Eesti-Läti liiga veerandfinaalist napilt välja jäänud Rapla meeskond tugevdas sel hooajal oma tagaliini 23-aastase Emils Kruminšiga. Korvpall24.ee portaal rääkis intervjuus lätlasega tema senisest karjäärist, käesolevast hooajast, mängujuhi rollist ja Rapla meeskonnast.
187 cm pikkune lätlane on vaatamata noorele vanusele Eesti-Läti liigas kogenud mängumees. Debüüdi tegi mees juba hooajal 2018/2019 Riia VEF-is ning mullu pallis ta Liepaja ridades, kus tema arvele jäi keskmiselt 25,5 minutiga 12,6 punkti, 2,9 lauapalli ja 3,5 korvisöötu. Raplas mängides on ta visanud keskmiselt 22 minutiga 8,4 silma, võtnud 1,8 lauapalli ja jaganud 3,4 resultatiivset söötu.
Intervjuus rääkis Kruminš enda teekonnas korvpalli juurde ja sellest, mis teda selle mängu juures enim võlub. Muuhulgas tuli juttu Läti noortekoondistes mängimisest, senisest karjäärist, kogemustest Eesti-Läti liigas ja Valgas pallimisest ning Eesti klubide huvist tema teenete vastu. Samuti saime teada, miks ta otsustas tänavu Rapla meeskonnaga liituda, kuidas ta senise hooajaga on rahule jäänud, mismoodi sujub koostöö peatreeneri Brett Nõmmega ja milliste tunnetega ootab ta kodust EM-finaalturniiri.
Emils, kuidas Sa jõudsid korvpalli juurde ning avastasid selle mängu?
Ma alustasin korvpalli mängimist tänu oma vanemale õele. Ta hakkas trennis käima ning mina hakkasin kaasas käima. Istusin lihtsalt platsi ääres ja vaatasin või viskasin madalatesse küljekorvidesse peale. Olin siis 7-aastane.
Mis Sind korvpalli juures kõige rohkem paelub?
Kindlasti on selleks emotsioon, mida see mäng pakub. Samuti ka need inimesed, keda sa kohtad ja sõbrad, kelle endale sellel teekonnal saad.
Kes olid Su iidolid ja eeskujud, kui Sa korvpallitreeningutega alustasid?
Ütleksin, et noorena oli selleks Derrick Rose. Mäletan, kuidas vaatasin internetist NBA top 10 tipphetki ja olin hämmastuses, kuidas ta palle pealt surus ja skoori tegi.
Sa oled läbi käinud Läti noortekoondistest. Kui tähtis see fakt Sinu jaoks on ning milliseid saavutusi nendest aastatest hindad kõige rohkem?
See on väga oluline! Mul on alati olnud suur au Läti koondise särki selga tõmmata ning oma riiki esindada. Ei usu, et sellest väga paremat tunnet on. Mulle on mällu jäänud U16 Euroopa meistrivõistluste turniir Montenegros. Meil oli võimalus lausa MM-ile kvalifitseeruda, aga kaotasime veerandfinaalis Horvaatiale kahe punktiga ning jäime lõpuks 8. kohale.
Esmakordselt mängisid Sa Eesti klubis hooajal 2019/20, kui said 18 kohtumist kirja Valga meeskonna eest. Mida Sa sellest perioodist mäletad?
Mäletan Valga/Valka meeskonda alati kui oma esimest profiklubi. Mul oli võimalus juba noore ja kogenematu mängijana ennast profitasemel proovile panna ning olen selle üle tänulik. Valgas veedetud aeg oli väga väärtuslik, kuna spordisaal oli alati lahti ning ma veetsin seal väga palju aega, kuna linnas väga palju muud teha polnud (Naerab.).
Kas mäletad, kes Valga/Valka toonastest mängijatest Sulle kõige eredama mulje jätsid?
Timo Eichfuss ja Rain Raadik. Ägedad kutid! Nad jagasid oma kogemusi noorematega ning olid ka inimestena platsiväliselt väga toredad. Samuti oli Branko Jereminov väga kogenud mängujuht, kellelt õnnestus sellel positsioonil mõningaid nippe õppida.
Oled Sa äkki vahepeal Eesti klubidelt veel pakkumisi saanud või enda teada nende huviorbiidis olnud?
Rapla näitas siin aastate jooksul minu vastu huvi üles, aga ma ei mäleta, et peale selle oleks mingeid pakkumisi tehtud.
Kui Rapla Sinuga nüüd uuesti ühendust võttis, siis miks otsustasid just nendega liituda?
Kui Rapla sel suvel minu vastu huvi üles näitas, siis olin alles taastumas eelmisel hooajal saadud meniskivigastusest. Raplas mõisteti, et mul läheb veidi aega, et 100-protsendiliselt tagasi tulla ja valmis olla ning nad olid valmis mind selles protsessis abistama. Olin selle võimaluse üle tänulik ja nii ma Raplaga liitusingi.
Kuidas Sa ennast mängijana iseloomustaksid? Mis on Sinu tugevused ja nõrkused?
