Close

INTERVJUU | Karl Johan Lips enda ja Tartu hooaja algusest, erinevatest treeneritest ning parimatest ääremängijatest kohalikus liigas

-Karl Johan Lips | Foto: Diana Jesin-Gnibida/Tartu Ülikool Maks&Moorits Facebook

On vähe korvpallureid, kes saavad öelda, et on saanud õpetussõnu sellistelt Eesti tippudelt nagu Aivar Kuusmaa, Andres Sõber, Heiko Rannula, Gert Kullamäe, Martin Müürsepp ja Valdo Lips. Seda saab kindlasti öelda selle loo peakangelane, 1996. aastal sündinud ääremängija Karl Johan Lips.

200 cm pikkune Lips alustas meistriliigas juba 10 aastat tagasi Rapla ridades. Sellest hooajast Tartu Ülikool Maks & Mooritsas mängiv Lips on Taaralinna satsi eest rüganud keskmiselt 27 minutit ning selle ajaga on ta Optibet Eesti-Läti liigas toonud 8,6 punkti ja 5,1 lauapalli.

Intervjuus Korvpall24.ee portaalile rääkisime Lipsuga lähemalt Tartu raskelt alanud hooajast, sellest, kas temast võib pärast mängijakarjääri saada advokaat ning miks mängis Tartu TalTech/Alexela vastu roheliste vormidega.

Karl Johan, mängisite täna roheliste vormidega, mis pole teie puhul tavaline. Kuidas Sina uutesse vormidesse suhtud?

Minu arvates on roheline vorm just lahe. Eestis see väga tavaline värvilahendus pole, kuigi näiteks Ameerikas on just nii, et klubidel on kolmas vorm, millega erilistel mängudel mängida. Arvan, et selline tava võiks rohkematel klubidel juurduda.

Kas Sa tead, millise mängijaga oled kõige rohkem ühes meeskonnas platsi jaganud?

Arvan, et see on (Siim-Markus) Post. (91 mängu kokku – toim.)

Kui muidu olete koos mänginud, siis mis tunne oli täna üksteise vastu mängida?

Me võitsime 30 punktiga, nii et pigem mul oli kergem kui temal (Muigab.).

Näha on, et oled saanud Tartus Aivar Kuusmaa lemmikuks. Ta oli sinu treener ka Raplas, aga Tartus tundud olevat Kuusmaa “lemmiklaps”. Saad eriti palju vatti ja pidevalt õpetussõnu. Kuidas see Sulle mõjub?

Annan endast parima, et ellu viia seda, mida ta minult soovib. Eks see ütlemine on, et kui treener sulle midagi ei ütle, siis sa oled tema jaoks n-ö surnud mängija. Arvan, et parem on see, kui saad liiga palju vatti, kui see, et midagi ei öelda.

Kõrgliigas alustasid kui tagamängija, aga tegelikult oled omadustelt eesliini mees. Mis positsiooni mängijaks me Sind liigitada võiks?

Raplas mängisin seal, kus oli vaja, eriti kui keegi teine oli vigastatud. Treeningutel sain vahepeal isegi tsentrina kätt proovida. Pean end universaalseks mängijaks, keda saab vajadusel kasutada igal positsioonil.

Peamiselt veedad oma minutid aga ääremängijana?

Arvan, et treenerid on mind seal kõige rohkem kasutanud, jah. Ääremängija positsioonid ongi mu jaoks kõige optimaalsem roll. Eriti just Eesti-Läti liigas, kus on päris kiire korvpall ja “kolme”-“nelja” peal on võrreldes teiste liigadega pigem rohkem kiirust kui jõudu.

Praegu mängid Tartus positsioonide “kolm” ja “neli” vahel. Mõned korvpallieksperdid on öelnud, et Sind tuleks mängitada rohkem “nelja” peal. Millisel positsioonil Sa ise ennast kõige kindlamalt tunned?

Lõppude lõpuks olen mängija ja teen seda, mida treener ja meeskond minult ootavad. Kuigi mul eelistusi otseselt pole, on mu tugevused “nelja” peal rohkem esile tulnud.

Oled kolm korda välismaal mänginud. Kuidas võrdleksid Balkani ja Itaalia klubisid Eesti omadega organisatsiooni poolelt?

Ütleme nii, et mingid asjad on paremad ja mingid halvemad. Kui võrrelda Tartuga, siis Tartul on väga tugev organisatsioon. Palgad on alati õigel päeval üle tulnud, vormid ja asjad on olemas, saal on soe ja mängusaalis saab alati trenni teha. Kui võrrelda Bulgaariaga, siis staff oli seal suurem ehk tugiisikuid oli rohkem. Samas nii Itaalias kui ka Bulgaarias oli see, et palgad jäid vahel hiljaks ja ei teadnud kunagi täpselt, kunas palka saab.

Kas oled Bulgaaria klubiga Balkan kõik otsad kokku tõmmanud ja rahad kätte saanud?

Jah, Balkani klubiga olen kõik arved klaariks saanud. Itaalia klubiga jäi hooaja lõpus mõni võlg üles ja tegime neile maksegraafiku – praegu on kaks kuud veel maksmata, aga summa pole suur.

