Viimased kuus aastat Itaalias mänginud ja sealse mängijapassi omandanud Karl Markus Poomi jaoks olnuks loogiline samm karjääri saapamaal jätkata, ent 20-aastase Eesti noortekoondislase jaoks oli aeg suunamuutuseks küps. Peatselt algava sügise võtab 204-sentimeetrine Poom vastu ookeani taga, kus hakkab kandma San Francisco ülikooli värve. Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus selgitab värske tudeng lähemalt USA-sse mineku otsuse tagamaid ning kirjeldab sealset eluolu.
Mullu kahes Itaalia esiliiga meeskonnas pallinud eestlasest ääremängija kogus Novipiu Monferrato ridades keskmiselt 14 minutiga 3,3 punkti ja 2,7 lauapalli ning Rieti Real Sebastiani särgis 7,4 minuti jooksul 2,5 punkti ja 1,9 lauapalli. Suvisel U20 koondise Euroopa meistrivõistluste B-divisjonis läksid seitsme mängu ja ligi 27 minuti jooksul kirja 8,3 punkti, 10 laupalli, 2,3 söötu ja üks viskeblokeering.
Järgnevas usutluses saime teada, kuidas valmis plaan ookeani taha suunduda, millised klubilised variandid veel laual olid ning miks langes valik just San Francisco ülikooli kasuks. Lisaks tegime juttu meeskonna komplekteeritusest, treeninguvõimalustest ning päevakavast. Muuhulgas selgus, milline on peamine mängupildi erinevus võrreldes Itaaliaga, kui palju tuleb San Franciscos võileiva eest välja käia ning kas ülikooli lõpetamise järgselt on plaanis Itaalia mängijapassilt uuesti tolm pühkida.
Karl, eelmisel hooajal mängisid Sa Itaalia esiliigas. Millal ja kuidas tekkis mõte minna USA ülikooli ja miks eelistasid USA ülikoolikorvpalli Euroopa meeste korvpallile?
Mõte tekkis eelmise hooaja lõpus. Agent tõi selle võimaluse välja ja ma mõtlesin, et tahaks natuke vaheldust ja muutust ellu. Kindlasti tahtsin ka korvpalli mõttes midagi uut näha ja haridust saada. Need olid põhilised põhjused.
Kui mõte tekkis eelmise hooaja lõpus, siis pidi kogu see protsess päris kiiresti käima. Kas agent andis ülikoolidele teada, et oled saadaval või kuidas see käis?
Ma täpselt ei teagi, kuidas need protsessid käisid, aga jah, nad hakkasid tipphetkede videoid saatma ja siis hakkasid koolid ühendust võtma. Pärast U20 EM-i tegin otsuse ära.
U20 EM-il oli näha, et Sul on Itaalias lihasmassi korralikult juurde tulnud. Kõik USA-s mänginud eestlased on seal samuti korralikult juurde võtnud. Kas Sa tahad veel suuremaks saada ja kas see oli ka üks põhjus, miks tahtsid just USA-sse minna?
Ma tahaks pigem kiiremaks saada. Siin (USA-s) on kõvad treeningud. Kui Euroopas tundsin, et olen üks tugevamaid, siis siin tunnen ennast suhteliselt keskmisena. Kindlasti tahan ka tugevust juurde saada, aga mitte nii palju, et see tuleks kiiruse arvelt.
Millega Sa San Francisco ülikooli treeneritele silma jäid?
Neile meeldis minu mitmekülgsus. Ma võtsin väga kõvasti lauda, suudan pukis mängida, sööta ja viskan ka suhteliselt okeilt.
Sa ütlesid, et huvi tundsid mitmed ülikoolis. Kui palju Sul konkreetseid pakkumisi laual oli?
Paljudele ütlesin suhteliselt kohe ära, kuna sain aru, et nendel ülikoolidel pole mõtet. Pikemalt rääkisingi ainult San Franciscoga.
Miks otsustasid just San Francisco ülikooli kasuks?
Põhjuseid oli palju. Esiteks on siin palju mängijaid Euroopast ja üle kogu maailma ning siin on päris hea võistkond. Teine põhjus oli see, et San Francisco on viskaja meeskond. Siin tehakse hästi palju visketrenni ja see on üks põhilisi aspekte, mida tahan arendada. Kõik mängijad, kes siit läbi käinud, on viskamises suure sammu edasi teinud.
Kui palju on teil võistkonnas ameeriklasi ja kui palju muu maailma mängijaid?
Meil peaks olema kuus välismaalast, ülejäänud on ameeriklased. Kokku on 15 mängijat.
Mis riikidest need välismaalased on?