Ma ei ütleks enda kohta päris klassikaline mängujuht, pigem selline combo guard, kes suudab teistele olukordi luua ning ka ise ennast viskele mängida. Usun, et korvpallurina ma alles arenen ning pean seega kõigi aspektide kallal veel tööd tegema.
Kuidas Sa võtaksid senise hooaja kokku, nii isiklikus plaanis kui ka Rapla meeskonna vaatest?
Hooaeg on seni kulgenud tõusude ja mõõnadega. Eesti karikavõistlused ei läinud meil plaanipäraselt, aga saime hea õppetunni. Hetkel võitleme veel Eesti-Läti liiga play-off‘i koha nimel (intervjuu on tehtud hetkel, kui Raplal oli võimalus play-off‘i pääseda – toim.) ning parema asetuse eest Eesti meistrivõistluste play-off‘iks. Siin liigas on iga mäng oluline ning oleme kaotanud mänge, mille me oleksime pidanud võitma. Usun, et tiimi potentsiaal on kõrgem, kui meie tabelikoht hetkel näitab. Individuaalselt arvan, et minu hooaja algus oli oodatult aeglane, kuna tulin tagasi põlvevigastusest. Aga viimasel ajal olen oma mängu leidnud ning üritan päev-päevalt juurde panna.
Veebruar oli statistiliselt Sinu jaoks väga tugev kuu. Mille pealt sellised silmapaistvad esitused tulid?
Arvan, et leidsin lihtsalt õige flow üles ning sain enesekindluse kätte, et mitte mõelda asju üle ning teha väljakul seda, mida ma kõige paremini oskan.
Mis on Sinu jaoks mängujuhi rollis kõige suuremaks väljakutseks?
Mängutempo kontrollimine ehk siis millal mängida kiirelt ja millal teha pikemaid ja aeglasemaid rünnakuid.
Mis arvad, kas platsinägemine on n-ö kaasa sündinud oskus või annab seda ka õppida?
Minu arvates on see õpitav, sest mida rohkem veedad sa aega püüdes mängust aru saada, seda paremini leiad üles vabad mängijad. Korvpallis on palju võimalusi kaitses vastaseid katta ning see on otseses seoses platsinägemisega. Kui sa mõistad, kus kaitses abi tuleb, siis hakkad leidma ka vabu mängijaid.
Keda Sa pead Eesti-Läti liiga parimaks mängujuhiks?
Siim-Markus Post on jaganud kõige rohkem resultatiivseid sööte, seega võiksin öelda, et tema. Aga meil on liigas palju häid mängujuhte. Minu jaoks on selleks hoopiski Rait-Riivo Laane, kuna saan temalt treeningutel iga päev midagi uut õppida (Naerab.).
Palun selgita peatreener Brett Nõmme mängufilosoofiat. Mida ta konkreetselt Sinult platsil nõuab?
Ma võtaksin tema filosoofia kokku: kaitsest lähtuv ja kiire rünnakuga korvpall. Peatreener Brett ootab minult rünnaku organiseerimist ning ühtlasi ka seda, et oleksin väljakul agressiivne, jagaksin palli ning mängiksin head kaitset.
Brett Nõmm on alles üsna noor peatreener nii vanuselt kui ka kogemuselt. Kui hästi on ta ennast mängijate ees kehtestanud ning milliste meetoditega ta seda teinud on?
Ta on ennast väga hästi kehtestanud. Ta on treeningutel nõudlik ning tahab meilt saada tugevat panust ja täpseid sooritusi. See on väga hea ning kandub üle ka mängudesse.
Räägitakse, et Brett Nõmm on ka korralik taktik. Kui lihtne on Sinu jaoks kõikidest tema taktikalistest plaanidest aru saada ning kui mahukas teie n-ö playbook on?
Nõustun, playbook on päris paks (Naerab.). Aga minu jaoks pole liiga keeruline olnud, kuigi mingi aeg kindlasti kulus, et uute taktikaliste nüanssidega kohaneda, aga midagi rasket polnud.
Kes on Sinu jaoks trennides oma positsioonil kõige kõvemad rivaalid ehk kes suudab Sind treeningul kõige rohkem endast välja viia?
Ma tavaliselt mängin trennis Rait-Riivo Laane vastu ning temaga peab alati valmis olema, et ta palli ära ei varastaks. Brandon McKissic on kaitses väga füüsiline mängija ning tema vastu pole samuti kerge tegutseda.
Kui räägime Rait-Riivo Laanest, siis milline mängija tema Sinu arvates on? Mis on tema peamised tugevused?
Rait on väga hea kutt. Ta on alati abivalmis ning see kandub üle ka korvpalliväljakule. Ta mõistab mängu väga hästi, suudab tiimi rünnakul organiseerida, söödab palli väga hästi ning teab, kuidas vastastelt palli vahelt võtta! Ta mõistab kõiki erinevaid trikke ning aitab oma kogemustega tiimi igapäevaselt.
Kes võidab Rapla trennides kõige rohkem viskevõistluseid?
Indrek Kajupank. Mis puudutab viskevõistlusi, siis sellel mehel on kuldne tunnetus.