Kas Itaaliast oli pärast hooaja lõppu ka mingit huvi ning miks valisid just Tartu?

Itaaliast oli palju huvi, isegi pärast lepingu sõlmimist Tartuga. Septembris sündis mul teine laps ja otsustasime kaaslasega jääda Eestisse, kuna siin on meditsiini tase parem ja stressi vähem. Tartu seda kõike võimaldas ja olen neile väga tänulik.

Kas Eestist oli veel kosilasi?

Jutu tasandil oli, aga arvan, et nimeliselt neid välja tuua pole enam õige.

Tartu hooaeg on Sul isiklikust vaatest pigem rabedalt alanud. Mis Sa arvad, mille taha see jäänud on?

Õnneks on meil väga ühtlane meeskond ning erinevatel päevadel võivad kerkida esile erinevad mängijad. Kasvõi näiteks tänane mäng (ülikoolide derbi TalTechi vastu – toim.) oli meil väga ühtlane punktisaak kõikidel mängijatel.

Kas tunned, et ühte sellist staarmängijat pole, kes liiga palju isetseb?

Absoluutselt, meil on väga ühtlane meeskond. Arvan, et see teeb meid väga tugevaks. Kui meie vastu skautingut ja plaani teha ning mõnel mängijal kaitsega mingid võimalused ära võtta, siis on risk, et mõni teine mängija on vabam ning võib osutuda ohtlikuks.

Tartu hooaja algus on ka meeskondlikult olnud rabe (intervjuu tegemise hetkel on Eesti-Läti liigas 4 võitu ja 3 kaotust – toim.), aga kaotused on jäänud enamasti alla 10 punkti. Kui mängija perspektiivist vaadata, siis mille taha see on jäänud?

Kui räägime Eesti-Läti liigast, siis meil on kõik vastased olnud pigem tugevad meeskonnad. Oleme päris hästi mängus olnud. Võiksime vabalt olla ka 7-0 . Arvan, et mingit katastroofi pole, aga me selgelt eeldame, et suudame kõigiga mängida. Arvan, et võitude ja kaotuste number ei anna selget ülevaadet meie tasemest.

Kes on kõige ebameeldivamad väikesed ja suured ääred, kelle vastu Eesti-Läti liigas mängida ja miks?

Päris palju häid “kolmesid” ja “neljasid” on siin liigas. Ei taha ühte kindlat nime välja tuua. Kõigil on omad plussid ja miinused. Kõikide vastu on erinevalt raske mängida. Näiteks kui Kregor Hermeti puhul jääd kaitses pool sekundit hiljaks, siis paneb ta sulle kohe kolmese. Oliver Metsalu on väga tugev low post‘is mängija. Tormi Niitsu puhul on see, et kui eeltööd lauavõitluses blokeerimisel ei tee, siis võid väga hätta jääda. Neid häid mängijaid on väga palju, nii et mul kindlasti jäid mõned nimetamata.

Oled treeninud Aivar Kuusmaa, Andres Sõbra, Heiko Rannula, Gert Kullamäe, Martin Müürsepa ja isa Valdo Lipsu käe all. Kuidas kirjeldaksid neid treenereid paari sõnaga.

Aivar Kuusmaa – tugev tiimikeemia ehitaja ning väga suure energiaga treener. Andres Sõber – väga tugeva energia ja iseloomuga treener, kes annab mängijatele palju vabadust. Heiko Rannula – kindlalt Eesti parim treener just taktikaliste nüansside poolest. Gert Kullamäe – ma mängisin tema käe all vähe, aga kui Tallinna Kalevisse läksin, siis ta andis mulle palju enesekindlust ning ta on kindlasti treener, kes usaldab oma mängijaid. Martin Müürsepp – selline treener, kellega mul on kõige rohkem olnud korvpallivälist vestlust. Tegemist on kindlasti Eesti legendiga, et kui ta midagi räägib, siis tasub kuulata. Valdo Lips – suur motiveerija, kes oskab inimesi kaasata ja nende tugevusi kasutada.

Oled ka kõvasti 3×3 korvpalli mänginud. Kas plaanid seda formaati veel kõrgemal tasemel mängida?

Kui tervis lubab ja kutsutakse, siis küll.

Milline on vahe ENBL-i ja Europe Cup’i vahel mängija perspektiivist?

Väga raske on ENBL-i nii väheste mängude näol hinnata, kuid praegu tundub, et Europe Cup’is on vähe raskemad vastased.

Kui üks hetk mängijakarjäär läbi saab, kas plaanid ka minna isa jälgedes treeneriks või advokaadiks?

Advokaadiks kindlasti mitte. Kas treeneriks, seda ei oska veel öelda.

Kui praegu toimetad isaga samas liigas, aga vastastena, siis kui palju arutate omavahel erinevaid korvpalliasju?

Mingeid asju arutame, aga enda meeskondade asju mitte.

Ei ole ohtu, et jõululauas läheb tuliseks?

Ei ole ohtu.

Sul on endal kaks last. Teades, et korvpalluri karjäär on raske ja pole mingi meelakkumine, siis kas tahaksid, et enda lapsed saaksid korvpalluriks?

Mis iganes nad soovivad teha ja mis neid õnnelikuks teeb. Ei ole mingit eelistust.

scroll to top