Endine Eesti noortekoondislane Hugo Erkmaa on juba noorest saadik tiirelnud korvpallurina Itaalias ning 23-aastasel noormehel on sealne keel ja kultuur nii omaseks saanud, et kohati ei saa enam ka kohalikud aru, et ta tegelikult välismaalane on. Viimase kuue hooaja jooksul on Erkmaa saanud ennast proovile panna ka tugevuselt teisel liigatasemel Serie A2, kuid peamiselt on mängupaigaks olnud aste madalamal paiknev Serie B.
Korvpall24 uuris tänavu Serie B uustulnuka Sala Consilina üheks rünnakuliidriks oleva Erkmaa käest erinevaid nüansse Itaalia madalamate liigade kohta. Kuna eestlasi on Itaalia liigades mängimas üha enam, siis saime seni tänavusel hooajal keskmiselt 27,6 minutiga 10,6 punkti, 3,9 lauapalli, 3,4 resultatiivset söötu ja 1,2 vaheltlõiget koguva Erkmaa abil sealse korvpalli osas palju targemaks.
Lisaks Erkmaa enda meeskonna tegemiste kohta pärimisele saime vastused ka küsimustele Itaalia madalama professionaalsuse, sealsete palganumbrite, erinevate mängijapiirangute, erinevate regioonide arengutaseme ning inimeste suhtumise kohta. Loomulikult väikeriigi esindajatena tahtsime teada, kui teadlikud ollakse Itaalias üldiselt Eesti korvpallist.
Hugo, Sa oled Itaalias saanud tänu korvpallile reisida ja elada väga erinevates piirkondades. Mis kohad Itaaliast Sinu lemmikud on?
Ägedaid kohti on kindlasti väga palju, kuid esimestel kohtadel on Firenze, Napoli ja Veneetsia, kus olen palju kultuuri näinud nii Itaalia köögi kui ka vaatamisväärsuste mõttes. Nendest kohtadest, kus ma mänginud pole, tooks välja Rooma ja Verona, mis on meeldejäävad olnud.
Üldlevinud arvamus on, et Põhja-Itaalia on arenenum ning Lõuna-Itaalia pigem jääb maha. Sina oled enamasti just lõuna pool mänginud. Kas selline piir on olemas, kust see jookseb ning kuidas Sina seda tunnetanud oled?
Öeldakse, et Roomast allapoole jääb n-ö lõuna. Selle tunnetab ära ka kindlasti inimeste aktsendi ja selle järgi, kuidas inimesed ellu suhtuvad – mida rohkem lõunasse lähed, seda rohkem võib tähele panna, et inimesed võtavad elu rahulikumalt ja ei kiirusta kuhugi. See on ka üks põhjustest, miks olen eelistanud lõunat põhjale.
Kas Sina kogu seal veedetud aja jooksul oled keeleliselt ja kultuuriliselt nii sisse sulanud, et suudad enam-vähem kohalikud ära petta või saadakse ikka aru, et Sa pole itaallane?
Nüüd viimastel aastatel on küll ette tulnud paar juhtumit, kus inimesed imestavad, kui ütlen, kust ma pärit olen. Eriti just siis, kui mütsi kannan ja ei nähta, et blondi peaga olen. Ju siis keel on piisavalt hästi suus, mis on kindlasti hea.
Kas Itaalia korvpall ka kuidagi regiooniti erineb?
Võib-olla ainult selles mõttes, et mõnes kohas on korvpallitraditsioonid väga suured, kuna klubi on pikka aega mingil kindlal tasemel mänginud. Näiteks Siena, kus ma olnud olen. Ja veel see, et rikkamaid klubisid leiab rohkem põhjast kui lõunast, kuid see ei tähenda kindlasti, et neid lõunas poleks. Muus osas ei ütleks väga, et erineb.
Kuidas oma tänavuse hooaja klubivalikuga rahul oled?
Algus ja sisseelamisperiood oli raske, aga lõppude lõpuks ei ütleks, et kahetsen. Hooaja jooksul on vorm, enesekindlus ja esitused läinud paremaks ja stabiilsemaks. Olen seda meelt, et võrreldes eelmise aastaga tunnen ennast parema mängija ja inimesena.
Millist rolli peatreener Sinult tänavusel hooajal nõuab?
See hooaeg on minu jaoks uus väljakutse, kuna mängin esimest korda ainult “number kahe” peal. Treener nõuabki, et oleksin first option (esimene variant – toim.) rünnakul ja looksin olukordi nii endale kui ka teistele. See on võimaldanud rakendada oma tugevaid külgi – skoorida, sööta ja ka lauas käia.
Mängid nüüd teist hooaega taas Serie B-s, kui vahepeal proovisid paar aastat Serie A2 taset. Kui palju on seal teadlikku valikut, et suuremat rolli saada ning kui palju paratamatust, et Serie A2-st pole pakkumisi tulnud?
Enne hooaega oligi valida, kas minna Serie A2 liigasse 5-15 minuti rollimängijaks või jääda Serie B-sse liidrirolliga mängijaks. Otsustasin seekord teise valiku kasuks, aga eks me näe, mida 2023. aasta suvi toob.
Kui ma õigesti aru saan, siis Serie B-s tohivad mängida ainult Itaalia passiga mängijad ning Serie A2-s on lubatud kaks välismaalast? Kui suur see liigade tasemevahe on? Kas kaks välismaalast toob olulise taseme erinevuse?