Kas Sa pead ennast rohkem skoorivaks või söötvaks mängujuhiks? Kas vastavalt treeneri nõudmistele on seda suunitlust võimalik hetkega ka muuta?
Ma ise ütleksin, et olen pigem skoorivat tüüpi, aga see oleneb ka konkreetsest kaitsest, mille vastu mängida. Kui tahad olla väga hea mängujuht, siis tuleb suuta mõlemat stiili mängida ning ma arvan, et on võimalik treeneri nõudmisel suunitlust muuta küll, kuna alati tuleb teha seda, mis on meeskonnale parim.

Sa oled nüüd aastaid Eesti-Läti liigat mänginud. Kuidas on Sinu arvates selle ajaga liiga tase muutunud?
Ma arvan, et aastatega on liiga tase tõusnud. Riia Zelli liitumine on teinud liiga tihedamaks ja võitluslikumaks, kuna üks tugev tiim liitus. Eelmistel aastatel andis ka Prometey osalemine taset väga palju juurde. Igal juhul ma usun, et liiga areneb ja üldine tase tõuseb iga aastaga.
Kas oled saanud pakkumisi ka väljastpoolt Eesti-Läti liigat? Kui suur on Su ambitsioon mingil hetkel ennast mõnes välisliigas proovile panna?
Mulle on tehtud mõned pakkumised välismaalt, aga mitte midagi liiga tõsist, mida kaaluda. Loomulikult on mu eesmärk ennast võimalikult kõrgel tasemel proovile panna, aga esmalt pean ennast siin liigas tõestama ning siis need võimalused ka tulevad.
Nimeta palun kolm mängijat Eesti-Läti liigast, keda on kaitses kõige keerulisem katta. Miks just nemad?
Arturs Ausejs, kuna ta on väga hea viskaja ning teda on keeruline peatada, kui ta kuumaks läheb. Harrison Cleary, kuna tal on kõik olemas – ta suudab põrgatuse pealt kolmeseid tabada ning viskab hästi ka pidurduse pealt keskpositsiooniviskeid. Teda on väga raske katta. Roberts Berzins on samuti väga osav tagamees, kes suudab läbi murda, aga viskab ka põrgatuse pealt kolmeseid.
Aga kes on Sinu jaoks need kaitsemängijad, kelle vastu on kõige keerulisem skoori teha?
Kindlasti Martin Dorbek, kuna ta ei lähe petete peale õnge, tal on kaitses hea kätetöö ning tal on minu vastu pikkuse eelis (Muigab.).
Kui palju Sa vabal ajal korvpalli vaatad ning milliseid liigasid jälgid?
Väga palju! Eelistan vaadata Euroliigat ning jälgin peamiselt Istanbuli klubisid Fenerbahcet ja Anadolu Efes’it, kuna Arturs Žagars ja Rolands Šmits mängivad seal. Mulle meeldib Euroliiga korvpall, seal on kvaliteeti. Mõnikord vaatan ka Boston Celticsi tipphetki või isegi mänge, kui need on varasemal kellaajal. Loomulikult vaatan ka kohaliku liiga mänge (Naerab.).
Palun pane paika enda Läti parimate korvpallurite top 5.
Janis Strelnieks – legendaarne Läti koondise mängujuht ning üks minu lemmikmängijaid.
Kristaps Porzingis – NBA meister.
Valdis Valters – maailmameister ja kahekordne Euroopa meister.
Andris Biedrins – mängis mitu hooaega NBA-s Golden State Warriorsis ning mul on lapsepõlvest tema mängude vaatamisest head mälestused.
Gundars Vetra – esimene lätlane, kes mängis NBA-s.
Septembris toimub Riias Läti-Eesti korvpallifestival ehk teise nimega Euroopa meistrivõistluste finaalturniir. Mis emotsioone see Sinus tekitab ning kas plaanid minna kohale mänge nautima?
Olen väga õnnelik, et see just Riias aset leiab, kuna see saab olema suurepärane korvpallipidu kõigile Läti korvpallifännidele. Ma tahaksin samuti sellest osa saada, aga kuna alguskuupäevaks on alles 27. august, siis tõenäoliselt on selleks ajaks klubide hooajaeelsed laagrid juba alanud. Aga kui tekib väiksemgi võimalus sellest osa saada, siis olen kohal!
Kui reaalsed on Sinu arvates Läti koondise võimalused koduselt EM-ilt võita medal?
Kui kõik mängijad on terved ning saame oma parimad kohale, siis usun, et võimalused on päris head. Pärast suurepärast esitust MM-finaalturniiril on Läti meeskond minu hinnangul valmis kodupubliku ees medalitele mängima küll!
Ja kõige tähtsam küsimus: kumb võidab EuroBasket 2025 alagrupiturniiril Läti ja Eesti omavahelise mängu ning kes viskavad kummalgi poolel kõige rohkem punkte?
Mul on kahju, aga Läti võidab (Naerab.). Läti resultatiivseimaks tõuseb Kristaps Porzingis ja Eesti poolelt on selleks Maik-Kalev Kotsar.




