Close

INTERVJUU | Janari Jõesaar: saan viimaks näidata, et olen võimeline rohkemaks, kui lihtsalt nurgast lauda joosta

-Janari Jõesaar | Foto: Siim Semiskar

2022. aastal suurte ambitsioonidega Poola kõrgliigasse suundunud, kuid silmapilkse edu saavutamise asemel põlvevigastuse saanud Janari Jõesaar on tänaseks päevaks takistustest vapralt läbi murdnud ja oma sealset teekonda tublisti jätkamas. Käimasoleva hooaja eel tehtud klubivahetus ja Varssavi Dziki ridadega liitumine võimaldab kogenud ääremängijal end taas tõsiseltvõetavamal tasandil proovile panna ning meeskondlike saavutuste kõrvalt ka isiklikku haaret laiendada.

Kahel eelmisel hooajal Wloclaweki Anwili särki kandnud, kuid seal üpriski pinnapealsesse rolli kinni jäänud Jõesaar tundis pärast kesist kevadet, et mugavustsooni piiri nihutamise ja enese proovile panemise nimel oleks kõige õigem senine koduklubi selja taha jätta ning enda ampluaa täiendamist mujal jätkata. Olgugi et huviäratavaid pakkumisi tuli mujaltki, otsustas 31-aastane mängumees jääda Poola piiridesse ja liituda alles teist aastat kohalikus kõrgliigas tegusid tegeva Varssavi Dzikiga.

EM-valikmängude raames korraks kodumaa pinnale naasnud Jõesaar tunnistas Korvpall24.ee portaalile enne Poola mänge antud intervjuus avameelselt, et suve hakul astutud samm on toonud endaga kaasa märgatavalt vastutusrikkama väljundi ning iga sportlase jaoks kriitilise väärtusega tunde, et ta on oma tiimile päriselt vajalik. Just omistatud rollist välja rabelemise, uues satsis põhitegijaks kerkimisega 180-kraadise pöörde tegemise ja Poola liigasse püsimajäämise teemadel saigi selles usutluses lähemalt räägitud. Vestluse käigus analüüsis 198 cm pikkune Jõesaar ka oma senist karjäärialast käekäiku ning kirjeldas perspektiivikaid lähituleviku väljavaateid.

Janari, vahetasid sel hooajal Wloclaweki Anwili teise Poola kõrgliigaklubi ehk Varssavi Dziki vastu. Räägi palun põgusalt, mille pealt selline muutus sündis?

Olin Wloclaweki Anwilis olnud juba kaks aastat ja oli teada, et pärast sellist ebameeldivamat hooaja lõppu lahkub sealne treener ametist. Teadsin, et ei taha ise ka enam sinna jääda, ja nii tuligi suhteliselt kiiresti võimalus minna Varssavi Dzikisse. See otsus sai üpris kiiresti vastu võetud.

Kas Anwil isegi ei proovinud Sulle tänavu pakkumist teha?

Ei proovinud. Neil polnud isegi treenerit paigas. Neil oli vaja endal pusletükid paika panna ja otsustada, kes seda satsi vedama hakkab. Mul oli tegelikult selleks hetkeks juba oma valik kindlaks tehtud.

Oli Sul väljaspool Poolat veel kosilasi?

Jah, jutte oli, aga reaalselt kolm päeva pärast Anwiliga hooaja lõpetamist tuli juba esimene pakkumine Varssavi Dzikilt ära. Ma kohe seda vastu siiski ei võtnud, ootasin natukene. Mõni pakkumine tuli veel, aga need polnud sellised, et neist kohe kinni võtta. Lõpuks otsustasingi, et võtan ikkagi Varssavi esimese pakkumise vastu, et endale korralik challenge (väljakutse – toim.) anda ja suuremat rolli kanda.

Kuidas Sa isikliku edasimineku ja saavutuste poolest oma kahe aasta pikkuse Anwili kogemuse kokku võtaksid?

Põhimõtteliselt võib öelda, et sain tegelikult mängida ainult ühe aasta. Üks hooaeg läks jalavigastuse pärast teatavasti aia taha. Eks see periood oli sellegipoolest hea kogemus. Üleüldiselt tegin küll sama rollitööd, mida olen ka varem teinud, ehk selle koha pealt polnud midagi uut, aga samas lasti ju ilusti mängida ja sain end vormis hoida.

Kui morjendav see esimene aasta ja hooajal 22/23 õnnetult saadud vigastus Sinu jaoks oli?

Alguses oli olek positiivsem, sest eeldasin, et naasen kiirelt platsile, aga mingi aja peale sain aru, et tegelikult see vigastusest tagasitulek ei käi nii kiirelt. Sel hetkel oli ikka veidike kurb olla. Samas teadsin, et saan keskenduda järgmisele hooajale ja sellele, et nii õnnetult enam ei juhtuks.

Kõikide raskuste kiuste on Sul käimas Poola liigas juba kolmas järjestikune hooaeg. Mille toel on Sul õnnestunud sinna püsima jääda?

Võib-olla on see lihtsalt olnud hetkeline õnn ja need head pakkumised Poolast on just õigel hetkel minuni jõudnud. Eks vastavalt pakkumistele ma oma otsuseid vastu võtangi, sest järgmised aastad on alati vedamise asi. Kui oled mõnes riigis mängides mingil moel endale nime teinud ja sind selle toel tuntakse ja teatakse, siis kindlasti tulebki sealt rohkem pakkumisi kui mujalt. See ongi ilmselt üks põhjus, miks olen sinna püsima jäänud.