Just, kuid järgmisel aastal saab Serie B-st veel eraldi Serie B1 ja B2 ning räägiti veel uutest välismaalaste reeglitest. Aga ma pole sellega veel nii kursis. Tasemevahe on kindlasti märgatav. Mäletan oma esimest nädalat Napolis A2-s, kui oli raskusi näiteks kattest välja saamisega. Selliseid erinevusi on kahe liiga vahel palju. Kiirused, füüsis ja oskused on suuremad. Suurema taseme erinevuse toovad pigem välja just need elemendid kui lihtsalt kaks välismaalast. Kaks välismaalast teevad seda, mida nad ikka tavaliselt teevad – ehitavad rünnakul palju ja otsustavatel hetkedel on pall nende käes.
Mis eesmärkidega te Sala Consilina tiimiga tänavu mängite? Mis on unistus ja mis oleks n-ö reaalne plaan, mis tuleks täita?
Sala Consilina on klubi ajaloos esimest korda Serie B-s. Kui klubi liigasse püsima jääb, siis see on juba korralik saavutus, kuna uustulnukatel see alati ei õnnestu. Aga siin on inimesed kindlasti kõvasti ambitsioonikamad. Play-off‘i saamine on kindlasti reaalne plaan, sest teame, et meie tase lubab seda. Algul oli meil ka ebaõnne ja sinna läksid mõned punktid kaduma, aga võtame mängu korraga ja vaatame, mis seis mais on.

Kas Serie A2 ja Serie B tiimid on täisprofessionaalsed ehk siis mängijate töö on mängida korvpalli või on ka poolprofessionaalseid klubisid?
Kindlasti täisprofessionaalsed! Sellist asja pole, et keegi käib päeval tööl ja õhtul tuleb trenni. Poolprofessionaalsed klubid on alates Serie C-st.
Millised on Itaalias mängijate palgatasemed? Kas üks keskmine Serie B korvpallur, kes elatub üksnes mängimisest, tuleb eluoluga toime?
Palgatasemed on suuremad kui Eestis. Keskmine palk jääb 2000 euro ringi kuus. Liiga parimad ja kogenumad mängijad võivad saada 3000-4500 eurot. Lisaks on klubi poolt korter ja kui vaja, siis ka auto ja söök. See on ainult Serie B-s, kõrgemates liigades Serie A2-s ja A1-s on muidugi numbrid suuremad.
Kui palju hoiavad Itaalia kõrgliigaklubid silma peal madalamatel liigadel? Kas jutud levivad aktiivselt, et kui keegi mängija näiteks kuskil Serie B-s hakkab pead tõstma, siis tullakse kohe vaatama?
Silma hoitakse alati peal, ka hooajasiseselt on liikumised madalamalt kõrgemale ja vastupidi tavalised. Näiteks kui ma ise Avellinos Serie B-s mängisin, siis sel ajal Serie A2-s mänginud Napoli uus peatreener Stefano Sacripanti tuligi mind vaatama ühele mängule ning seejärel saingi neilt pakkumise ja lõime käed. Nagu alati, peab ise mees olema ja hästi mängima. See käib korvpalli juurde, et keegi pole rahul või keegi on vigastada saanud ja otsitakse uusi mängijaid.
Kui hästi Itaalias Eesti korvpalli teatakse? Me oleme viimasel ajal rahvuskoondiste tasemel päris mitu korda kohtunud ning meie noori on erinevates klubides mängimas. Kas teadlikkus on tõusnud?
Nende aastate jooksul, mil Erkmaa suvekursustelt on Itaaliasse palju mängijaid läinud, on teadlikkus palju tõusnud. Noortetreenerid on üldjuhul kindlasti kuulnud sellest laagrist. Nimed (Kristjan) Kangur, (Kaspar) Treier ja (Henri) Drell on inimestele tuttavad, kuid Eesti korvpallist omaette pigem ei teata kuigi palju.
Kuidas vaadatakse Itaalias praegu Milano põrumisele Euroliigas? Kas see on ainult Milano klubi ja nende toetajate traagika või mujal Itaalias valutatakse ka südant, et nende tippklubi Euroliiga põhjas on?
Pigem on see nende enda traagika. Fännid toetavad üldjuhul oma piirkonna klubi. Siin, kus mina olen (Lõuna-Itaalias – toim.), ei räägita sellest üldse. Lisaks veel see, et Itaalia on täiesti jalgpallimaa ja jalgpall saab palju rohkem kajastust ning enamik tähelepanu läheb sinna.
Millisena Sa enda tulevikku näed? Kas plaan ongi korvpallurina tiirelda Itaalia liigasüsteemis nii kaua, kuniks jaksu on?
Ma olen oma mindset’i pannud selliseks, et keskendun olevikule ja elan päev korraga ning teen seda maksimaalselt. Kui tekib soov vahetada keskkonda, siis seda ka teen ja kui soovin midagi muud teha, teen midagi muud jne. Mul on ka muid huvisid ja ma pole kindlasti see inimene, kellele terve elu meeldiks ainult ühte asja teha. Tiirelda siinses liigasüsteemis poleks iseenesest paha, peaasi, et ma midagi vastu enda tahtmist ei teeks. Eks näis, mis võimalusi ja valikuid elu toob ja pakub!
Kui palju Sa Eesti korvpalli jälgid? Kas me näeme Sind kunagi ka Eesti-Läti liigas mängimas?
Jälgin Eesti korvpalli periooditi, sügisel näiteks jälgisin rohkem ja nüüd vähem. Enamjaolt vaatan kas Kalev/Cramo euromänge või siis Delfist erinevate mängude tipphetki. Teisele küsimusele vastaksin: “Never say never!” (ära iial ütle iial – toim.). See oleneb kindlasti paljudest asjadest. Alustades sellest, kas keegi üldse kutsub või kas mul on soov tagasi tulla. Hetkel keskendun praegusele hooajale ning nagu enne ütlesin – vaatame, mis tulevik toob!




