Close

INTERVJUU | Indrek Reinbok: minu arvates pole Prometey veel lahti mõtestanud, kuidas meiega toime tulla

-Indrek Reinbok | Foto: BC Kalev/Cramo Facebook

BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonnal on praegu selline “vaikus enne tormi” moment, kui eurosarjas väga raskest seisust võimsalt välja tulnud tiim ootab FIBA Europe Cupi veerandfinaalseeriat sakslaste Bambergi vastu, mängides samal ajal ennast koduses Paf Eesti-Läti liigas teistele n-ö järele. Samas oli treeneritel vaja ennast sellel nädalal koondise tegemistele ümber lülitada.

Korvpall24 tegi intervjuu Kalev/Cramo abitreeneri Indrek Reinbokiga, kellega alustasime juttu kohe sellest, kas alati Kalevi meeskonna ümber käinud temaatika, et mängugraafik on tihe, on tänavusel hooajal kuidagi eriti akuutne. Jätkuna tahtsime teada, kas seetõttu kirutakse oma otsust minna mängima ka Põhja-Euroopa liigat ning kui palju tihedale hooajale juba komplekteerimisel mõeldi.

Veel saime Reinboki käest uurida, mis on olnud see võluvits, et Kalev/Cramo on seni selg vastu seina olukorrad enda kasuks keeranud, kas ja kuidas suudetakse koduliiga tabeli tagumise otsa satside vastu fookust hoida, kui kõva tiim on liiga liider Prometey ja kuidas Kalev nendega põhiturniiril nii hästi hakkama on saanud ning kui palju on juba ennast kurssi viidud Bambergi meeskonna nüanssidega.

Indrek, Kalev/Cramo puhul räägitakse igal hooajal mingil hetkel, et graafik on väga tihe. Kas sel hooajal on neid jutte veel rohkem ja põhjus veel suurem, kuna graafik ongi tihedam kui kunagi varem?

Minu hinnangul kindlasti. Kuna oleme sel aastal edenenud FIBA Europe Cupis pluss meil oli see Põhja-Euroopa liiga, siis võrreldes eelmiste aastatega on graafik tõesti tihedam, aga sel aastal pole meie ise seda vist niimoodi rõhutanud. Pigem oleme nende aastate jooksul selle rütmiga harjunud.

Kui palju olete omakeskis kirunud, et ennast Põhja-Euroopa liigaks üles andsite, kuna te polnud kindlad, et FIBA Europe Cupi kvalifikatsioonist edasi saate?

Sellel, et neid mänge on palju, on omad miinused, aga samas on välja tuua ka plusse, mis see on andnud. Hetkel, kuna oleme ellu jäänud, siis ma ei kiruks seda otsust. See on andnud võimaluse mõnedele meestele, kes oleksid normaalse rotatsiooniga (pingile) istuma jäänud, aga nüüd oleme nad mängu toonud. Mängijatel on hooaja sees kõikumised, ühel hetkel on üks paremas hoos, teisel hetkel teine paremas hoos. Mulle tundub, et see on tasandanud seda, sest oleme saanud palju mängida ja tuua kõik mängijad pildile.

Kas te mõtlesite juba komplekteerimisel selle peale, et kõik 12 või nüüd 13 meest oleksid sellised, keda saaks väljakul suuremas rollis kasutada?

Komplekteerimisel mõeldakse alati ideaalse plaani peale, aga reaalsus on tihti hoopis teine (Muigab.). Arvan, et lõppkokkuvõttes tuli see meil väga hästi välja ja hiljem on olnud võimalused ka lisamängijaid tuua. See, et oleme enne mänginud mitut liigat, on andnud meile signaali, et 12 mehega seda asja ära ei aja. Võistkonnas peab olema sügavust. Mõne mängija ülekasutamisel tekib periood, kus ta on väsinud, lisanduvad ka vigastused. See nõuab, et sul oleks pikem pink.

Kui vaatame eurosarja, siis te suutsite võita mängud elu ja surma peale ning pöörata need enda kasuks olukordades, kus juba vaadati, et rong on läinud. Kuidas Sina seda selgitad, et olete need lõpud ja olukorrad enda kasuks kallutanud?

