Hiljuti peetud Eesti korvpallikoondise MM-valikmängude aknas Poola vastu 12-mehelisse lõppkoosseisu mahtunud ning mõlemas kohtumises ka platsil käinud (kokku 12,5 minutit ja 3 punkti) eestlasest ääremängija Joonas Riismaa toimetab igapäevaselt Itaalia esiliiga ehk Serie A2 klubis Pistoia Basket ning on tahtmist täis, et koos klubiga lähiaastate perspektiivis Itaalia kõrgliigasse tõusta.
Märtsi alguses 20-aastaseks saanud kahemeetrine Riismaa lahkus Itaaliasse juba aastaid tagasi ning noormehel on mõnda aega taskus olemas ka n-ö Itaalia korvpalluri pass, mis annab talle saapamaal oluliselt laiemad võimalused, kuna ta läheb arvesse kui kohalik mängija. Igal juhul on keskmiselt 24,4 minutiga 8,7 punkti ja 3 lauapalli kogunud eestlane oma tiimi põhirotatsiooni mängija ning tundub, et Pistoia klubi on teda kasvatamas meeskonna üheks nurgakiviks.
Koondisepausi ajal Korvpall24 portaalile intervjuu andnud Riismaa rääkiski pikemalt sellest, et tema väikestviisi unistus oleks just koos Pistoia meeskonnaga Itaalia kõrgliigasse tõusta ja seal siis püsima jääda. Selle nimel pidavat klubis kõik pingutama, et kahe-kolme aasta perspektiivis see ka teoks saaks. Tuumik on tiimil igatahes selle saavutuse jaoks olemas, kuna momendil ollakse oma regioonis 17 võidu ja 4 kaotusega liidri Udine (17-3) järel teisel kohal.
Räägime vaatamata noorusele väga targa mängumehena tunduva Riismaaga ka korvpalluri IQ-st, erinevate kombinatsioonide arvust ning statistikanumbrite tähtsusest. Intervjuu teises pooles palusime Riismaal veidi analüüsida, kas Serie A2 tipptiimid, kelle hulka hetkel kahtlemata kuulub ka Pistoia, saaksid hakkama Itaalia kõrgliiga tagumise otsa klubidega.
Mis seisus Sa Itaalias oled? Oled seal rahul?
Kindlasti olen rahul ja õnnelik. Kõik toimib. Mul on tiimis küllaltki suur roll, peatreeneriga on hea teineteisest arusaamine ja usaldus. Treener ootab mult julgelt ette võtmist, teistele olukordade loomist, viskeid ja üldiselt vastutuse võtmist. Selles suhtes on kõik hästi. Klubil on ka ambitsioon paari-kolme aasta jooksul tõusta Serie A-sse. Kui see sel aastal ei õnnestu, siis komplekteeritakse meeskond järgmisteks aastateks ka selliselt, et võiksime sinna tõusta. Klubis on olnud jutte, et mina võiksin olla ka järgmisteks aastateks üks keskseid mängijaid, kelle ümber siis hakata looma koosseisu, kellega tõusta Serie A-sse ja sinna mängima jääda.
Ehk siis neil on Sinuga pikemad plaanid?
Just. Nad näevad mind kui üht potentsiaalikat mängijat ja soovivad minuga pikemat plaani teha. Klubi ootab minult häid mänge ja usaldus on nende poolt olemas. Soovivad, et paneksin täiega ja mängiksin nii hästi kui saan. Luba on platsil teha seda, mida oskan ja saan teha. Mängida saan nii palju, kuni eksima hakkan. Kui eksimused sisse tulevad, siis on loogiline, et lähen pingile. Senikaua, kuni tegutsen hästi, olen ka platsil. Seetõttu on ka minutid olnud viimasel ajal suhteliselt head.
Saan ma õigesti aru, et kui teile uus mees Carl Wheatle tuli, siis kukkusid korraks pingile ja seetõttu jäid ka minutid napimaks?
