Close

INTERVJUU | Indrek Reinbok peavalust koondises, Antetokounmpo takistamisest ja enda tulevikust uuel klubihooajal

-Indrek Reinbok | Foto: Siim Semiskar

Aastaid BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonna abitreenerina tegutsenud Indrek Reinboki jaoks oli lõppenud klubihooaeg üks viimaste aegade valusamaid ning kuigi Eesti koondise tegevused tulid üsna kiirelt peale, siis kinnitas mees ise, et päris lõpuni võtab Kalev/Cramo nigelast hooaja lõpust üle saamine veel aega.

Korvpall24 portaal tegi ka Eesti koondises Jukka Toijala selja taga ja Heiko Rannula kõrval abitreenerina tegutseva Reinbokiga pikema intervjuu ühel treeningul enne MM-valikmängude akna esimest matši Saksamaaga. Keskendusime peamiselt Eesti koondise tegemistele ja kahe kuu pärast algavale EM-finaalturniirile ning ei hakanud Kalev/Cramo hooaja lõpu haavu lahti kiskuma. Küll aga uurisime Reinboki käest, kus tema karjäär jätkuda võiks ning millal näeb teda taas kõrgliiga tasemel peatreeneri ametis.

Koondisest rääkides kinnitas Reinbok ka treeneri silme läbi seda, et praeguses koosseisus on konkurents positsioonidel “neli” ja “viis” ehk aegade tihedaim ning see tekitab juhendajatele meeldivat peavalu, keda võtta, keda jätta. Ühtlasi räägime, kuidas korvpallikodu on aidanud koondisemängijate ringi laiendada ning kas meil senisest suuremale konkurentsile lisaks on olemas ka mängumehed, kes kõige kõrgemal areenil suudavad liidrina otsustavatel hetkedel viskeid võtta ja neid ka ära panna.

Indrek, kas oled Kalev/Cramo halvast hooaja lõpust üle saanud ja koondiserutiin, mis nüüd käima on läinud, on Su täielikult endasse haaranud?

See on selline asi, mis käib sporditegemise juurde. Sa pead pigem edasi vaatama, mitte nii väga tagasi. Aga kui aus olla, siis sellest ülesaamisega läheb ilmselt tükk aega.

Praegune koondise seltskond ja paljud mängijad, kellega mina suhelnud olen, kinnitavad, et sellist konkurentsi, eriti “nelja” ja “viie” positsioonil, polegi vist kunagi olnud Eestis?

Ma olen sellega nõus. Konkurents osadel positsioonidel on meeldivalt peavalu tekitav.

Kas siis reaalselt arutate treeneritega sel teemal, et peame mingid väga head mehed välja jätma?

See on kindlasti treenerite jaoks üks raskemaid otsuseid. Me jälgime igapäevaselt, kes parasjagu millises vormis on. Koondise eesmärk on ikkagi minna mängule hetke kõige paremate meestega ja on mingid detailid, mis selle lõpuks määravad.

Kui ma ei eksi, siis alguses oli korvpallikodus umbes veerandsada mängijat. Kui suur on treenerite jaoks see mängijate ring, kui peame silmas MM-valikaknaid ja EM-finaalturniiri ehk tähtsaid mänge?

Lihtsustatult võiks öelda, et eks me teame, kes on meie põhimehed. Aga akende puhul tuleb arvestada, kes kus mängib ja kes mis seisus on. Siis ei saa seda ringi hoida 12-15 mängija peal. Kui Jukka (Toijala) korvpallikodu ideega välja tuli, siis eesmärk oligi kaasata võimalikult palju mängijaid, et meil oleks vajadusel võimalus kutsuda ükskõik mis ajahetkel teisi mängijaid peale. Praegu on seis selline, kus meil on päris palju huvitavaid noori mehi. Meie jaoks on oluline ka neid tegevusse kaasata, et kui nad on ühel hetkel valmis meestekoondist aitama, siis nad oleksid juba asjadega kursis.

Võib-olla rumal küsimus, aga miks sellist korvpallikodu kontseptsiooni varem käima ei lükatud?

Arvan, et need ideed on ka varem läbi käinud, aga lihtsalt ühel hetkel leiti siia ressurss ka taha. See ei ole tegelikult ju odav lõbu. Selle jaoks oli vaja kuskilt vahendeid juurde leida ja seda meie kontoripool siis ilmselgelt leiutab.

