Close

INTERVJUU | Keila KK säravaim täiendus Javeon Jones: sain saatusliku telefonikõne ja olin kahe päevaga lennukil

-Javeon Jones | Foto: Keila KK Basketball Facebook

Poole hooaja pealt Keila KK koosseisuga liitunud Javeon Jones on osutunud rekordilise kiirusega satsi täielikuks jackpot‘iks ning tõestamas nii iseendale kui ka mängumehega sarnases paadis olijatele, et raskuste kiuste oma tõelise väljundi ära ootamine kannab ühel või teisel moel alati vilja.

Keila KK ridades enda profikarjääri päris esimesi tuleristseid läbiv ameeriklane pidi küll sedalaadi võimalust pärast Catawba ülikooli lõpetamist pikisilmi ootama ja leidma vahepealsel ajal endale rakendust hoopis teises valdkonnas, kuid palliplatsil tehtud aastatepikkune töö ja võitleja mentaliteet ei lubanud Jones’il oma unistusest loobuda.

Uue aastanumbri alguses saigi 25-aastase mängujuhi unistusest reaalsus ja senini vaid NCAA teises divisjonis karastust saanud Jones pakkis Keilalt tulnud pakkumise peale päevapealt oma asjad ning võttis suuna Eesti poole. Korvpall24.ee portaalile usaldatud vestluses rääkis Jones kogetud teekonna ilmekalt lahti ning kirjeldas väljakutseid, millega tal on tulnud kiires virvarris rinda pista. Andres Sõbra poolt juhendatavasse tiimi vägagi edukalt sulandunud Jones’iga tuli ühtlasi juttu meeskonnas oma koha leidmisest, kriitikaga toimetulemisest ja juba senise tegutsemise põhjal huvilistelt saadavatest telefonikõnedest.

Javeon, käimasoleva hooaja näol on tegu Sinu karjääri esimese profihooajaga. Kuidas on senine teekond Keila Korvpallikooli ridades Sinu jaoks sujunud?

See on senimaani olnud puhas rõõm! Mulle väga meeldib Keila ja see pisike kogukond, kes meiega mängudel alati kaasas käib. Meie fännid on niivõrd toredad ja toovad endaga kaasa palju energiat. Fännide olemasolu annab ka meeskonnale tervikuna jõudu juurde.

Milline nägi välja Su korvpallialane käekäik enne Keila KK-ga liitumist?

Alustasin Davidson-Davie kolledžis, kuid läksin seejärel üle Catawba ülikooli, mille möödunud suvel lõpetasin ja kus ma ka oma bakalaureusekraadi sain. Olen teinud sellest ajast alates kõvasti trenni, viibinud palju jõusaalis ja oodanud pikisilmi oma võimalust. Nüüd viimaks on see soov täitunud ja olengi siin.

Kas pärast ülikooli lõpetamist esimese ametliku pakkumise ootamine jõudis Sinus tekitada ka teatavat ärevust või ebakindlust?

Jah… Oli hetki, mil kahtlesin, kas see pakkumine üldse jõuab minuni, aga jätkasin ebakindlustele vaatamata ikkagi treenimist. Mu perekond ja sõbrad motiveerisid mind tohutult ning aitasid mul treenida.

Millega Sa vahepealsel “ooterežiimi” ajal tegelesid?

Käisin tööl. Sõna otseses mõttes töötasin iga päev ja üritasin samaaegselt alustada igat hommikut trennis käimisega. Pingutasin kõvasti, sest teadsin sisimas, et ühel päeval see pakkumine tuleb ja minu järjepidev töö hakkab vilja kandma.

Keeruline periood ja erialase väljundita olemine võis olla vaimselt vist päris suureks väljakutseks?

Oligi. See kindlasti oli korralik väljakutse, sest välismaal on kindlad värbamisperioodid ja see juba jõudiski minu jaoks hetkeni, mil viimane aken oli peaaegu sulgumas. Just sel hetkel saingi ma kõne ja õnneks mängis kõik suurepäraselt välja.

Kuidas Keilalt tulnud pakkumine Sinuni jõudis ja reaalsuseks sai?

Olin tegelikult parajasti tööl, kui sain selle saatusliku telefonikõne. Mees, kes mu Keila meeskonda aitas, ütles, et oleksin järgmise kahe tunni jooksul telefonitsi kättesaadav, sest tal on suure tõenäosusega mulle häid uudiseid ja tööd pakkuda. See juhtus väga kiiresti. Hetk hiljem ta helistas tagasi ja ütles, et pakiksin oma asjad, sest kahe päeva pärast on minek. Nii läksingi pärast tööpäeva koju asju pakkima ja olin juba järgmisel päeval lennukis.