Minutite langus oli rohkem selle tõttu, et uus mees tuli ja ta oli vaja meeskonda kiiresti sisse sulandada. Ilma temata oleks meie rotatsioon olnud suhteliselt lühike ja uue liituja saab meeskonda sisse sulandada ikkagi mängudes. See oli vajalik, et Wheatle saaks enesekindlust. Tal oli sellega natuke probleeme, aga mida aeg edasi, seda rohkem on ennast juba leidnud. Meil muidugi oleneb palju ka vastasest. Meil on küllaltki taktikaline peatreener. Ta valib, kes kui palju mängib ja kes teatud vastase vastu kõige paremini sobib. Minu poolt sellest tohutut probleemi küll ei olnud, et ma natuke vähem mängisin. Kui mängisin mõned minutid vähem, siis üritasin selle aja jooksul omad asjad ikkagi ära teha ja teadsin, et küll järgmistes mängudes jälle rohkem saan, kui pingutan ja hästi panen.
Kui Sa ütled, et teil on taktikaline peatreener, siis ma eeldan, et Sul on kõrge korvpalli IQ. Kuidas Sa ise end selles vallas hindad?
Arvan, et ma pole kõige rumalam mängumees, jah (Naerab.). Kindlasti saaks alati paremini, aga eks treener nõuab palju nüansse ja lisab ning muudab palju, nii et selleks peab alati valmis olema. Neid taktikalisi asju on meie klubi juures palju ja peab alati kaasa mõtlema, et mis parasjagu käimas on. Enne mängu peab keskenduma ja läbi mõtlema, mis me seal täpselt teeme, et mängu ajal mingisugust segadust poleks. Senimaani on kõik meil tiimis hästi hakkama saanud. Väga suuri segadusi pole olnud. See käib asja juurde, et vahepeal midagi unustad, aga suures plaanis on päris hästi kõik meie plaanidega hakkama saanud.
Ehk siis teil polegi meeskonnas sellist mängijat, kellele tuleb igas trennis liikumised meelde tuletada, sest ta kas unustab need ära või ei saa lihtsalt aru?
Päris sellist pole, jah (Muigab.). Kindlasti on mängijaid, kellel on natuke rohkem raskusi. Mõned probleemid tulevad sellest, et mehed mängivad erinevaid kohti, kõiguvad näiteks ”kolme” – ”nelja” peal ja siis on natuke segadust kindlasti, et kas pead katet panema või katte saama. Mängude ajaks oleme kõik ikkagi selgeks saanud. Trennides tekib vahepeal segadus, aga sellest õpime ja mängudeks on kõik enamasti selge. Võib öelda, et meil on küllaltki intelligentne tiim.
Palju teil selliseid liikumisi on, mida kogu aeg peab teadma ja palju teil nädala jooksul kombinatsioone juurde tuleb just konkreetse vastase vastu?
Igal nädalal vähemalt ühe uue liikumise iga vastase jaoks ikka võtame. Kui just pole seda graafikut, et iga kolme päeva tagant on mäng. Kui meil on nädal mänguni, nagu tavaliselt see on, siis võtame ühe, äärmisel juhul kaks liikumist juurde. Hooaja jooksul on neid liikumisi nii palju olnud, et peast ei oska numbrit küll öelda. Eks selline 30-40 on olnud ja läbi käinud neid. Meil on kümmekond liikumist, mis kogu aeg repertuaaris on ja umbes viis liikumist, mis mängust mängu kaasas käivad. Viiest ühe võtame juurde konkreetse vastase jaoks ja umbes neli on jäänud eelmistest mängudest. Siis hakkame jälle kaugemate mängude liikumisi vaikselt ära unustama ja järjest vähem kasutama. Lõppude lõpuks on ju nii, et me ei kasuta ilmselgelt kõiki neid skeeme. Meil on küllaltki lahtine mäng. Söödame, katsume minna kohe kiiresse ja kohe esimese pealt visata. Üsna vabad käed on treeneri poolt. Ta nõuab, et jookseksime kiiresti ja kui võimalus on, võtaksime julgelt viskeid.
Just tahtsingi küsida, et palju on seda, et mängitegi kõik 40 minutit nii, et treener viskab ainult näppe üles, et mida teha ja te siis tatsute need asjad läbi?