Ütlesid, et teil on treeneritena põhimängijate ring enda jaoks selge. Kui suur on see põhimängijate ring, kellel on EM-finaalturniiri pilet treenerite silmis juba olemas?

Piletit ei tahaks päris niimoodi kellelegi anda (Muigab.). Selles suhtes on meeldiv olukord, kus on olemas võitlus positsioonide pärast ja veteranid ise näevad ka, et ägedaid kujusid tuleb juurde. Ma ju mäletan korvpallikodu esimesi aastaid, kus meil tuli näiteks esimest korda saali (Henri) Veesaar ja siis (Siim-Sander) Vene jäi pärast trenni vaatama, et mis noored vennad sealt peale tulevad. Juba järgmisel aastal oli Veesaar trennis Vene vastu platsi peal. Need asjad käivad tegelikult päris kiiresti siin elus. Loodame, et saame kõikideks akendeks kõige paremad ja tervemad mehed, kes meil olemas on. Tahame ju hästi esineda.

Sten Sokk ütles intervjuus, et oli aeg, kui koondises oli suur pikkade põud, samas tagamängijate valikut oli, aga nüüd tundub seis justkui vastupidine. Soku tsitaat oli, et pikkade osakond on potentsiaalilt tunduvalt edevam kui tagamängijate oma.

Sten on alati olnud konstruktiivselt kriitiline (Muigab.). Ma nõustun tema arvamusega.

Kas see võib hakata kuidagi meie tiibu kärpima, et tagaliinis on väiksem valik kui pikkades hulgas?

Ideaalis võiks kõik muidugi olla balansis, aga me ei ela ju ideaalses maailmas. Ühel ajahetkel on nii ja teisel teisiti. Treenerite töö on siis valida mängijaid vastavalt mängustiilile, mis võiks meil sobida.

Üks mees, keda pole koondise ringis juba aastaid nähtud, on Matthias Tass. Millisena tema USA-st tagasi tuli ja mis tasemel ta on?

Eks me saame nüüd reaalse elu testi. Trennis on ta näidanud, et ta on hästi motiveeritud. Ta on tahtmist täis ja on esimesest minutist peale siin kohal olnud, et võidelda koha pärast põhikoosseisus.

Ja vajalik tase on tal olemas?

Usun küll, et see tase on tal olemas. See on tal juba tegelikult varasemast. Mina isiklikult olen temaga ka noortekoondistes kokku puutunud. Korvpalli IQ ja kiire õppimisvõime on tal olemas. Praegu on ta terve ja tal on tulnud Ameerikas vanusega ka jõudu juurde. Ma loodan, et me saame siin veel ühe mehe juurde, kes teeb meid rõõmsamaks.

Kas olete treeneritena pidanud oma mängustiili mingites detailides praeguse koosseisuga muutma? Põhitõed on ilmselt pidevalt samad, aga kui palju detailid muutuvad?

Oleme üldiselt proovinud asja lihtsana hoida, aga detailid muutuvad kogu aeg. Nad muutuvad vastavalt sellele, kes meil olemas on ja eks peame alati vaatama ka, kes meile vastu tulevad. Ilmselgelt peame meie vastastest rohkem mõttetööd tegema, mismoodi anda endale võimalus mänge võita.

Eesti koondis on läinud kindlasti ühtlasemaks, aga kas meil on ka need n-ö tapjainstinktiga mehed, kes viimasel minutil viigiseisul võtavad palli ja viskavad otsustava korvi?

See on raskem küsimus, sest mingis mõttes on koondis ju suhteliselt noori mängijaid täis. Need vanemad mehed, kes meil praegu olemas on, nende liidriomadused on meile ju teada. Kui seis on olnud raske, siis (Siim-Sander) Vene on olnud väga hea liidritüüp. Ilmselgelt kõik vaatavad sellel hetkel tema otsa ja meil on ka nooremaid mehi, kes on võimelised mängu enda peale võtma.

Kui on viimastel sekunditel viigiseisul time-out, siis kas Eesti koondises joonistatakse liikumine mingi kindla mehe peale või antakse pall liidrile, kõik lähevad laiali ja tehakse üks-üks?