Eeldatavasti Sa ilmselt ei teadnud eelnevalt Eestist ja siinsetest klubidest ülemäära palju. Kas Sul oli Keila KK-ga liitumise osas teatavaid kõhklusi?

Ma tõesti ei teadnud enne Eestist midagi, aga mul polnud aega kõhkluste peale mõelda ja ühtlasi ei pidanud ma seda tegelikult ka vajalikuks. Ma ei pidanud oma otsuse üle kaks korda mõtlema. Olin kohe valmis. Teadsin, et minu jaoks olulistel inimestel on nagunii mu üle hea meel ja nad elavad saadavale kogemusele igati kaasa.

Keila KK-l on kõrgliigas käimas alles esimene hooaeg ja klubi senine tase pole just ülemäära konkurentsivõimeline. Kuidas sellises seisus oleva meeskonna eest mängimine üht mängumeest tegelikult mõjutab?

Mina isiklikult võtan seda kui head väljakutset. Päeva lõpuks lasub mängijal kohustus oma osa ikkagi ära teha. Tuleb lihtsalt väljakule minna ja endast maksimum anda. Tulemuste saavutamiseks tulebki ju pingutada. Proovin järjepidevalt seda mõtteviisi ka teistele meelde tuletada, sest kui näha piisavalt vaeva, hakkavad lõpuks ka tulemused tulema. Üritangi oma hoiakuga tiimikaaslasi motiveerida ja neid tihedamini jõusaali meelitada. Olen uskumusel, et mängijad peaksid võtma meeskondlike tulemuste eest rohkem vastutust, olgugi et tegelikkuses saavad suurema osa süüst enda peale just treenerid. Andres Sõber on väga hea peatreener ja suurepärane inimene. Mul on hea meel, et saan tema käe all mängida ja tunnen selle võimaluse eest tema vastu suurt austust.

Nii et Sina võtad seda kui head võimalust, mille toel endale nime teha ja koguda senisesse kogemustepagasisse juurde väärtuslikke oskusi?

Just! Ma ei tea, kas peaksin seda ütlema, aga mulle tehakse juba praegu potentsiaalsete mängukohtade ja karjääri edasiste sammude osas telefonikõnesid.

Senise kolme kuu põhjal?

Jah. See on loomulikult minu jaoks tohutult hea võimalus, aga teisalt keskendun praegusel hetkel ikkagi Keilale ja olen siin, et võita. Olen üsna kindel, et võidud hakkavad aja jooksul tulema. Oleme meeskonnana alles pikema protsessi algfaasis ja meil on töö pooleli. See on Keila esimene aasta – mida rohkem üritame ja pingutame, seda paremaid tulemusi hakkame nägema.

Kas Sa oled pidanud Keilas veedetud aja jooksul rinda pistma ka mõne tõsisema katsumusega või on kõik kulgenud ladusalt?

Arvan, et see on läinud sujuvalt. Mul pole tegelikult olnud mingeid väljakutseid. Ma küll küsin palju küsimusi, nii et tiimikaaslased võivad olla nendest juba tüdinenud, kuid küsimuste esitamine on oluliselt parem kui see, et olla teadmatuses ja väljakul omadega eksinud. Ma küsin hea meelega küsimusi edasi (Naerab.).

-Javeon Jones | Foto: Keila KK Basketball Facebook

On Sul varem üldse olnud Andres Sõbra sarnast peatreenerit?

Kusjuures on küll. Kõik mu treenerid on olnud Andresele väga sarnased ja andnud natukene sellise vanakooli treeneri hõngu. Kui Andres midagi ütleb, ei tasu mitte kuulata tema tooni, vaid temalt tulevat sõnumit, sest sõnum on hääletoonist palju tähtsam. Saadud kriitika tuleb lihtsalt omaks võtta ja teha seda, mida ta palub. Nõuandeid kuulda võttes teenib mängija ka rohkem mänguminuteid.

Kas Sinul on lihtne teda mõista ja teha platsi peal seda, mida Sinult oodatakse?

Jah! Meil on tõsiselt head vestlused. Meile ühtlasi meeldib ka sama NBA mängija, Russell Westbrook, nii et see muudab olukorra veelgi paremaks (Naerab.).

Teievaheline läbisaamine ja usaldus peegeldub ka väljapoole, sest Sa oled teinud enda esimesest mängust alates silmapaistvaid liigutusi ja tassinud nii mõnelgi korral meeskonda enda õlul. Kuidas on niivõrd kiire kohanemine üldse võimalik?

