Mängijatel üle kogu Eesti ja Läti saab sel hooajal taas olema raskusi palli ületoomisega, kuna Alterique Gilbert on otsustanud jääda ka selleks hooajaks Eestisse. Eelmisel hooajal oli oktoobri alguses 25-aastaseks saava ja 182 cm pikkuse Gilberti mõju Pärnu Sadama kaitsemängus märgatav, kuid mees oli silmapaistev ka ründefaasis. Juba alanud hooajal terroriseerib ta seekord vastaseid BC Kalev/Cramo ridades, kui Pärnust Tallinnasse tulnud peatreener Heiko Rannula soovis mehe n-ö kaasa võtta.
Eelmise hooaja teisel poolel Pärnus veedetud aeg oli Gilberti esimene kokkupuude nii profikorvpalliga kui ka Euroopa mängustiiliga. Vaatamata sellele näitas Gilbert väga head kaitsemängu ja teravust ka rünnakul. Eelmisel hooajal kogus Gilbert 28,2 minutiga keskmiselt 15,3 punkti, 3,5 lauapalli 4,9 resultatiivset söötu ja 2,7 vaheltlõiget. Justnimelt kaitses Gilbert oma leiba teenibki. Keskmiselt 2,7 vaheltlõiget oli Eesti-Läti liiga parim näitaja, lisaks sellele suutis Gilbert mängus Liepaja vastu võtta vastastelt palli ära lausa 10 korda. Eelkõige sellise suurepärase kaitsemängu tõttu otsustas peatreener Rannula Gilberti endaga kaasa võtta ja usaldada võtmed ka uuel hooajal tema kätesse.
Korvpall24 portaalile antud intervjuus, mis on tehtud vahetult enne selle hooaja mängude algust, räägime ameeriklasega vigastustest, muutunud Kalev/Cramost, kaitsemängust ja selle tähtsusest ning kohtumisest korvpallimaailma eliidiga. Intervjuu toimumise ja avaldamise vahel on Gilbert juba aidanud Kalev/Cramo FIBA Europe Cupil alagrupiturniirile, kus just täna ehk kolmapäeval peetakse oma esimene kohtumine. Kvalifikatsioonis olid Gilberti keskmised näitajad 21,7 minutit, 14,7 punkti, 4 lauapalli, 5,3 resultatiivset söötu ja üks vaheltlõige.
Alterique, Sinu hooaeg Pärnu Sadamas oli mitmete ekspertide arvates väga edukas. Kuidas Sa ise hindad eelmist hooaega nii meeskonna kui ka iseenda vaates?
Arvan, et meeskonnaga läks hästi, saime asjad ilusti jooksma selle lühikese ajaga, mil seal olin. Eesti meistrivõistlused suutsime küll võita, aga Eesti-Läti liigas jäi natuke puudu. See oli mulle isiklikult veidi valus ja sellepärast annaks hooajale hindeks 9 (10 palli skaalal – toim.).
Kuidas kodus Sind vastu võeti? Kas medalitega minnes oli vastuvõtt soojem?
Vastuvõtt oli suurepärane, perekond oli minu üle lihtsalt uhke, kuna tegin selle sammu tulla ookeani taha mängima. See oli neile suurim asi. Minu ohutus, kuidas mul igapäevaselt läheb ja sellised tavapärased asjad olid samuti neile olulised. Medalid polnud neile kõige tähtsamad, aga kui võitsime, oli neil ka selle üle väga hea meel.
Mis on Sinu suurim saavutus korvpallis?
Suurimaks saavutuseks on võitmine igal tasemel juba põhikooli ajast alates. Selle suutmine erinevate inimeste ja erinevate treeneritega, kellel kõigil on erinevad taustad ning kes suutsid kokku tulla ja töötada ühiselt kindla eesmärgi saavutamiseks, on arvatavasti minu suurim saavutus.
Sa mainisid oma põhikooli päevi. Mis on suurimad erinevused näiteks USA põhikoolikorvpallil ja ülikoolikorvpallil ning veel omakorda Euroopa mängustiiliga?
