Close

INTERVJUU | BC Kalev/Cramo mänedžer Ramo Kask väiksemast eelarvest, väljaostuklauslitest ja ühtsest löögirusikast

-Ramo Kask | Foto: Siim Semiskar

BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond sai tänavu komplekteeritud juba palaval suvel, kui kõik tiimi 12 mängumeest, treeneritetiim ja taustajõud olid paigas ning lepingutega kaetud. Kuigi enamus meeskonnast alustas ühiste treeningutega juba augusti esimeses pooles, siis Eesti koondisega EM-finaalturniiril käinud peatreener Heiko Rannula, abitreener Indrek Reinbok, füsioterapeut Priit Lehismets ning kogenud mängumehed Kristjan Kitsing ja Martin Dorbek liitusid tiimiga kuu aega hiljem.

Korvpall24 portaal tegi Kalev/Cramo mänedžeri Ramo Kasega pikema intervjuu septembri keskel peetud Tallinna Karika kontrollturniiril, kui tiim oli täiskoosseisus koos olnud vähem kui nädala. Uurisime Kase käest omamoodi jätkuks kevadisele intervjuule, kui palju VTB Ühisliigast lahkumine klubi eelarvet on mõjutanud, millisena on paika pandud uued sihid, kas komplekteerimine läks nii muretult, nagu kõrvaltvaatajale tundus ning millisena näeb Kask tiimi võimalusi Leedus Jonavas toimuval FIBA Europe Cupi kvalifikatsiooniturniiril.

Ramo, mitmed sõprusmängud on peetud ja meeskond on juba ammu komplekteeritud. Kuidas Sina kui mänedžer kõrvalt vaatad, missugune tiim sellel aastal koos on?

Kui võrrelda eelmise aastaga, siis ma ütleks nii, et arvestades neid võimalusi, mis eelarvelises ja VTB Ühisliiga ärakukkumise mõttes kätte on antud, siis saime tiimi väga hästi komplekteeritud. Eelmisel aastal olid võib-olla mõned nimekamad välismaalased, kelle tausta teadsime natuke rohkem, aga sel aastal läksime konkreetselt seda teed pidi, et sa tead, mis sa saad. Kui võtad (Alterique) Gilberti, (Martinš) Meiersi või (Zigmars) Raimo, siis sa tead, kus nad eelmisel aastal mängisid ja sul on ettekujutus olemas. (Wes) Van Becki puhul võib-olla täpselt ei tea, aga kuna ta on Euroopas mänginud, siis oli ka ettekujutus parem. Kui vaadata esimesi sõpruskohtumisi, siis Seagullsi mäng oli selline, nagu hooaja esimesed mängud ikka – palju pallikaotusi ja ei jookse veel päris nii. Salon Vilpasega mäng nägi tegelikult juba parem välja ja visked läksid ka mõlemal tiimil hästi. Näha on, et siit annab ehitada. Kui see tiim lõpuks ühtse rusikana tööle panna, siis võib nendega kaugele purjetada. Mina näen, et need eesmärgid, mis me hooaja alguses püstitasime, on selle tiimiga võimalik saavutada.

Kas kõik mehed on lepinguga või mõni on veel katseajal?

Nüüd on katseaeg läbi. Me tulime kokku juba 10. augustil, kuigi mõned (mehed) saabusid küll hiljem. See hooaeg oli natuke erinev ja meie jaoks uudne olukord, et treenerid, füsioterapeut ja kaks mängijat liitusid alles esmaspäeval (12. septembril – toim.). Kuigi teised olid saanud kuu aega koos trenni teha, siis kogu aeg polnud peatreenerit kohal. Bretile (abitreener Brett Nõmm – toim.) anti küll harjutused ette, mida teha, aga eks see ole ikka natuke teine asi võrreldes sellega, kui terve tiim on koos. Alles nädal aega on saanud õiget rutiini elada. See võis meile ka natuke ajalises mõttes vastu mängida, aga samas nii lihtsalt oli, kuna Eurobasket tuli vahele. Arvan, et on lihtsalt vaja natuke aega, et tiim saaks rohkem trenni teha ja kokku mängida.