Enesekindluse ehitamine on selline protsess, mille toimimist sa küll arvad, et valdad, aga tegelikult peavad seal mingid asjad ja mõnikord ka õnn kokku langema. See, kuidas me alustasime kvalifikatsiooniturniiri, andis kohe hea pinnase, mille peale ehitada. Hooaeg hakkas meil ju sellega, et pidime ennast tõestama hakkama ja arvan, et sealt mäng mängu haaval ehitasime. Ületasime erinevad raskused, mis teele tulid. Kui jäime Itaaliasse kinni, siis saime koos natuke võistkonnakeemiat ehitada. Siin on rolli mänginud nii juhus kui ka teadlik ehitamine.

Kui on elu-surma mäng, näiteks eurosarjas, siis kõik mehed saavad aru, mis kaalul on ja neid ei pea ilmselt mänguks kuidagi eraldi motiveerima. Seevastu, kui sõidad pärast seda Eesti-Läti liigas näiteks Liepajasse mängima, siis seal on treeneritel võib-olla vaja rohkem motivatsioonikõnesid pidada ja juba bussis mehi n-ö masseerima hakata, et meil on ikka vaja võit võtta. On mul õigus?

Jah, on. Kindlasti minnakse mängudele erineva fookusega, aga ennekõike peab meie võistkonnas olema kvaliteeti, et tooksime võidu koju isegi siis, kui mängime vähem kui 110 protsendiga. Selle seltskonnaga, kes meil sel aastal on, pole kordagi taolist probleemi olnud, et oleks pidanud eraldi motivatsioonikõnesid pidama.

Kas treeneritel on ka mingi salanipp, et kui näete, et mõni mees mängib näiteks Riia Olümpiakeskuses Läti Ülikooli vastu selgelt vähem kui selle nõutud 110 protsendiga, nagu Sa ütlesid, siis võtate ta oma meetodiga ette?

Meil on vaja veel mitmele teisele asjale tähelepanu pöörata. Kui sul on kolm mängu nädalas, siis pead vaatama eelkõige selle sportlase tervise aspektist, et me neid katki ei teeks. Järgmisena lähed mentaalse poole kallale.

Kas olete oma eurosarja veerandfinaalivastast Bambergi juba lähemalt vaadanud?

Oleme hakanud natuke ühe silmaga jälgima, mismoodi nad toimetavad. Nende mängijatest on mingisugune seltskond meile juba läbi koondise tuttav. Põhjalikumaks analüüsiks on veel aega.

Mis Su esialgne arvamus on? Tegemist pole vist enam päris selle hiilgeaja Bambergiga?

Aga samas on seal praegu väga valusaid mängijaid. Match-up‘id, kuidas kedagi katta, saavad olema mõtlemist nõudvad. Meil on väga head variandid, aga seal on väga palju kvaliteeti.

Ühesõnaga mängitav vastane ja mingit aukartust pole?

Ei, aukartust kindlasti pole.

-Indrek Reinbok | Foto: BC Kalev/Cramo Facebook

Räägime Prometeyst ka. Ühe võidu te nende vastu saite, nüüd hiljuti tuli neljapunktiline kaotus. Kas Prometey on Eesti-Läti liigas mängitav klubi?

Arvan, et siin peab Prometey meie suunas vaatama. Mulle tundub, et nemad peavad mõtlema, kuidas meiega hakkama saada. Minu arvates pole nad veel lahti mõtestanud, kuidas meiega toime tulla. Oleme neile kindlasti ebamugav vastane.

Aga äkki keskendub Prometey hetkel ka oma edenemisele Eurocupis?

Jah, kindlasti seda ka, aga usun, et meie mängustiil ning rünnaku ja kaitse vahelduv filosoofia tekitab neile peavalu.

Kas tänavune Prometey koosseis on kõige tugevam tiim, kes kunagi Eesti-Läti liigas mänginud on? Teised variandid oleksid ilmselt mõni varasem Kalev/Cramo või Riia VEF-i koosseis.

