Close

INTERVJUU | Joonas Riismaa: saab olema imelik mängida Eestis Itaalia tiimi eest, aga see jääb kindlasti meelde

-Joonas Riismaa | Foto: fiba.basketball

Algaval hooajal tasub Eesti korvpallisõpradel juba kalendrisse kirja panna 30. november, kui BC Kalev/Cramo kohtub FIBA Europe Cupi alagrupiturniiril kodusaalis itaallaste Brindisiga. Esimene omavaheline mäng Itaalias toimub juba täna ehk kolmapäeval. Teatavasti siirdus suvel Brindisisse meie U20 koondise liider ja meestekoondiseski juba tuleristsed saanud Joonas Riismaa, kes tänavu tegi oma debüüdi Itaalia meistriliigas ning viskas ka esimesed punktid.

Korvpall24 palus eelmisel kahel hooajal Pistoia meeskonna eest Itaalia tugevuselt teises liigas mänginud 20-aastasel ja 2-meetrisel Riismaal rääkida, kuidas see üleminek esiliigast kõrgliigasse toimus ning kui suurt tasemevahet ta seni on tunnetanud. Loomulikult puudutasime ka peamiselt just Tallinnas peetavat euromängu Kalev/Cramo vastu ning Brindisi eesmärke üldisemalt nii eurosarjas kui ka Itaalia liigas.

Rääkisime pikemas intervjuus veel ka Milanos toimunud EM-finaalturniiri ühe alagrupi järelkajadest ning uurisime Itaalia ühiskonna võngetega nüüdseks päris hästi vibreeriva Riismaa käest, mis mulje Eesti koondis ja meie arvukas fänniarmee sealsetele inimestele jätsid. Ühtlasi uurisime ka Eesti korvpallil pingsalt silma peal hoidva mängumehe käest, kes siin tema hinnangul favoriidina aastat alustas.

Kuidas Sinu Brindisisse siirdumine teoks sai? Millal tekkisid esimesed kontaktid ja kui palju pidid kaaluma jne.

Esimene kontakt oli suhteliselt kohe peale eelmise hooaja lõppu, kui agendiga otsustasime, et proovime vaadata ka meistriliiga poole. Brindisi oli kohe huvitatud, aga kuna tol hetkel oli neil alles järgmise aasta osas kõik lahtine ja kohe pakkumist teha ei saanud, siis jäi see sinnapaika. Uus kontakt tekkis kuu hiljem ja kuna mu Pistoiast lahkumise kuupäevani oli jäänud küllaltki vähe aega, siis lõpliku lepinguni jõudmine käis väga kiirelt, isegi viimastel tundidel alles.

Kas oli veel teisigi kosilasi, kes Sind Pistoiast ära tahtsid meelitada?

Huvi oli ka mujalt, aga kuna tingimus Pistoiast lahkumiseks oli, et ainult juhul, kui on võimalik minna meistriliiga tiimi, kus lubatakse ka mänguaega, siis teiste klubidega liialt tõsiseks asjad ei läinud.

Brindisi on 30 aastat vana klubi ja alt üles rühkinud. Ehk siis pigem Itaalia mõistes üsna uus tiim ja pole väga pikka kõrgliiga ajalugu. Kui Sa peaksid klubi iseloomustama, siis kuidas Sa seda teeksid?

Brindisi on küllaltki uus tiim tõesti, arvestades Itaalia standardeid, aga linn ja organisatsioon on väga ambitsioonikas ja kokkuhoidev. Kogu linn toetab Brindisi meeskonda ja meil on üle saja kohaliku firma, kes on sponsoriks ning see on minu teada kogu Itaalia peale kõige kõrgem number. Seega kõik on väga ühtehoidvad ja korvpall on siin linnas ülioluline, seega on klubil ka kohustus ja soov kõiki neid inimesi premeerida parima võimaliku korvpalliga.

Kuidas Itaalias seni kogetu põhjal spordihall, treeningtingimused ja muu infrastruktuur Brindisis on?

