneksid. Tahan näha agressiivset mängu, head balanssi rünnakul eesliini ja tagaliini vahel ning kindlasti ka kiiret mängu. Kui meil on kiirrünnakus võimalik vabu kolmeseid võtta, siis seda ka teeme. Eks kokkuvõttes mingi nägu sellele võistkonnale tuleb, aga meistriliigas jõuab skautida ka, ehk vastavalt vastasele tuleb mängupilti kohandada.
Praegu Sa mängijate vahetamise peale ei mõtle? Annad enne kõigile võimaluse?
Jah, annan kõigile võimaluse. Jaanuaris vaatame üle, kas on vaja midagi vahetada või lähme sama pundiga edasi.
Kui palju toetavaid kirju pärast suure ja olulise uudise avalikuks tulemist Sinuni jõudis?
Ikka oli inimesi, kellega polnud ammu suhelnud ja kes kirjutasid. Ühtegi sellist kurja kirja, et “miks sa Cramost ära läksid” polnud. Kõik olid toetavad. Eriti hea meel on selle üle, et ka Cramo kontori poole pealt said kõik minu situatsioonist aru ja pigem soovisid mulle edu. Sellist halba lahkuminekut ei olnud. See oli mulle endale hästi oluline.
Nüüd ongi käes see moment, mil nii iseendale kui ka teistele end uuest ja olulisest küljest tõestama hakata?
Just, absoluutselt. Uju või upu, muud siin pole.