Kindlasti on pigem ikka vabam mäng. Meil on teatud vastaste vastu, kellele meeldib itaallastele omaselt kiiret korvpalli mängida, nii, et võtame taktikaliselt alati hoo hästi maha. Siis mängime võib-olla 40 minutit justnimelt kombinatsioone, et tempot alla saada. Teatud vastaste vastu jällegi jookseme rohkem ja võimalikult vähe mängime skeeme. Lõppude lõpuks võtame neljandal veerandajal, kui on punkt-punkti mäng, tempo suhteliselt maha ja mängime kindla peale. Meil on päris osavad veteranmängijad, kes nii-öelda poole väljaku mängus päris osavalt lahendavad olukordi. Nii pikad, kes pukist osavalt teevad, kui ka väikesed, kes pick & roll olukorras mängu laiali löövad, et saaksime rahulikult oma viskeid panna.
Milline Sul noormängijana meeskonna hierarhias koht on? Kaaslased usaldavad Sind ja pole sellist olukorda, et täiesti vabana seisad väljaku nurgas, aga palli ei saa?
Kindlasti on mul kõikide tiimikaaslaste poolt hea usaldus. Hea meelega antakse mulle palli ja lastakse või lausa kästakse visata. Meil on pigem nii, et kui saan vabana palli ja ei viska, siis küsitakse, et miks ei viska. Meil on selge siht, et pall on vaja korvi panna, seega vahet pole, kes seda teeb. Kõikide poolt on minule roheline tuli, et kui korvi näed ja ruumi on, siis viska julgelt peale.
Kas seda pole, et kui noormängija liiga heaks saab, siis mõni veteranmängija tunneb, et talt võetakse minuteid ja statistikat vähemaks ning see tähendab kehvemat järgmist lepingut?
Eks mingil määral selles jutus tõde kindlasti on. Kui ma statistiliselt peaksin väga hästi mängima ja mõne teise statistika langeb, siis see poleks sellele teisele loomulikult hea. Aga meil on sel aastal tohutult hea sats kokku saanud. Meie itaallastest vanematele mängijatele on olulisem see, et me tiimiga võidame. Nad on oma karjääris nüüd juba sellises kohas, et kas neil on Pistoiaga juba pikem leping või on nad juba nii vanad, et oma statistika pole enam nii oluline. Kõik mängime võidu peale. Ka mul endal pole ju nii oluline, mis mu statistika on, kõige olulisem on see, et võidame. See on meie üldine arusaam tiimis.
Komplekteerimisel toovad treenerid mängijaid meeskonda tihti ka mingit kindlat rolli täitma ja ei vaata alati numbreid. Kas on nii?
Jah, statistikat ainult ei vaadata. Kindlasti on väga oluline see, milline mängija iseloom on. Eelmisel aastal ei sattunud meil kõige parema suhtumisega mängijad kokku ja seepärast meil nii hästi ei läinudki. Sel aastal on meil hea eeltöö tehtud ja tõesti on väga ühtne grupp. Saame kõik omavahel väga hästi läbi ja see annab väga suure edu. Tänu sellele, et kõik väga hästi läbi saame, veedame ka palju vaba aega koos. Tähtis on, et võidaksime ja võimalusel Serie A-sse tõuseksime. See on kõige suurem eesmärk.
Kui suur hüpe on Serie A2 tipu ja Serie A lõpu vahel? Saan aru, et Serie A-s on võimalik rohkem välismaalasi tuua. Kas see teebki tasemevahe suureks?
Iseenesest ma ei ütleks, et see samm nii tohutult suur on. Hea näide on see, et nii Napoli kui Tortona tõusid eelmisel aastal Serie A-sse ja Napoli jättis oma satsi põhimõtteliselt samaks. Lisasid vaid kolm või neli välismaalast juurde. Jätsid oma kaks välismaalast, kes neil enne olid ja lisasid neile kolm juurde ja nad on päris hästi mänginud. Samamoodi Tortona. Usun, et Serie A2 esiotsa sats võib mõne välismaalasest liidri lisandumisega väga vabalt Serie A-s mängida. See pole nii tohutu samm. Võib-olla meie praeguse satsiga mõne Serie A tiimiga mängida oleks raske, aga see ongi justnimelt selle pärast, et seal on välismaalasi nii palju rohkem. Neid, kes tahavad ja julgevad mängudes vastutust võtta. Valikuid on Serie A-s rohkem.