Brindisis on kõik täiesti tipp-topp, kurta ei saa. Kõik vajalik on olemas ja heas seisukorras. Kindlasti võiks kõik uuem olla ja sellega ka tegeletakse. Nimelt on klubil suur soov selle aasta jooksul alustada uue spordikompleksi ja saali ehitusega koostöös linna ja regiooniga, aga kas kõik ka õnnestub, on omaette küsimus.

Oled nüüd saanud omajagu tiimi juures treenida ning ka mänge on juba peetud. Kui suur tasemehüpe see igapäevaselt just mänguliselt on olnud ja milles see peamiselt väljendub?

Kindlasti on tasemevahe olemas ja tuntav, peamine vahe ongi lihtsalt üldises kiiruses ja füüsilisuses, aega platsil eksimiseks ei ole. Kindlasti midagi müstilist pole, kuna korvpall jääb samaks. Aga harjumist vajab kindlasti.

Kuidas ilmselt veidi kiiremate ja jõulisemate vastastega kohanenud oled?

Eks kindlasti võtabki harjumist nende kiirustega kohanemine, aga eks annan endast parima ja siiamaani liialt hätta pole jäänud veel. Eks näeme, mis seis siis on, kui Euroliiga klubid ja mängijad vastu tulevad.

Kuidas teil hooajaeelsed mängud läksid ning kui palju Sa isiklikult peale said?

Mängud läksid hästi, ma peast ei teagi mitu me täpselt võitsime-kaotasime, aga kindlasti võitsime mänge rohkem, kui kaotasime. Ise sain päris kindlasti sellised 15-20 minutit kogu aeg kätte. Osalt kindlasti ka sellepärast, et meil on olnud mitmetel mängijatel probleeme vigastustega, mis ilmselt ka minu mänguaega on tõstnud.

Millist rolli Sa peaks uuel hooajal Brindisis täitma?

Usun, et minu roll on lihtsalt anda puhkust põhimängijatele või vajadusel olla selline lisaenergia pingilt, kes tuleb mängu, on kaitses väga agressiivne ja rünnakul valmis kolmestega nõelama.

Mis eesmärgiga te hooaega alustasite? Kas play-off-koha püüdmine on reaalne siht?

Siht on meil selline, et võiks pärast esimest ringi olla esimese kaheksa hulgas ja saada Itaalia karikavõistlustele peale. Kindlasti on meil soov ja eesmärk jõuda ka play-off‘i.

Kui oluline on klubi jaoks eurosarjas osalemine? Kas Sind ennast ka see kuidagi eriliselt motiveerib?

Eurosari on kindlasti oluline, kuna see annab klubile professionaalsust juurde – kõik reisimised ja välismaa tiimidega mängimised toovad rohkem publikut saali ning annavad kogemusi nii klubile kui ka mängijatele. Ka minule endale saab kindlasti olema põnev mängida esimest eurosarja hooaega, kus saan proovida ennast ka teiste liigade tippsatside vastu.

Kui hea meel Sul oli, kui selgus, et Kalev/Cramo teiega samasse alagruppi tuleb? On Sul sellest juba mõne Kalevis mängiva noorema generatsiooni mängumehega tuliseid vestlusi ka olnud, et kumb kummal istumise kuumaks kütab?

Väga hea meel oli, kuna on väga huvitav ja eriline tunne mängida tiimi vastu, mida varem olen telekast vaadanud ja kus mängib palju sõpru ja tuttavaid. Kindlasti saab olema imelik mängida Eestis Itaalia tiimi eest, aga see kogemus jääb kindlasti meelde. Kusjuures natuke Hugoga (Hugo Toom – toim.) suhtlesime tõesti, et kes kellele nüüd näitab, aga usun, et ilma selletagi saab olema põnev mängida tiimi vastu, kus on nii palju tuttavaid ja koondisekaaslasi.