Olen isiklikult seisukohal, et mänguaja teenimiseks tuleb kõigepealt leida väljakul enda koht ning olla teadlik iseenda tugevustest ja nõrkustest. Hea tahtmise korral võib mängija kõikjale sobida. Selles süsteemis peab väikestele detailidele tähelepanu pöörama. Mängujuhi ülesanne on enda tiimikaaslased väljakul üles leida ja neile võimalusi tekitada ning täpselt seda üritangi ma teha. Andres (Sõber) rõhutab pidevalt, et mind toodi sellesse meeskonda skoori tegema, nii et võimaluste avanemisel üritangi seda teha. Usun, et just omaenda rolli mõistmine, peatreeneri ootuste täitmine ja endast maksimumi andmine aitavadki mängumehel mängus püsida ja eesmärke saavutada.

Sina otsekohese kõnepruugi poolest tuntud peatreenerit ei karda, vaid vastupidiselt just tunned, et Sul on tema usaldus igati olemas?

Jah, tunnen, et ta usaldab mind ja ühtlasi usun, et just selliste olukordade ees hirmu tundmine hoiabki mängijat selgelt tagasi. Hirm ja kartmine takistavad mängijal enda piiride nihutamist. Päeva lõpuks on nii, et kui peatreenerile miski ei meeldi, on see lihtsalt sellepärast, et ta näeb ja mõistab midagi, mida mängija ei suuda. Ta tahab, et mängija teeks paremini ja oleks parem. Mitte ainult mängijana, vaid ka inimesena. See on karakteris kinni ja sellistes olukordades tuleb end lihtsalt asetada õpilase rolli.

Mis Sinu roll siis täpsemalt on? Millise mängumehena Sa ennast kirjeldaksid?

Usun, et olen positiivne täiendus. Tiimikaaslane, kelle peale saab loota, kui peatreener natuke kõvemat häält teeb. Olen see, kes toob meeskonda energiat. Ütlen tihti, et energia on nakkav ja kui keegi ei peaks sedalaadi energiat tahtma, siis ta tegelikult ei taha ka korvpalli mängida. Kui mõnus energia kandub üle kogu tiimile, võib selle toel midagi väga head välja pigistada.

Kuidas Sa hindaksid seni nähtu ja kogetu põhjal kohaliku korvpalli taset?

Mulle tohutult meeldib see tase! Mängupilt on küll väga füüsiline, aga mulle see osa mängust meeldib. Sinikad ongi osa sellest mängust ja mina olen valmis kogu oma kehaga riskima. Arvan, et see ongi järjekordne põhjus, miks Keilasse nii ideaalselt sobitun.

Eesti-Läti ühisliiga on selleks korraks küll Keila KK jaoks lõppenud, kuid teid on peagi ootamas meistrivõistluste veerandfinaalseeria, kus lähete vastamisi vaieldamatu favoriidi Kalev/Cramoga. Kuidas Sa hindaksid satsi võiduvõimalusi?

Loomulikult tahame ka selliseid meeskondi võita, nii et peame kõvasti pingutama ja jõudma järgmise kahe-kolme nädala toel tippvormi. Kui saaksime kätte vähemalt ühe võidu, annaks see meile lisaenergiat, et proovida võtta ka teine võit. Tunnen, et võime sellega hakkama saada. Minul on meisse usku!

Kas Sinu teistel tiimikaaslastel on ka?

Mõnel ilmselt rohkem, mõnel vähem, aga senikaua kuni nad väljakul pingutavad, on kõik hästi ja minule sellest piisab.

Kas esimene hooaeg võib seada mängijatele teatavaid pingeid?

Mina ei tunne mingit pinget. Liitusin Keilaga olukorras, mil meeskonnal juba oli käimas raske ja konarlik aeg, nii et mina saan seisu ainult paremaks muuta. See ongi eesmärk, millega Keilasse tulin – minu soov oli lõpetada hooaeg rohkemate võitudega kui neil oli tolleks hetkeks kogutud. Usun, et sain sellega hakkama. Ma ei taha mitte ainult ennast kiita, vaid kogu meeskonda, sest me tõepoolest pole kordagi alla andnud.

Ja just seesama motiveeritud tegutsemine ongi juba praegu andmas Sulle erinevate huviliste ja neilt tulevate telefonikõnede näol päris palju tagasi…

Jah, nii on (Naerab.). Olen valmis seda kõike kogema. Kui peaksin olema järgmisel hooajal Keilas, oleksin sellega väga rahul. Kui peaksin saama pakkumise mujalt, oleksin ka sellega rahul ja kaaluksin kõiki variante. Olen valmis end proovile panema ja läbima enda karjääris uusi teekondi.

scroll to top