Close

INTERVJUU | Heiko Rannula ja Pärnu play-off’is kedagi ei karda: oleme ju kõiki neid tipptiime võitnud

-Heiko Rannula | Foto: Hendrik Osula/fiba.basketball

Pärnu Sadam läheb Paf Eesti-Läti korvpalliliiga play-off‘idele vastu olukorras, kus sõltumata viimaste kohtumiste tulemustest minnakse veerandfinaalis vastamisi ühega n-ö suurest kolmikust Riia VEF, BK Ventspils või BC Kalev/Cramo. Aga huvitavaks teeb olukorra see, et pärnakad on tänavusel hooajal suutnud kõiki neid tiime juba hammustada.

Seetõttu sõnas Pärnu peatreener Heiko Rannula märtsi keskpaigas Rakveres Korvpall24 portaalile antud intervjuus, et neil pole põhjust mitte kedagi veerandfinaalis karta ning pigem on nemad oma mängu käima saades piisavalt vastik vastane, kellega keegi väga kokku minna ei tahaks.

Rannula sõnul on tänavu väga üles-alla käinud mänguga Pärnu viimaste täienduste toel saamas oma viimast restart‘i tehtud sellisena, mis lubab peatreeneril mängida kaitses sellist mängu, nagu ta soovib. Kui Euroopa korvpallis veel kogenematu 24-aastase ameeriklasest mängujuhi Alterique Gilberti visked kukkuma hakkavad, saab pärnakaid olema raske pidurdada.

Heiko, oled sel hooajal justkui mitu korda pidanud kõike algusest alustama. Mehed tulevad ja lähevad, tulevad ja lähevad. Mis seis hetkel meeskonnas on?

Ma arvan, et täna on selline seis, et see on meie viimane restart. Nüüd on juba selline hooaja faas, kus midagi enam muuta ei saa. Siin on teatavad objektiivsed põhjused, miks me need vahetused oleme teinud, aga midagi katastroofilist ka ei ole. Kolm-neli mängijat, kes meil siin läinud on – see on klubikorvpall ja neid asju juhtub. Kahju on Eesti poiste vigastustest, aga veel on tõenäoline, et Artur (Konontšuk) mängib hooaja lõpus. Praegu on meie seis päris okei. Meil on koos selline tuumik, kellega saab mängida praktiliselt kõigiga siin liigas ja nüüd on vaja see asi kokku panna.

Konontšuki vigastus tuli ootamatult, nagu traumad ikka, aga siis saite selle uue mehe (Troy Barnies – toim.). On ta mängustiililt samasugune või erinev?

Sama tüüp põhimõtteliselt, selline viskav ”kolm”-”neli”. Võimeline mõlema koha peal mängima. Selge see, et kui Artur oleks terve olnud, poleks me selle koha peale kedagi võtnud, aga täna arvan küll, et ta on kogemustega vend ja aitab meid kindlasti.

Siim-Markus Post ja Alterique Gilbert tunduvad kõrvaltvaatajale samasugused mängujuhid, kes on väikesed, kiired ja teravad. Mis osas nad üksteist täiendavad?

Et nad lühikesed, kiired ja teravad on, see on selge (Naerab.). Aga Al’i (Alterique Gilbert) teeb eriliseks see, millist kaitsesurvet ta suudab peale panna. See on meile väga-väga suur pluss ja seda ma tegelikult otsisingi. Kuna ta on esimest aastat Euroopas, siis rünnaku poolel kipub põrgatusi liiga palju tulema, aga ta läheb iga päevaga paremaks. Võib-olla jätab vahepeal isegi visked võtmata. Täna oli tal eraldi ülesanne, et peab viskama ja protsent oli lõpuks kehva (Gilbert tabas Tarva vastu kolmeseid 2/10 ning kõigi seniste mängude peale on tema tabavus kaugelt olnud 27,5% – toim.), aga ta on võimeline sisse viskama. Kui ta tagant ka ohtlikumaks saab, siis on teda väga raske pidurdada.

Seitse vaheltlõiget Rakvere Tarva vastu pole tema puhul siis juhus?

No kui Liepaja vastu 10 võttis, siis juhus ei ole järelikult (Muigab.). Kaitses kas on seda nina antud või ei ole. Tal on head käed ja lisakäik on ta meile kaitses kindlasti.

Nagu Sa ütlesid, et pooleldi sundisid teda kaugelt viskama. Hooaja alguses oli sul sarnane mees Kasey Hill, kes Sinu sõnade järgi käivitus kui diisel. On need sarnased olukorrad?

Nad on ikka erinevad tüübid. Kasey oligi ebastabiilse kaugviskega. Al’il on seda viset küll, aga pigem on tema puhul küsimus, et millal visata. Eks otse ülikoolist tulles on mängustiilid liiga erinevad. Täna ta põrgatab liiga palju, aga tegeleme sellega ja kokkuvõttes on ta väga huvitav kuju. Kui ta terveks jääb ja paari aastaga asju juurde omandab, võib ta päris kõrgele lennata.