Need on situatsiooniotsused. Pigem on siiani olnud nii, et oleme vaadanud, kes meil parasjagu platsil olevatest mängijatest on olnud kuum. Lisaks ka vastavalt sellele, kellega vastastel on probleeme olnud. Need otsused tehakse selle info pealt.

Kui Sa peaksid iseloomustama Eesti koondise mängu sel suvel kolme märksõnaga, siis mis need kolm põhilist sõna on, mille sisse kogu see filosoofia peaks ära mahtuma?

Ma loodan, et see on võitluslikkus, mitte kunagi allaandmine ja suur tahe võita.

-Indrek Reinbok tööhoos | Foto: Siim Semiskar

Sa rääkisid vastaste vastu tehtavast eeltööst. Kas pilgud on juba suunatud ka EM-finaalturniirile, kuna kõik koondised juba on ju alustanud? Kelle ülesanne on mingitel koondistel silma peal hoida ja kas see töö juba käib?

See töö käib, jah. EM-finaalturniiri ajaperiood on nii tihe, et siin tuleb kõvasti eeltööd teha. Kõik sõpruskohtumised ja kõik akende mängud analüüsime oma vastastel juba varakult ette ära. Võimalusel käime esimesi konkurente ka oma silmaga vaatamas.

Kes meil Giannis Antetokounmpot katma läheb?

(Naerab.)

Kuidas seda meest üldse takistada on võimalik?

Neid mehi, kellega kogu maailm on hädas, on mitmeid. Eks me selle peale veel mõtleme.

Luka Doncic, Giannis Antetokounmpo ja mitmed teised NBA superstaarid on kõik lubanud EM-finaalturniirile tulla. Kuidas Sa treenerina sellele vaatad, et maailma parimateks korvpalluriteks peetavad mehed tulevad nüüd pigem juba Euroopast ja mitte Ameerikast?

See on ju äge trend, et Euroopa korvpall suudab toota selliseid indiviide ja tegelikult on päris palju Euroopa korvpallist tulnud elemente ka NBA-s tööle läinud. Kuigi seal võib-olla hoopis teises võtmes. See on juba nagu kahesuunaline liiklus. Kui enne vaatasime kogu aeg USA poole ja proovisime õppida sealt, siis nüüd näevad juba nemad, et Euroopa poole peal on ka ideid, mida NBA-sse üle viia. Eks treenerid proovivad neutraliseerida neid superstaare erinevatel viisidel ja mõnel heal päeval see võib-olla õnnestubki.

Kas see on FIBA reeglitega kergem kui NBA-s?

FIBA reeglid annavad muidugi mingil määral selleks rohkem tööriistu. Erinev maa-ala kaitse formatsioonide valik ju alati lõhub mängurütmi. Kõik olümpiamängud on näidanud, et Ameerika manner on mingil hetkel olnud hädas nende asjadega.

Kas nüüd on see vahe, et ameeriklased nooruses ilmselt väga maa-ala murdmisega ei tegelenud, aga samal ajal Luka Doncic, Nikola Jokic ja teised sellised sööduvirtuoosid on Euroopas kasvanud ja nende jaoks pole maa-ala mingi üllatus?

Just-just, nii on.

Aga räägime nüüd Sinust. Mis töökohal Sa uuel klubihooajal alustad?

Hetkel olen vabaagent. TTÜ korvpallikoolis oodatakse kindlasti pikisilmi, et ma tuleks tagasi (Muigab.).

Noortega tööle?

Jah, noortega tööle.

Aga ükski kõrgliigaklubi pole Su ukse peale koputanud? Mis seis Kalev/Cramoga on?

Eks neid jutuajamisi on ikka olnud.

Tööta Sa ei jää?

Usun küll, et ei jää. Kui on tahet korvpallitreenerina tegutseda, siis seda tööd jagub.

Kas Sul peatreeneri ambitsiooni praegusel hetkel on? Oled selle asja mingid aastad tagasi ära proovinud, aga kuidas praegu ambitsiooniga on?

Ambitsioon on kindlasti olemas ja ma pole seda kunagi varjanud ning alati ka välja öelnud.

Ootad õiget võimalust?

Küll see võimalus tuleb, jah.

scroll to top