Audentese Spordigümnaasiumis õppiv ja igapäevaselt Saku I liigas mängiv 18-aastane tagamängija Gregor Allik sai hiljuti võimaluse minna treenima ning ennast näitama Leedu superklubi Kaunase Žalgirise duubelrivistuse juurde.
Tänavu suvel Eesti U18 koondise särgis B-divisjoni EM-turniiri viimases kolmes kohtumises väga võimsalt esile kerkinud Allik on Eesti esiliigas seni seitsmes kohtumises keskmiselt 28,1 minutiga kirja saanud 15,1 punkti, 2,6 lauapalli, 5 resultatiivset söötu ja 1,7 vaheltlõiget.
Korvpall24 portaal uuris Alliku käest, kuidas ta Žalgirise tiimi juurde katsetele pääses, mida ta seal tegi, koges ja nägi ning millised tema tulevikuplaanid seoses korvpalliga üldse on. Lisaks küsisime ka mõne villasema kodukootud küsimuse, näiteks kelle vastu on esiliigas kõige raskem viskele saada ning kas kohtuniku pojana hoopis vilemehe karjääri pole plaanis teha.
Gregor, räägi palun täpsemalt, mida Sa Kaunase Žalgirise juures tegemas käisid?
Žalgirises käisin nende esiliiga satsi tryout‘il ehk testimas.
Kuidas Sul selline testimine õnnestus saada? Kuidas kontakt tekkis?
Kõik algas juba suve alguses, kui mul isa (korvpallikohtunik Madis Allik – toim.) sai mind ühe Leedu treeneriga treenima. Seda läbi oma äri koostööpartneri, kes oli ka mingi kontaktisik Žalgirisel. Tegin kaks korda päevas trenne ja kokku 10 päeva. Sealt sai nii-öelda nimi liikvele lastud ja nüüd sügisel kutsuti siis Žalgirisesse tryout‘ile ja ühe esiliiga satsi juurde veel, aga sinna lõpuks ei läinud.
Milline see testimine reaalsuses välja nägi? Kui kaua kestis, mis te tegite jne?
Pühapäeval sõitsin Leetu ja esmaspäeva lõunal oli esimene trenn. Seal tegin tund aega enne trenni individuaalselt nelja erineva treeneriga ja pärast oli kaks tundi tiimitrenni otsa. Väga mänguline trenn ei olnud, aga tegime seal palju erinevaid huvitavaid harjutusi – üks-üks harjutusi, finishing drille, viske drille, shell drille ja lõpuks ka natuke mängisime. Teisipäeva hommikul oli skills practice, kus tegime põrgatus-, viske-, läbimurdmis- ja finishing drille. Õhtul oli jällegi tiimi trenn, kus enamuse ajast mängisime nende kombinatsioone läbi. Seal läks päris hästi, sain kiirelt aru, kuidas kaitse lahti harutada.
Mis tagasisidet Sulle anti?
Tagasiside oli selline, mida ma aimasin. Ehk kui tahan kõvemal tasemel mängida ja mängumees olla, siis pean füüsiliselt arenema ja teine asi, mis öeldi, et pean rohkem tempomuutuseid tegema. Positiivse külje pealt öeldi, et vise on päris hea ja mängulugemine samuti. Viskamise kohta tehti palju nalja, et eestlased ainult visata oskavadki.
Kui leedukad tegid eestlaste kohta nalja, siis mis mulje Sinul seal olles jäi, et miks Leedu on nii kõva korvpalliriik? Mida nad õigesti teevad?
Mainin ära, et see nalja tegemine polnud neil halvaga, vaid lihtsalt tuju oli lõbus ja kui nägid, et mul vise kukkus, siis mainisid seda. Aga kindlasti on neil tööeetika suurepärane. Enne iga trenni on poisid tund aega varem kohal ja tegelevad endaga, trennides antakse endast kogu aeg 100%. Iga palli eest võideldakse, palli surve on alati olemas, kõik harjutused tehakse pühendumusega jne. Pole sellist n-ö kellalöömist, vähemalt minule seda silma ei hakanud. Kindlasti on kujud ka seal võimsad.
Kui palju leedukad üldse Eesti korvpallist teavad? Tuli sel teemal mingeid vestlusi ka?
Ega Eesti kossust me tegelikult väga ei rääkinud. Mänedžeriga rääkisime, kuidas Eestis asjad käivad, aga ega ta niiväga kursis polnud nende asjadega. Paari Žalgirise mängijaga olen noorteklassis BBBL-i liigas kokku puutunud, seega nemad tundsid mind ära ja saime arutada Eesti noortetiimide üle. Aga see oli ka suhteliselt pealiskaudne.