Ma eeldan, et Sa konkreetset eelarvenumbrit välja ei ütle, aga mis on need protsendid, mille võrra Ühisliigast loobumine eelarvet vähendas?

Selle asjaga on kaasas päris mitu tahku. Ühisliigas teadupärast makstakse hooaja alguses stardiraha, et klubid saaksid esimesi sõite teha. Kõik need Venemaa sõidud ju maksid tegelikult päris palju. Kas siis bussiga Peterburi või lennuga Moskvasse ja sealt edasi kuskile kaugemale ning hotellis ööbimised ja asjad. Antud rahaga katsid sa selle osa ära. Kui neid sõite pole, siis see osa jääb enam-vähem nulli. Samas oli Ühisliigas selline süsteem, et isegi kui sa play-off‘i ei saa ja oled näiteks üheksas, siis sulle makstakse ikka koefitsiendi alusel toetust. Vastavalt sellele, kui palju said võite, palju rahvast saalis käis, mis oli su eelarve, palju tegid mingeid keskkonnaprojekte jms asjad mängisid päris suurt rolli. See summa jäi eelmine hooaeg saamata, kuna teadupärast 24. veebruaril, kui raketid teele läksid, siis me võtsime kohe kindla suuna ja tulime ära. See tähendas ka, et jäi puudu sellest (rahast), millega olime arvestanud. Sel suvel oli natuke rohkem peavalu, kuidas vähemaga hakkama saada. Mõned asjad jooksid selle aasta eelarvesse sisse, et asjad oleksid balansis. Eks see mängis mingit rolli. Me täname kõiki toetajaid, kes meiega kaasas on, aga mõne toetajaga oli ka natuke keerulisem. See, et me Ühisliigast ära tulime, polnud siin mingi põhjus, pigem üldine olukord maailmas. Oli koroona, nüüd on kõrged elektrihinnad. Kõik need asjad käivad toetajate pihta ka ja nad ütlevad, et nad ei julge päris kohe jah-sõna öelda. Et muidugi on äge sporti toetada, aga kui ettevõttel endal on raske, siis on keeruline. Kui kõik need asjad kokku võtta, siis on raske protsentidest rääkida. Eelmisel aastal oli eelarve ka natuke liikuv, kuna mingid mängijad vahetusid. Tuli lihtsalt leida lisavahendeid. Klubi president ja kõik teised on selle kallal palju tööd ja vaeva näinud. Aga kui sa protsente küsid, siis arvan, et kuskil 20-30%. Samuti sõltub sellest, kuidas sõitudega läheb. Meil on nüüd septembri lõpus tulemas turniir, kus selgub, kas pääseme FIBA Europe Cupi põhiturniirile. See ju omakorda tähendab, et sul on rohkem sõite ja rohkem mänge kodus korraldada. Lisaks mängime Põhja-Euroopa liigas. Seal on kolm sõitu. Aga seda on vähe, kord kuus. Juhul kui me ei peaks FIBA Europe Cupi alagrupiturniirile saama, siis on vähemalt mingi asi kõrval olemas, mida saab lisaks mängida ning kus saab häid mänge ja häid vastaseid. Meie enda peades on pärast Ühisliigast lahkumist üles ehitatud selline kolmeaastane plaan. Peatreeneriga on 2+1 leping, paljude mängijatega on kaheaastased lepingud. Hakkame siit samm-sammult minema. Sel aastal on väiksem eelarve, aga eesmärgid on ikka kõrged, Eestis meistriks, Eesti-Läti liigas on Prometey küll juures ja (Riia) VEF on tugev. Alguses, kui Prometeyd veel polnud, siis oli eesmärk Eesti-Läti liiga võit, aga eesmärgid võivadki kõrged olla. Ikkagi võib proovida seda võitu kätte saada. Põhja-Euroopa liigas tahaks ka vähemalt final four‘i jõuda ja FIBA Europe Cupis alagrupiturniirile pääseda. See viimane selgub juba lähiajal.

