Karl Johan Lips (25-aastane, 200 cm) on selline mees, kes enda tuliste esituste ning show‘ga tõmbab saalis publiku korralikult käima. Selle nädala kolmapäeval selgus, et vähemalt järgmised paar kuud saavad tema mängu nautida Itaalia klubi Chieti Basketi fännid, kuna Lips siirdus Itaalia tugevuselt teise liigasse Serie A2 tasemele.
Korvpall24 portaalil oli Lipsuga veidi enam kui nädal aega tagasi tehtud muhe intervjuu, kus ääremängija avas tausta, millised mehed ja korvpallurid on ülejäänud Viimsi tiimi pallurid. Avaldame intervjuu vaatamata sellele, et ääremängija KK Viimsi/Sportlandi tiimist nüüd lahkus, kuna nii väärt materjali oleks patt ajaloo prügikasti visata.
Intervjuud lugedes arvestage siis faktiga, et see on antud enne Lipsu Itaaliasse siirdumist. Kui kaugel tema läbirääkimised Chietiga tol momendil olid, teab ilmselt vaid mees ise koos oma lähikondlastega.
Karl Johan, mis ülesanded Sul tänavu KK Viimsi meeskonnas on antud?
Noo, proovin natukene kõike teha. Meil on selline punt, kus 6-7 meest võivad skoorimise koormat kanda. See annab ka eelise, et meie vastu on raske skautida. Mõnel mehel võib mingid liikumised lukku panna, aga siis tekib jälle teistel võimalusi. Oleme kokkuhoidev punt. See, kellel parasjagu läheb, paneb ka punkte ning ülejäänud proovivad mujalt aidata.
Oled Sa nüüd rohkem ikkagi viskajaks arenenud?
Ma ei tea, Liepaja mulle pakkus seda võimalust (Lips viskas kolmeseid 6/12 – toim.). Karjääri alguse poole olin palju ühekülgsem. Siis mul veel viset polnud, kuid olen selle kallal aastast aastasse tööd teinud. Mul on Eesti liiga kohta korralik läbimurre ka, et kui üks neist elementidest ära võtta, siis teine toidab ikka.
Milline treenerikuju Sulle sobib? Pigem tasakaalukas või käredama loomuga?
Olen karjääri jooksul nii paljude treenerite hoole all olnud. Kui võtta Eesti nimekaimad treenerid kokku, siis on väga vähe neid, kelle alla ma pole ühel või teisel ajal sattunud. Lõpuks mängija on nagu reamees, et peab täitma neid korraldusi, mida treener tahab ning ma püüan neid täita ka nii hästi, kui oskan. Igalt treenerilt on midagi tulevikuks kõrva taha panna.
Räägi meeskonnakaaslastest – kes on kõige muhedam mees?
Kõik on väga muhedad mehed. Siiamaani on võistkonna kliima väga tipp-topp olnud. Kõik siin teevad oma asju hästi. Rain Veideman, võiks öelda, on selline vaimne liider ja kapten meil, kelle otsa vaatame. Temale saame öelda, kui midagi on halvasti. Tema paneb meid kõiki joonele, kui vaja. Rait-Riivo Laane annab kõigile pallid kätte, hoiab kõiki mängus ning kontrolli all. Dirigeerib nii, et proovib kõigile mõne maasika leida. Enda peale üldse ei mõtle, mõtleb ainult tiimi edule.
Taavi Jurkatamm on selline ükssarvik. See vend võib lennata väga kõrgelt. Ma talle kogu aeg ütlen, et kui mul oleksid sellised gabariidid nagu temal, siis ma ei söödaks mitte kunagi. Ma ainult paneks peale või läheks läbi. Aga ta on ka selline nagu teised – kõik mõtlevad ainult meeskonna peale. Ronalds Zakis hoiab korvi all asjad korras. Kent-Kaarel Vene on selline vend, et tema võib ükskõik mis hetkel mängu panna, ta teeb kaitse kohe paremaks. Kui treener annab ülesande, mida kaitses peame tegema, siis Kent teeb seda alati ideaalselt.
Devin Harris on loomult tagasihoidlik ja rahulik vend, kes väljakul oma kiiruse ja atleetlikkusega üllatab. Oleme tema kiiruse ülesvõtmist võrrelnud Ferrariga. Jorgen Rikberg ja Kevin Sünd on sellised noored nahaalid. Tahavad tulla mängu ja ennast tõestada ning siiamaani on seda väga hästi teinud. Mihkel Allorg võib tulla platsile ning visetega pöörde tuua nagu ka Saamuel Rõigas.