Žalgiris on paljude eestlaste üks lemmikklubi. Mis emotsioone Sinul kogu see käik tekitas?
Mina sain sealt väga palju häid ja ägedaid emotsioone. Need trennid olid täiesti teistsugused, mida olen harjunud Eestis tegema. See tööeetika, mis kõigil oli ja mis kujud seal olid, oli väga äge vaadata. Tase oli väga-väga kõva. Kõige ägedam oli minu arust see, et kui keegi pandi n-ö postrile, siis absoluutselt kõik, kaasaarvatud treenerid, hakkasid karjuma ja kaasa elama ja hoidsid peadest kinni. See oli minu arust väga äge, et treenerid samuti niimoodi trennis sees on.
Kas esindustiimiga ka mingi kokkupuude oli?
Esindustiimiga otsest kokkupuudet polnud, aga Žalgirise mänedžer tegi meile Žalgirise Arenal tuuri ning saime käia esindussatsi garderoobis ja kontorites.
Kui palju Žalgirise süsteemis välismaalaseid on? Kui avatud nad üldse välismaalastele on?
Välismaalasi esimeses (duubel)satsis neil polnud, aga teises satsis üks välismaalane oli. Eks neil varem on olnud küll mitmeid välismaalasi, kuid hetkel mina ei pannud tähele, et kedagi rohkem oleks.
On Sul sarnaseid testimisi veel olnud või plaanis?
Varem sarnaseid testimisi mul pole olnud, aga kindlasti hakkab sel aastal neid testimisi palju olema, kuna mul on viimane hooaeg Audenteses ja uued väljakutsed ootavad.
Mis nüüd Žalgirisega edasi saab, kas mingid kontaktid säilivad?
Selle nädala jooksul peaks nende mänedžer meile teada andma, mis edasi saab, et kas tahavad lepingut teha või ei. Kontakt jääb kindlasti alles.

Kuidas tänavune Saku I liiga tase on? Kas noore tiimina on keeruline konkurentidele vastu saada?
Ütleksin, et tase on päris okei. Esiliiga on väga hea platvorm just noortele, kes tahavad kaugemale jõuda, kuna paljudel satsidel on kogemustega mängijad, kelle vastu on hea mängida, kuna neid niisama üle ei kavalda. Eks noore tiimina on kindlasti raske, kuna kogemusi on vähe ja mängu lõppudel jääb praegu meil see ekstra käik puudu, millega võidud ära tuua. Arvan, et me veel üllatame siin esiliigas, kuna tegelikult suudame mängida küll, lihtsalt lollusi teeme palju ja need maksavad meile mängud.
Kes on esiliigas kõige kõvemad kaitsemängijad, kelle vastu on kõige raskem viskele pääseda?
Siinkohal pean tunnustama KK Viimsi tagameest Ron Laanemaad. Tema vastu on mul olnud seni kõige raskem mängida. Ta on väga ebamugav mängija oma kiiruse ja tugevuse tõttu, seega kiidusõnad talle. Teise mängijana tooksin välja oma koondisekaaslase Rando Roosi. Täpselt samad põhjused, mis Laanemaa puhul välja tõin, kehtivad ka talle. Noored suudavad kõvasti pressida, vanemad mehed esiliigas niiväga ülevälja pressi peale ei pane.
Mis pärast Audentese lõpetamist edasi plaanid teha? Kas tulevikuplaanid on korvpalliga seotud?
Eks ikka kavatsen korvpalliga jätkata. Mingid mõtted kisuvad USA poole, aga ega sinna ka kerge saada pole. Kindlasti tahaks korvpallurina karjääri teha.
Kas Sul Eesti meistriliiga klubidega ka mingeid kontakte on juba olnud või tahaksid kuskile kaugemale ikkagi minna?
Meistriliiga klubidega päris sellist tihedat kontakti pole olnud, aga paar treenerit ja klubi on uurinud ja küsinud tagasisidet tulevikuks küll. Eesmärk on muidugi välismaa, aga ei ütleks ära ka Eestis õppimisest ja mängimisest, kui võimalust pakutakse.
Kas Sa kohtunikukarjääri peale oled ka mõelnud? Eeskuju ees olemas ja juba ju vilistad ka. Või see pole päris see, mida teha tahad?
Seda küsimust on mult palju küsitud ja vastus on sama: mängijakarjäär on mulle olulisem ja pühendun rohkem sinna. Huvi minu vastu selles mõttes tuntakse, et arendan ennast ka kohtunikuna. Kindlasti vabal ajal käin vilistamas, aga arvan, et professionaalset kohtunikku minust ei saa. Samas, kunagi ei tea (Naerab.).