-Alterique Gilbert ja Heiko Rannula | Foto: Pärnu Sadam Facebook

Mihkel Kirves on numbrite põhjal tegemas taaskord väga head hooaega. Kuidas Sa tema tegemistega rahul oled?

Mihkel on minuga põhimõtteliselt kõik need Eesti aastad koos olnud. Ma tean Mihklit hästi, tema teab mind hästi. Eks see meeskond on alati natuke Mihkli nägu. Tema järgi on meie rünnakustiil selline ja kaitses on ta samamoodi nagu Šveitsi nuga. Ta on vaikselt kogu aeg paremaks läinud ja tänasel päeval pole ta enam kolmese taga ka enam täiesti tühi koht ja peab teda seal juba natuke katma. Väikeste sammudega liigub Mihkel sinna, kus ta lagi on. Ta on tubli olnud ja meeskonna kaptenina heaks eeskujuks teistele. Vaatamata numbritele teeb ta tööd ikka samamoodi, nagu ta kogu aeg on teinud.

Ütlesid, et ta on nagu Šveitsi nuga. Näiteks Rakvere vastu panid Sa ta mängujuht (Aleksa) Nikolici võtma.

Aga see on ju kõigile teada, et teda saabki kaitses kasutada mitmekülgselt. See meil kehval perioodil ära kaduski, sest meie rotatsioon läks selliseks, et me ei saanud pika koosseisuga mängida, mis meie eelis oli vahepeal. See, et kõik viis vahetavad, kadus meil ära ja sellest tuli kaitses palju ebastabiilseid mänge. Nüüd on meil Barnies’iga universaalsust jälle juures ja saame taktikat natuke rohkem muuta.

Olete läbi hooaja üsna ebastabiilselt mänginud: võitnud tugevaid, aga kaotanud selliseid mänge, et hoia peast kahe käega kinni. Mis selle põhjus on?

Eks kui päris täpselt seda kõike teaks, siis oleks asju muutnud. On objektiivseid põhjuseid nagu haigused, vigastused ja mängijate vahetused. Ütleme ausalt, et sai hooaja alguses mõne mängijaga ka puusse pandud. Aga mänguliselt kõikumine võrreldes eelmise aastaga on sellest, et mängijatüübid pole kaitses stabiilsed. Kui sa kaitses oled stabiilne, siis seda kõikumist nii palju pole. Okei, mõni päev vise läheb, mõni päev ei lähe, aga kaitse pool meil nii stabiilne sel aastal pole olnud. Al’i tulekuga jõuame play-off‘iks loodetavasti sinna, kus meil on korralik pallisurve ja oleme selline vastik võistkond.

Rääkides play-off‘idest, siis Eesti-Läti liigas tulete altpoolt ja lähete kohe tugevamatega vastamisi. Kas on play-off‘is põhiturniirile sarnaselt lootust tugevate vastu näha Pärnu Sadamalt maksimaalset esitust?

Me oleme ju kõiki neid tipptiime võitnud. Ükspuha, kes sealt vastu tuleb, me kindlasti ei karda. Aga kokkuvõttes sel kohal, kus me praegu oleme, on ka mingi põhjus. Me ei saa ju ka rääkida, et tuleme 7. kohalt ja lööme kõik upakile. Oleme näidanud, et meie mäng kõigub väga palju, aga nüüd on juba see hetk, kus kõikumist enam olla ei tohi. Peame olema füüsiliselt ja vaimselt stabiilsemad ning igapäevaselt võib-olla tegelengi sellega juba liiga palju. Meil on nii palju kogenud mehi ja mõtled, et ei pea sellest nii palju rääkima, aga näed, ikka peab. Ükspuha, kas vastu tuleb – Riia VEF, Ventspils, Kalev/Cramo või Ogre – oleme kindlasti valmis. Usun, et ega nemad meiega ka väga mängida ei taha.

Kui veel kaugemale mõelda, siis eelmisel aastal eestikate finaalis andsite ka Kalevile vähemalt seeria alguses väga kõva lahingu. Kas eesmärgid on sel hooajal samad, et tahate kindlasti olla Eestis teine võistkond ja siis hakata ka Cramot hammustama?

Ma ei mõtle nii, et esimene või teine. Täna on maailm selline, et iga päev võib midagi juhtuda, nii et võtame päev korraga. Me ei hakka kindlasti praegu juba tabelit vaatama, et kas jääda neljandaks, viiendaks, teiseks või kolmandaks. Mängime nii hästi, kui saame. Peame enesekindluse ja stabiilsuse leidma ja siis juhtuvad head asjad iseenesest.

scroll to top