Kas FIBA sari on selline, kus on ainult kulud, kui sa just liigat ei võida?

Jah. Võib ka nii öelda. Seal on osalustasu, aga deposiit makstakse sulle tagasi isegi siis, kui langed välja kvalifikatsioonis. Kui sa saad alagrupiturniirile, siis tuleb kaugele purjetada, et hakkaks midagi tagasi tulema. On võimalik teatud toetajatega läbi rääkida, et kui sa jõuad kuhugi välja, siis ka toetaja paneb natuke juurde. Liigast otseselt mingit preemiat ei tule. Kasuks tuleb see alles siis, kui jõuad kaugele.

Kui palju keerulisem oli mängijateturul nüüd, kui Ühisliiga ära kukkus? Varem on palju räägitud, et see oli põhjus, miks Tallinnasse saadi nimekamaid mängijaid.

Väga suurt erinevust polnudki. Sellist asja ei olnud, et kuna te enam Ühisliigat ei mängi, siis see mängija ei tule. Mängijaid pakutakse ikka ja treenerid on lõpuks need, kes näevad, kuidas konkreetsed mängijad võiksid omavahel toimida. Mina omalt poolt proovin saada need mängijad siia võimalikult headel tingimustel. Ütleme nii, et kuna Ühisliiga ärakukkumine on sõja tõttu, siis paljud nagunii ei tuleks siia liigasse. Aga on ka teistsuguseid mängijaid. Nagu näha, siis on Ühisliiga tiimides ka praegu ameeriklasi. Kui raha makstakse, siis ikka minnakse. Agentide poolt polnud seda, et ah, te ei mängi enam Ühisliigat. Pigem oli küsimus, et mida me sel hooajal mängime. Ütlesime, et mängime FIBA Europe Cupi kvalifikatsiooniturniiri ja kui seal hästi läheb, siis edasi alagrupiturniiri ja Põhja-Euroopa liigat juurde. Hooaja peale tuleb mänge arvatavasti ikka üle 60. Kui eelmisel aastal said mingid reitingud paika pandud, siis Eesti-Läti liiga oli Euroopas kuskil 12. või 13. kohal, mis on taseme poolest okei. Kui mängijad pole varem kuskil veel väga mänginud, siis tullakse ikka. Kindlasti oli Ühisliiga varem see peibutis, kui kedagi väga tahtsime ja seda väiksema summa eest, kui ta muidu tuleks. Aga ma ei ütleks, et see meil tänavusel hooajal suurt rolli mängis.

Kuna Sul ilmselt kontakte on, siis kas oled uurinud, kui palju peavad Vene klubid praegu nendele välismängijatele juurde maksma, et nad oleksid nõus Ühisliigasse minema? Ma eeldan, et seal on palgad varasemast selgelt kõrgemad.

Palgad on seal kindlasti kõrgemad. Vene klubidel rahad liiguvad, aga ma ei tea, kui kauaks. Me pole enam Ühisliiga või Vene klubidega niimoodi suhtluses olnud. Põhimõtteliselt tõmmati joon alla ja kõik. Tagantjärele pidime veel saatma mingid dokumendid, et me sealt välja astusime. Praegu on veel VTB panga nimi seal ees, aga me ei tea kauaks, saame ainult spekuleerida. Ma parem võib-olla ei hakkaks kommenteerima, sest mul pole selle kohta konkreetset infot, aga nagu näha, siis sinna on päris nimekad ameeriklased läinud. Ja päris nimekad ameeriklased on ka kuhugi mujale ära läinud, sest hetkel on seal neile ainult Venemaa väljund.

Kui varem oli Kalevi peatreeneriks Roberts Štelmahers, siis nüüd on uus peatreener Heiko Rannula. Kui palju on sellega muutunud Sinu töö?