Koondisetrennides saad Siim-Sander Vene ja Kaspar Treieri pealt näha, kui kõva tase Serie A-s on. Kas saad hakkama?
(Naerab.) Kui ma ausalt ütlen, siis eks ta veidi keeruline ole. Kindlasti üritan endast parima anda. Usun, et füüsiliselt mul polegi niivõrd probleeme, kui siis just kogemuste poolelt. Siimu vastu on selles mõttes ikkagi raske, et kogemustega mängib ta mind üle. Eks ma pean oma noore energiaga talle vastu saama ja kõike kiiremini ja paremini tegema. See on siiski keeruline, sest kavalus mängib korvpallis tihtipeale toore füüsise üle.
Üllatab see Sind ka, et kui Siim-Sander Itaaliasse läks, siis Varese meeskonna mäng pöördus täielikult ümber?
Eks Serie A kindlasti sobib Siimule ja eriti Varese sats sobib talle. Tal on väga hea roll seal ja nende mänge vaadates jääb mulje, et neil on tõesti väga vabad käed seal. Mängivad väga vaba korvpalli, kõigil on enesekindlus täiesti laes. Kui vabad on, panevad peale. Vareses on mitmeid mehi, kes varem ei saanud üldse palju minuteid, aga kes nüüd uue treeneriga Serie A-s mängivad nagu kulda. Tõesti, neil toimib väga hästi kõik praegu. Ma arvan, et see ongi võti, et kõigil on enesekindlus nii laes. Kui tiimikaaslastel on enesekindlus laes, siis on endal ka hea panna.
Saan aru, et oled peas end pikemalt Pistoiaga sidunud. Oled valmis selle plaani kaasa tegema, et kahe-kolme aastaga Serie A-sse jõuda?
Eks soov kindlasti oleks. Kindlasti pean rahulikult vaatama, mis mu võimalused on. Aga kui satub tulema järgmiseks hooajaks pakkumine Serie A-st, siis ma ei saa kindlasti seda välistada. Aga klubiga on räägitud ja neil on ambitsioon tõusta Serie A-sse. Ma usun, et minu jaoks ongi kõige parem variant Serie A-sse minna meeskonnaga, kes tõuseb sinna A2-st, kus on tuttav treener ja kogu taustajõud, keda ma tean. Abijõud teavad mind ka ja seda, mida oskan. Juhul, kui sinna jõuame, oleks see mulle väga hea, sest nii oleks mul lihtsam oma kindlaid minuteid saada. Võrreldes sellega, kui minna täiesti uude satsi ja hakata seal näitama, mida ma oskan ja proovida sealt pingi pealt platsile pääseda.
Aga viie aasta perspektiivis näed kindlasti end Serie A-s ja mitte enam Itaalia esiliigas?
Arvan küll, et siht võiks olla ikka Serie A. Muidu pole mõtet, kui pole sihti ja oled eelmised saavutanud. Võiks mõelda küll, et sihin Serie A-sse. Kindlasti vaatame rahulikult, kuidas asjad lähevad ja kokku langevad, sest korvpallis on väga palju asjade kokkulangevust. Kuidas lähevad hooajad, kuidas vigastustega läheb ja nii. Viie aasta pärast võiks kindlasti Serie A-s kätt proovida.
Aga muu Euroopa ahvatleb ka või keskendud praegu ainult Itaaliale, kuna Sul on Itaalia mängija pass ka käes? See annab vist palju juurde?
Kindlasti ahvatleb ka muu Euroopa. Kindlasti tahaks maailma näha ja mängida erinevates riikides ja liigades. Aga õnneks on mul selle Itaalia mängija passiga Itaalias tunduvalt lihtsam peale saada kui mujal Euroopas välismaalasena. See annab mulle suure eelise, tugevamad liigad, paremad võimalused ja suuremad mänguminutid kui võib-olla kusagil mujal.