-Janari Jõesaar | Foto: Siim Semiskar

Kas suve hakul Varssavi Dziki kasuks otsustamine võis tulla teatava turvatunde pealt? Või olid Sa veendunud, et ka Poola piirides uue klubiga liitumisega kaasneb igal juhul korralik väljakutse?

Eks iga klubi ole erinev. Üleüldiselt on mul pilt liigast selge – tean, millised on mängijad ja liiga olemus. Miski, mis tegi mul otsustamise kindlamaks, oli see, et tänavune klubi ja hooaeg on mu jaoks senisest suurem väljakutse. Ilmselt seetõttu olingi nõus võtma vastu väiksema palgasumma, sest enda arengu mõttes oli see kõige targem otsus.

Nii et Sulle lubati Dziki poolt kohe varasemast olulisemat ja mitmekesisemat rolli ning võimsaid mänguminuteid?

Jah! Proovingi end nüüd teisiti proovile panna.

Need esimesed kuud, mil Sa oled Dziki eest mänguminuteid teeninud, on tõepoolest möödunud vägagi positiivselt. Sa oled heas hoos, kogud aina kaksikduubleid ja kannad märgatavalt suuremat vastutust. Ei taha muidugi ära sõnuda, aga tundub, et sealne roll sobib Sulle?

Jah, ei saa muidugi ära sõnuda, sest ei taha öelda, et mul oleks juba super hooaeg olnud, aga tunnen ennast selles meeskonnas tõesti hästi. Oleme praegu võitnud rohkem kui kaotanud, nii et liigume õiges suunas. Arvan, et õpime üksteist veel paremini tundma ja saame oma rollide täitmisega aina paremini hakkama.

Kas võib siis öelda, et põlvevigastuse näol kesise alguse saanud Poola teekond on nüüdseks asendunud võimsa suuna ja väljundiga?

Jah, kindlasti. Kui suudad tervena püsida, on kõik lõbusam ja toredam. Terveks jäämine, Dzikist saadavad mänguminutid ja kogemus, mis mulle nende ridades praegu pakutakse, teevad elu oluliselt kergemaks. Nii on endalgi lõbusam ja tänu sellele ei tüdine korvpallist ära.

Kuidas Sa meeskonna ja peatreener Krzysztof Szablowski käekirja iseloomustaksid?

Oleme üldiselt kaitsele rõhku panev meeskond, jagame hästi palju palli ja oleme rünnakul ühtsed. Meil ei ole sellist staari, kes võtaks teistest nii palju rohkem viskeid. Treeneri mõte on, et meil oleks mängus flow sees ja pall ei jääks kunagi seisma. Ta tahab, et me võtaks rünnakul vastu kiireid otsuseid, liigutaksime palli, oleksime kaitses füüsilised ja päriselt võitleksime.

Milline jõudude vahekord Poola klubide vahel hetkel valitseb? Sinu praeguse ja endise tööandja hiljutine vastasseis lõppes Dziki jaoks pea kümnepunktilise kaotusega.

Praegu on vara öelda. Oleme mänginud alles seitsme meeskonna vastu, veel pole pooltki täis. Raske on öelda, kes võiks olla favoriit. Eks Anwil on kindlasti üks nendest, sest nad pole siiamaani kaotanud ühtegi mängu. Eelmise aasta meistrid on ka kindlasti tabeli eesotsas. Neid kahte saab ilmselt pidada favoriitideks, aga üleüldiselt võivad järgmised kohajaotused olla suhteliselt võrdsed. Eks hooaeg veel näitab. Praegu on mängitud alles 20% mängudest, kõike võib juhtuda.

Jõuad Sa omaenda korvpallimelu kõrvalt ka eestlaste tegemistel silma peal hoida?

Vahel ikka. Uudiseid loen ikka. Kui viitsimist ja huvi, vaatan ka mõnda mängu.

Milline koduse korvpalli hetkeseis väljastpoolt tundub?

Raske niimoodi öelda, sest mis siin ikka nii väga muutunud on. Üldiselt on Eesti-Läti liiga ikkagi samasugune. Prometeyd enam pole ja võib-olla see annab ka teistele indu juurde, et esikoha eest võidelda.

Kui Sa mõtled enda lähituleviku peale, siis kus Sa end mängijana näed? Mis on Sinu järgmised perspektiivid?

Pikemaid plaane on keeruline teha, sest kunagi ei tea, mis seisundis tervis ja kõik muu sellega kaasnev on. Loomulikult oleks tore minna veel paremasse liigasse ja äkki naasta korra ka Hispaania liigasse, kui tekib selline variant. Loomulikult on mul see soov endiselt olemas, aga jällegi – pea ees ei saa kuskile tormata. Pigem vaatan jooksvalt, mis võimalused mul elus tekivad. Selle järgi tulebki otsustada.

Praegu tunned jätkuvalt, et nii Poola tervikuna kui ka Dziki on Sinu jaoks piisav?

Ikka! Minu roll ja see, mida saan seal õppida, on väga vahva väljakutse. Saan tänu sellele kogemusele koguda enesekindlust, ennast päriselt tõestada ja viimaks ka teistele näidata, et olen võimeline rohkemaks kui lihtsalt nurgast lauda joosta. Loodan, et saan selle kõigega hooaja vältel stabiilselt hakkama.

scroll to top