Kui mõtled praegu ette, siis kas Tallinnas mängimine võib panna Sulle ka lisapingeid, et kui teie tiimile on see võõrsilmäng, siis Sulle ikkagi justkui võõrsil-kodumäng… kui selline väljend üldse olemas on?

Arvan, et mul õnneks tohutut pinget pole. Muidugi, kes teab, kui mäng käes on ja jalg all pehme on, siis saan teada, et ju ikkagi on pinge peal. Aga usun, et lihtsalt pigem naudin seda mängu.

Kui palju üldse Eesti klubide tegemisi siin kohalikus liigas jälgid? Hoiad näppu pulsil või kuna Sul ju otsest kogemust siinse liigaga pole, siis väga ei jõua kursis olla?

Kui aus olla, siis jälgin väga palju Eesti korvpalli ja kindlasti aitavad kursis hoida ka “Mängumehed”. Kuna on palju sõpru, kes meistriliigas mängivad, siis paratamatult, kui vähegi saan, siis vaatan kõiki mänge ja pärast kirjutame ja lahkame põnevamaid olukordi.

Kes Sinu arvates siin Eesti-Läti liigas just Eesti klubide hulgast favoriidina hooajale vastu läheb?

Arvan, et favoriidina läheb hetkel peale siiski Kalev/Cramo, kuna neil on juba üksteist väga hästi tundev meeskond, mis tundub väga ühtne.

Aga kes Itaalias hetkel kõvem on, kas Milano või Bologna? Ning kas kellelgi kolmandal on võimu sinna heitlusesse üldse sekkuda?

Ma isiklikult ütleks, et oleneb väga palju vigastustest, aga ma annaks sel aastal eelise isegi Bolognale.

-Joonas Riismaa ja Brindisi korvpallimeeskond | Foto: Happy Casa Brindisi Facebook

Sul on kindlasti Itaalias palju tuttavaid ja orienteerud selles ühiskonnas oluliselt paremini kui keskmine eestlane. Kui palju tavaline Itaalia korvpallifänn pani Milanos toimunud EM-il tähele Eesti koondist ja meie arvukat poolehoidjate massi? Kas said tuttavate käest mingit vastukaja või kommentaare?

Kindlasti käis Itaalias palju jutust läbi, et kui lahedat atmosfääri Eesti fännid Milanos pakkusid ja üldiselt oldi väga üllatunud, et eestlased nii korvpalliarmastajad on ja et nii palju neid siia kohale tuli.

Kuidas Sa ise Eesti koondise suviseid mänge vaatasid? Kas Sulle meeldis, mis nägid? Kes kõige sügavama mulje jättis?

Väga põnev oli koondist EM-il vaadata, kuna suurturniiride mängud on paratamatult ikkagi teistmoodi kui kvalifikatsioonimängud. Maru kahju oli, et läbi ebaõnne saime Ukrainalt pähe, mis röövis siis ka võimaluse edasi saada. Usun, et see tiim vääris edasipääsu.

Loogiline küsimus siit, et millal Sa ise tahaksid nüüd stabiilselt hakata sinna 12 hulka jõudma?

Arvan, et kindlat plaani pole mõtet teha, et millal tahan olla. Eks aeg näitab, kas ja millal mind sinna rohkem usaldatakse ja kutsutakse.

Kuidas Itaalias oma koondise esitustega rahule jäädi? Peatreener Gianmarco Pozzecco tegi kõvasti show‘d, aga kas see läks ka fännidele korda?

Pozzecco “mängis” ennast kogu EM-il toimunuga, oma energiaga ja kõige muuga absoluutselt enamuse Itaalia korvpallifännide südamesse. Kõik armastasid tema olekut seal. Meeskonnaga jäädi ka väga rahule, kuna pärast Danilo Gallinari väljalangemist kardeti hullemat tulemust. Arvestades kui vähe jäi Itaalial poolfinaalist puudu, siis arvan, et üle Itaalia jäädi tiimi esitusega rahule.

scroll to top