Kogu selle aja, mis mina olen klubis olnud, oligi seni ainult Roberts Štelmahers peatreeneriks. Eks mingeid muudatusi ikka on. Suhtlus on vahetum. Mitte, et me Robertsiga vähe oleks suhelnud. Arvan, et laseme natuke ajal mööda minna, sest hooaeg alles algas ja treenerid tulid just EM-ilt tagasi. See selgub esimeste kuudega, kuidas asi täpselt välja kujuneb, aga siiani pole midagi ette heita. Kõik on toiminud nii, nagu peab. Praeguse seisuga on kõik hästi.

Kas Eesti mängijate hinnad läksid selle hooaja eel veel rohkem üles, kuna üks tiim tuli juurde?

Võib nii öelda küll. Üks asi on see, et üks tiim tuli juurde, aga paljud meie noormängijad ja ka vanemad korvpallurid tahavad ju välismaal mängida. Kui endal läheb eelarve väiksemaks ja välismaalt pakutakse suuremaid summasid, siis on keeruline mängijat endale siia meelitada. Eriti kui sul pole enam Ühisliiga väljundit. Oleks meil näiteks Meistrite liiga alagrupiturniiri koht kohe olemas, siis see oleks lihtsam, sest sul on mingi kindlus, kus sa mängid Euroopa tasemel. Pigem lähevad (mängijad) välismaale ja noori on ka raske hoida, kui nende kindel siht on välismaa või kui keegi teine pakub rohkem. Meil pole enam seda, et keegi pani pakkumise lauale ja me nüüd pakume üle. Sellist asja pole. Me oleme ka n-ö lihtinimesed. Üritame leida toetajaid ja enda asjadega hakkama saada. Tahame leida nende tingimustega, mis meil kontol on, parimad mängijad, kes tiimile sobiksid.

Kui palju sa oled teiste võistkondade komplekteerimist vaadanud ja kes paberi peal kõige tugevam tundub?

Meie ikka (Naerab.).

Seda ma arvasingi, aga lisaks teile?

Isegi kui vaatad eelmise aasta tulemuste ja kuulduste pealt, siis Tartu on väga korralik sats, Pärnu on korralik sats, Rapla on ka sel aastal oma komplekteerituse varem paika saanud. Viimsil on olnud väikesed muudatused. Esimesi mänge pole veel olnud, aga paberi peal on nii, nagu ma nimetasin. Mõni klubi on võib-olla väikese sammu tagasi teinud. Kõik üritavad toimetada samamoodi, lihtsalt mõnel on eelarve võib-olla veidi väiksemaks jäänud. See, mis maailmas toimub, mõjutab kõiki. Aga meie teeme kossu ja oleme õnnelikud, et me saame seda teha. Kui esimesed mängud tulevad, siis vaatame jooksvalt. Paberi peal võib ju olla üks asi, aga loeb tulemus, mis on hooaja lõpus.

-BC Kalev/Cramo | Foto: Siim Semiskar

Sa oled saanud mõnda aega nautida, et võistkond on koos, aga iga hooaeg on näidanud, et mingil hetkel hakkab see vurr jälle käima. Esiteks, kui palju on mängijaid, kellel on lepingus klausel, et kui mingi suurklubi teda soovib, siis võib ta ära minna? Samuti, mis sa arvad, kui kindel praegune koosseis on? Kui me vaatame veebruaris või märtsis, siis palju nendest 12 mehest alles on?

Veebruar või märts? On mõned mängijad, kellel on lepingus väljaostuklausel sees, aga ma ei usu, et meil väga suur virvarr pihta hakkab.

Sina oled pigem rahulik?

Pigem vaatan praegu rahulikult. Oleme ju hooaja alguses ja peetud on alles sõpruskohtumised. Enne (eurosarja) turniiri siin mingeid suuri muudatusi enam ei jõuakski teha. Teeme (eurosarja kvalifikatsiooni)turniiri ära, siis on pilt selgem ja teame täpselt, mida me mängime. Siis teame, kas meil on vaja lisajõudu või on vaja mingit vahetust teha. Praeguse seisuga anname aega. Kui esimeste mängudega on päriselt sisse elatud, siis on pilt paremini ees. Selle paari nädala pealt on väga raske öelda, et see või teine ei mängi välja. Pigem on meie võimaluste juures hästi.