Meil on kreeklane, inglane, hiinlane, grusiin ja austraallane ja siis on veel üks mängija, kes on pool-ameeriklane ja pool-mehhiklane.
Kellega on Sul kõige parem klapp tekkinud?
Siin on väga ühtlane meeskond. Kuna on palju välismaalasi, siis nendega on kergem samastuda.
Sa oled hästi pikalt olnud itaaliakeelses keskkonnas. Kuidas on läinud ümberlülitumine inglise keelele?
Tegelikult need viimased kaks aastat räägiti Itaalias trenni ajal suhteliselt palju inglise keeles, et ameeriklased aru saaksid. Keel pole mingi probleem.
Kas oli pakkumisi ka Itaaliast või mujalt Euroopast, mis panid korraks mõtlema, et äkki ei peaks ookeani taha minema?
Itaalia esiliigast oli üks okei pakkumine ja Itaalia kolmandast liigast oli ka päris palju pakkumisi, aga ma olin pärast eelmise hooaja lõppu juba suhteliselt kindel, et tahan ikkagi USA-s ära käia.
Sa mainisid ka hariduse asepekti. Mida Sa õppima hakkad ja kui oluline on Sinu jaoks diplomi saamine?
See on kindlasti oluline. Kui ma juba siin olen, siis pean selle ka kätte saama. Ma õpin turundust.
Ehk siis järgmised neli aastat oled tõenäoliselt San Francisco mängija?
Kas just San Francisco mängija, aga jah. Siin on võimalik ka ülikooli vahetada, aga neli aastat tahaks kindlasti USA-s ära olla.
Oled Sa ka varasemalt karjääri jooksul USA ülikooli minekut kaalunud?
Kaalunud olen, aga tõsisemaks mõtteks ei ole ta kunagi muutunud. See tuli väga ootamatult.
San Franciscot peetakse sageli üheks atraktiivseimaks ja ühtlasi ka kalleimaks linnaks USA-s. Kas see mõjutas ka tulevase ülikooli valikut?
Jah, linn on tõesti väga äge ja väga kallis. Hinnad ehmatasid alguses küll ära. Meie kampus on ka üks rahvusvahelisemaid üldse Ameerikas, ka see mängis kindlasti rolli.
Too mõni konkreetne näide hindadest, mis Sind ära ehmatasid. Meil Eestis meeldib paljudele ka hindade üle kurta, kuna kõik on nii kalliks läinud. Too meid maa peale tagasi.
Näiteks läksin hommikul enne trenni hommikust sööma ja suvalisest väikesest kohast ostetud võileib, kus omlett vahel, oli 15 eurot. Ma ei tea, mis hinnad praegu Eestis on, aga nii kallis kindlasti ei ole.
Proovid siis pigem ülikoolis süüa ja mitte linna peal? Kas ülikoolis on söömine tasuta või kuidas need asjad on?
Meil on niimoodi, et peale trenni tellitakse treenerite poolt süüa. Hommiku- ja lõunasöök on siin olemas ja siis on koolis kohvik ja söökla, kus saab juurde osta, kui väheks jääb.
Aga sportlastel on täisstipendium ja hariduse eest Sa midagi maksma ei pea?
Jah, see on kaetud.
Sa kolisid Itaaliasse kuus aastat tagasi, olles vaid 14-aastane. Kuidas Sa Itaalias veedetud ajale tagasi vaatad?
Kindlasti positiivselt ja mingit kahetsust küll ei ole. Väga hea, et sinna läksin. Sain sealt hea kogemuse ja Itaalia mängijapassi, mis tähendab, et mul on alati võimalik sinna tagasi minna. Ma õppisin Itaalias palju ja sain väga paljude inimestega tuttavaks.
Kuus aastat on pikk aeg. Kas räägid itaalia keelt täiesti ladusalt?
Jah.
Kas kavatsed midagi spetsiaalselt teha, et seda mitte unustada? Sest kui keelt ei kasuta, siis kaotad selle.
Kusjuures ma pole selle peale mõelnud. Arvan, et kui vahepeal natukene itaalia keelt kasutada, siis ta ei lähe meelest.
Sa ütlesid, et see nn Itaalia mängijapass aitab Sul ehk kunagi Itaaliasse naasta. Kas saan õigesti aru, et Sul on ülikooli järel ikkagi ambitsioon saada professionaalseks korvpalluriks?
Jah, kindlasti. Tahaksin Itaaliasse tagasi minna, kuna tänu sellele passile on mul seal kõige paremad võimalused kõrgel tasemel mängida.

Kui palju oled varem NCAA mänge jälginud? Kas Sul on mingi aimdus, mis seal toimuma hakkab?