Ron Laanemaa ja Kristjan Kokk on praegu saanud rohkem trennis asju teha, aga küll neil ka tulevikus võimalus avaneb. Ron on heas mõttes võistkonna kloun, kes hoiab alati tiimil tuju üleval ja Robert Lilleõis hoolitseb selle eest, et kellelgi kodus igav ei oleks. Ta saadab meeskonna vestlusesse igasuguseid huvitavaid videoid. Ma jätan praegu enda teada, mis videod need on (Muheleb.). Kui hästi läheb, siis hooaja lõpupeol avaldan.
Seda on näha, et Sina põled väljakul, kas Taavi Jurkatammel on seda elementi puudu?
Ma ei ütleks seda. Arvan, et ta on väga hea mängija, kes on neli-viis aastat USA-s olnud ja leiab siin oma enesekindlust. Ta on ikkagi väga suur osa meie tiimi edust rünnakul ja kaitses, kui tahame see aasta midagi korda saata. Mul selle koha pealt ühtegi etteheidet ei ole talle.
Kui palju Sa enda füüsilise poolega vaeva näed?
Nii palju, kui meile võistkonna jõusaalitreener Asko Meiner ette annab. Suvel, kui on n-ö offseason, siis pühendun jõusaalile natukene korralikumalt.
Jõusaal vs. võhm – kummale rohkem rõhku paned?
Mõlemale, aga hooaja jooksul erinevates faasides. Kord üks ja siis teine, täpselt nii nagu vaja on. Treenerid suunavad sinna, kuhu rohkem on vaja rõhku panna.
Oled Sa see mees, kes pärast trenni veel millegi kallal nokitseb?
Rohkem olen keskendunud nendele elementidele, mida otseselt väljakul vaja läheb, nagu vise, läbimurre, pallikäsitsemine jms. Neid ma ka eraldi harjutan.
Keda Sa kõige ebamugavamaks vastasmängijaks/-meeskonnaks pead?
Selles mõttes, kui me räägime tugevatest meeskondadest, siis ilmselgelt need on BC Kalev/Cramo ja Riia VEF. Kui võtame kedagi n-ö lihtsurelikest, siis alati selline meeskond, kelle vastu peab 100% vaimselt valmis olema, on Pärnu Sadam. Heiko Rannula meeskonnad on alati väga distsiplineeritud ja seal tuleb alati läbi mõelda, millega neid saab vastu nõelata.
Ebamugavatest mängijatest peab kohe mõtlema. Kristjan Kangur on rohkem viie peal. Ei ütlekski, et on kedagi sellist, kes närvi ajab sel hooajal. Muidu Janari Jõesaar oli selline mees, kellega pidin alati väga valvas olema. Kui silmist lasin, siis koputas kolmese ära või läks võttis kohe ründelaua. Ta on alati olnud selline mängija, kelle vastu pidin vaimselt olema 100% valmis, et mitte lasta ennast häbistada.
Oled selline kahepaikne korvpallur. Kas 3×3 profiks pole mõelnud hakata?
Niikaua selles vallas midagi plaanida ei saa, kui pakkumist laual ei ole. Keeruline on muidu spekuleerida. Kui mingil hetkel Eesti profitiim ära tehakse ning mind sinna tahetakse, siis ma tõsiselt kaaluksin seda.
Mis Sulle meeldib 3×3 korvpalli puhul?
See on kõva füüsiline ja vaimne pingutamine. Mingil hetkel tuleb mängus füüsiliselt selline piir ette, et peab vaimselt nii tugev olema, et lõpuni suruda. Selline tunne on vahepeal, et ei jõua mitte midagi teha. Vahel mõtlen, et miks ennast selliselt piinan, aga samas see annab arengus palju juurde. Suvel 3×3 korvpalliga tegeledes tulen saalikorvpalli hooajale alati tugevamalt peale.
Kas Sa välismaale ka vaatad või vaadatakse Sind sealt mõne tiimi poolt?
Eks mul ikka mingisugused pakkumised on tulnud, aga siiamaani midagi sellist pole olnud, et läheks kohe tormi jooksma. Seal peavad paljud asjad klappima. Ma kindlasti ei välista seda, et ma kusagile millalgi lähen, et kasvõi teistsugust kogemust saada.