Teil on teist hooaega järjest kohe hooaja algusfaasis vaja väga heas vormis olla. Eelmisel hooajal see õnnestus, kas teil on see valem nüüd selge, kuidas see tänavu ka õnnestuma panna?

Eelmisel aastal käisime enne eurosarja kvalifikatsiooniturniiri Leedus mängimas Rytase turniiril ja saime seal korralikud pakid. Pärast oli kõigil selline tunne, et kurat, kas see tiim ikka veab välja. Sest nii kehvasti mängisime. Samamoodi polnud siis veel väga palju sõpruskohtumisi olnud. Tulime Rytase turniirilt tagasi, tegime paar üksikut sõpruskohtumist veel ja kvalifikatsiooniturniiril mängisid meie mehed nagu kulda. Nüüd on natukene teisiti, sest treenerid liitusid hiljem ja meil on vähem aega olnud. Nüüd teeme ainult neli sõpruskohtumist enne kvalifikatsiooniturniiri. Samas, kui vaatad vastaseid ja meie seisukorda selleks ajaks, siis arvan, et meil on väga kõrged võimalused see turniir võita. Vaadates vastaseid, ei tahaks enne 30ndat koju tulla. See peaks olema kvalifikatsiooniturniiril finaalipäev. Pigem vaatan sinna lootusrikkalt.

Kui mina oleksin Sinu ametis, siis see tundub selline vastuoluline asi. Kui tiim võidab ja saab põhiturniirile, siis Sina pead hakkama kohe raha lugema.

Eks ta nii on, aga samas neid mänge pole nii palju. Kui sa jõuad FIBA turniirile, siis seal on neljane alagrupp ja kuus mängu. Kui jõuad järgmisesse ringi, siis jaanuaris-veebruaris tulevad mõned mängud juurde. Seda pole palju. See oleks meeskonnale ja Eesti publikule hea. See on kõigile hea, kui peale Eesti-Läti liiga tuleb ka mingit teist korvpalli sisse. Kuigi Eesti-Läti liiga teeb ka muutusi ning meil on nüüd kokku 16 klubi ja hooaja peale tuleb 30 mängu. Ma ei näe, et sellel mingi miinus on, kui midagi tuleb juurde. Kuna Meistrite liiga võimalust pole, vaid on sellest aste madalam FIBA Europe Cup, siis lihtsalt tuli see samm teha, et harjuda sellel tasemel mängimisega. Kuna ka mõnedel mängijatel on kaheaastased lepingud, siis tekib sel hooajal tunnetus. Järgmisel hooajal oleme loodetavasti Eesti meistrid ja saame juba uuesti Meistrite liigas mängida ja mehed on selle rutiiniga juba harjunud.

Ütle juba publikule ette ära, kes Eesti noortest Kalev/Cramos sellel hooajal kõige suurema sammu edasi teeb?

Hugo Toom oli ju üle-eelmine hooaeg parim noormängija Eesti-Läti liigas ja eelmine hooaeg jäi tal vigastuse tõttu põhimõtteliselt vahele. Kui ta terve püsib, siis arvan, et Hugo on kindlasti mees, kes mängib ennast pildile tagasi. Loodetavasti on Hugo põhirotatsioonis sees ja kinnitab kanda juba järgmisteks aastateks. Taavi (Jurkatamm) näitas Viimsis väga häid mänge. Arvan, et on natuke vara öelda, aga need paar nime ja kindlasti (Artur) Konontšuk, kes juba esimeses sõpruskohtumises pani 19 punkti. Laseme neil natuke kokku mängida. Küsi see küsimus kuu või kahe pärast uuesti ja siis ma ütlen, kellelt me ootame. Tegelikult ootame me muidugi kõigilt korralikku panust ja sammu edasi. Miks need noormängijad muidu tiimis on? Ikka selleks, et nad saaksid võimaluse, häid treeninguid ja siis järgmiseks hooajaks oleksid veel kõvemad mängumehed.

scroll to top