Jälginud olen ikka, aga nii palju kui olen trennidest aru saanud, on kõik väga teistsugune. Mängupilt on teistsugune ja näiteks isegi kui sa oled parasjagu platsil, siis pead kogu aeg võistkonnakaaslasi ergutama ja karjuma. See on kõik täiesti teistmoodi.
Mis on mängupildi peamised erinevused?
Näiteks nii palju, kui mina olen näinud, siis Euroopas on kindlad kombinatsioonid ja liikumised ja mängitakse nende pealt, aga siin on read and react (loe ja reageeri – toim.), nagu inglise keeles öeldakse. Ehk siis lihtsalt kutsutakse mingid asjad välja ja selle pealt mängitakse. Igale asjale, nagu pick and roll või mingisugune lõige, on oma nimi välja mõeldud ja kogu aeg on hästi palju rääkimist.
Kas tead, millised on peamised reeglite erinevused võrreldes FIBA omadega, millega Sul tuleb harjuda? Ma tean, et seal on reeglites meie mõistes natuke humoorikaid asju.
Ma arvan, et midagi väga hullu ei ole. Võib-olla mingid väikesed erinevused on, aga mängupilti see eriti ei mõjuta.
San Francisco ülikooli vilistlaste hulka kuulub ka Taavi Jurkatamm. Kas küsisid temalt nõu?
Temaga otseselt ei rääkinud, aga nagu ma aru saan, siis sellest ajast on kõik treenerid ja päris paljud asjad muutunud.
Ehk siis ülikooli valikus on tähtsam peatreeneri isik ja see, kas ta sind tahab, mitte ülikool ise?
Jah, arvan, et süsteem, kuidas nad mängivad, treeneri iseloom ja kõik see on tähtsamad.
Kui kõrgelt hinnatud talendid välja arvata, siis esimese aasta üliõpilasmängijad tavaliselt väga palju mänguaega ei saa. Kas ja kui palju oled rääkinud treeneritega Sinu rollist eesootaval hooajal?
Treener on mulle öelnud, et tema laseb mängida mängijatel, kes aitavad võita. Praegu ma ei oskagi öelda, mis minuteid ma esimesel aastal saama hakkan, aga kui ma väga palju mängida ei saa, siis ma selle pärast liialt ei muretse, sest ma tean, et siin arenen palju rohkem kui ma oleksin arenenud kuskil mujal. Ma vaatan rohkem suurt pilti.
Millised on Sinu esmamuljed ülikoolielust, ülikoolilinnakust ja treeningvõimalustest? Öeldakse, et USA-s on kõik suurem ja uhkem kui mujal. Kas see peab paika?
Väga hea mulje on jäänud. Trenni saab teha kogu aeg, sest saal on kogu aeg vaba ja seal on viskemasinad. Treenereid on ka hästi palju. Elu käib väga tiheda graafiku alusel. Lähed koolitundi, siis lähed trenni, siis on mõne treeneriga võib-olla videote vaatamine, siis õhtul massaažid ja kõik muu selline, mida on vaja teha. Aga üleüldse on kõik väga äge ja mulle meeldib.
Mis kell teil hommikul päev algab?
See oleneb päevast. Kool algab kõige varem kella kaheksast, meeskonna treening algab alati kell 12.00 või 12.30 ja kestab kella 15.00. Eraldi treeneritega on kas hommikul või õhtul individuaalsed trennid.
Kui palju trennides tehtav korvpalli osa ja üldkehaline treening Itaaliaga võrreldes erineb? Kas see, mida trennides tehakse, on väga erinev või korvpall on ikkagi korvpall?
See ikkagi erineb ja erineb ka sellepoolest, et Itaalias mängisin endast vanemate mängijatega ja nemad ei tee sama trenni, mida teevad noored. Üldiselt trennid nii palju ei erine, aga asju tehakse teistmoodi.
Kas tunned, et Sul on meeskonnakaaslaste ees mingi eelis, kuna Sa oled mõnda aega meeste korvpalli mänginud, aga ameeriklased päris meeste korvpalli näinud ei ole, sest nemad on mänginud ainult keskkoolis ja mõned hooajad ülikoolis.
Arvan, et osade ees on mul kindlasti eelis, aga paljud on siin juba mitu aastat ülikooli süsteemis sees olnud. Kuna ma alles jõudsin siia ja kõik teised freshman‘id (esimese aasta mängijad – toim.) on terve suvi trenni teinud, siis võib-olla olen nendest meeskonna taktika poolest natukene maas, aga arvan, et need kaks aastat, mis ma Itaalia esiliigas veetsin, on mind kindlasti aidanud.