Kui võtta ainult Eesti-Läti liigat, mida pole väga pikalt olnud, siis on Prometey kindlasti kõige tugevamalt komplekteeritud.

Kas see on märgatav erinevus?

Kui paneme sinna need rahanumbrid taha, siis kindlasti.

Öeldakse ju, et raha ei mängi?

Raha mängib mängijate valikul väga suurt rolli. Kõik mängijad, kes sinna on valitud, on väga hea kvaliteediga mehed.

Kalev/Cramo jaoks on üks suur erinevus see, et kui vahepeal mängiti pikki aastaid VTB Ühisliigat ja sõideti mööda Venemaa avarusi, siis nüüd on hooaja keskpunktiks eurosari. Kas see on treeningprotsessi, klubi toimimist ja mängijate mõttemaailma kuidagi muutnud?

Nagu juba ütlesin, siis treeningprotsessi see eriti muutnud pole. Meil on see kogemus juba olemas, kui peab palju mängima. Kuidas üles ehitada, millal puhata ja kui palju trenni teha. Trennitegemisest tunneme me sellise graafiku juures räigelt puudust, aga klubi tagatoa poole pealt on jälle omamoodi logistiline probleem, kuna meil on palju liigasid ja liiklus on Euroopa-suunaline. Mulle tundub, et nendel on käed-jalad tööd täis.

Kalev/Cramol olid pikalt välismaa peatreenerid, nüüd on täielikult eestlastest treeneritebrigaad. Kas see on kuidagi klubisisest suhtlust parandanud või on Kalev/Cramo koosseisus alati nii palju välismängijaid, et see ei oma mingit rolli?

Ma ütleksin nii, et see keel, mida me siin räägime, on korvpall (Muigab.).

Et pole vahet, kas eesti või inglise keel?

Jah. Kõik need treenerid ju elavad 24 tundi päevas korvpalli, isegi magades.

Tuleme korraks VTB Ühisliiga juurde tagasi. Milline on Sinu isiklik arvamus, kui selle sõja teema täielikult kõrvale jätame, kas Sulle meeldiks rohkem mängida VTB liigat või eurosarja?

Siis jääb võrdlus liiga tugevuse ja üldise taseme osas. Meie soov on praegu Euroopa mõistes saada FIBA Meistrite Liigasse. Kui sinna saame, siis oleme jälle sellises seltskonnas, kus saame stabiilselt sama tugevaid mänge kui VTB liigas saime.

Kas teil on Heiko Rannulaga ka mingi lüliti, mis lülitab teid ümber koondiserežiimile või kuidas see käib?

Tegelikult nii käibki. Praegu tuleb minna ja…

Võtad teise logoga koti kodust ja lähed?

… jah, tõstad garaažist ühe koti välja ja paned teise sisse. Eks koondiseks valmistumisega on nii, et Jukka (Toijala) hoiab koos Raidoga (koondiste juht Raido Roos – toim.) kogu aeg mängijate tegevusel silma peal ja hoiab meid kursis, kuidas meie meestel välismaal parasjagu läheb. Me ise näeme ju mängudest, mida saab igalt poolt vaadata, aga siseinfo tuleb peatreenerilt. Intensiivsem töö hakkab pihta siis, kui oleme teada saanud, kes meile ikkagi reaalselt vastu tuleb. Näiteks Sloveenia koondise lõplik nimekiri tuli ju alles nädal aega tagasi välja. Enne seda pole eriti mõtet pead vaevata.

Seekordsed Sloveenia ja Eesti on hoopis teistsugused meeskonnad kui need, kes suvel omavahel kohtusid?

Just.

Milliseid väljakutseid esitab see Sulle kui abitreenerile, kes aitab taktikat üles ehitada?

Kui eelmises aknas pidime mõtlema sellele, kuidas takistada üht maailma parimat korvpallurit (Luka Doncicit), siis see oli loomulikult selline väljakutse, millele on ka NBA tasemel keeruline ühte võtit leida. Sa pead olema hästi paindlik ja pakkuma mitut erinevat varianti. Nüüd tuleb kindlasti vastu klassikalisem Balkani stiil.

scroll to top