Üks asi, mida on kerge välja tuua, on füüsilisuse erinevus siin Euroopas. Siin võid palju rohkem (kaitses) kätega mängida. Ülikoolis oligi mängijat puudutades kohe viga ja samamoodi ka keskkoolis. Olles nüüd Euroopas, üritan ma füüsilisemalt mängida ning oma käsi tihemini kasutada.
Kas ja kuidas on see aidanud Sul kaitses mängida?
See tegelikult aitab palju. Juba ainuüksi üle katete liikumine ja kätega oma mehe kontrollimine on suureks abiks. See aitab omakorda ka kavalust kasutada ja asju ette aimata, selleks, et kaitses midagi juhtuma hakkaks.
Milline on Sinu mentaliteet kaitsemängu suhtes? Kui palju oled sellele trennides rõhku pannud?
Kodus oli meil kombeks esimesed kaks tundi trennist puhtalt kaitsemängule pühendada ja ma kuidagi lihtsalt armusin sellesse. Kaitses mängimine, vastaste pingutama sundimine palli ületoomisel ning lihtsalt see, kui sa tunned, et ründemängija on mängu lõpus väsinud, meeldivad mulle väga.
Sa mängisid ülikoolis viis hooaega. Kas see oligi Sinu plaan või plaanisid alguses teistmoodi?
Tegelikult on sul ülikooli minnes ikka kindel plaan, aga asjad ei pruugi nii minna. Ma tahtsin ülikoolis mängida üks või kaks hooaega ja siis profiks hakata. Aga nii ei läinud. Ma sain mõned õlavigastused, mis olid mulle tagasilöögiks. Selle protsessi ajal õppisin palju ja arvan, et see aitas mul üleüldse paremaks inimeseks saada.
Sa juba mainisid vigastusi, aga kuidas on traumad Sind mõjutanud ja kui raske oli pärast vigastusi edasi liikuda?
Kui aus olla, on tegu pika ja raske protsessiga. Pärast vigastusi hakkad lihtsalt endas ning oma võimetes kõhklema ja lisaks sellele tunned – või vähemalt mina tundsin – välist survet selle kohta, kuidas karjäär edasi peaks liikuma. Pärast seda võtsin aega, et õppida ennast ja oma keha paremini tundma. Inimesed minu ümber aitasid mul asjadest üle saada ja just inimesena kasvada. Arvan, et kõik need vigastused juhtusidki selleks, et saaksin kasvada inimesena ja areneda paremaks liidriks.
Eelmisel hooajal said Sa Eesti meistriliiga play-off‘is vigastada. Kui raske oli finaalseeria pingilt vaatamine?
See oli raske. Siiski oli mul usku, et mu kutid saavad hakkama nii koos minuga kui ka ilma minuta. Vaatamata sellele tahtsin siiski väga väljakul olla ja kogeda neid momente koos oma meeskonnakaaslastega, aga küljejoone tagant vaadates õpid sa oma tiimi ja treeneri kohta palju.
Rääkides treeneritest, siis milline mees on peatreenerina Heiko Rannula?
Ta on väga hea treener ja ta tunneb hästi oma inimesi. Seda, kes mida oskab ja ka kõigi nõrkusi. Rünnates suudab ta teha jooniseid, mis aitavad mängijatel vabaneda ning üleüldse aitab ta meid väga palju.

Sa mängisid keskkoolis Jayson Tatumi vastu. Kas ta on parim mängija, kelle vastu Sa oled platsil käinud?
Parim mängija, kelle vastu olen mänginud? Jah, nii võib öelda küll. Olen mänginud väga paljude heade kuttide vastu ja Jayson (Tatum) paistis välja. Loomulikult ta siiani paistab välja (Muigab.). NBA all-star‘i ja sümboolse viisiku liikmena on tal käsil väga hea karjäär. Lisaks on ta ka väga võistlushimuline ja ta näeb väga palju vaeva. Tema töötahe on üks suurimaid.
Kes on parim mängija, kellega oled ühes tiimis platsi jaganud?
Häid mängijaid on olnud mitmeid, aga tooksin eraldi välja Harry Giles’i (NBA ja G Liiga piiril paiknev 24-aastane ääremängija – toim.). Mängisime temaga kaks aastat koos AAU (USA noortekorvpalli n-ö klubisüsteem, mis toimib paralleelselt lisaks koolidepõhisele korvpallile – toim.) aegadel. Lihtsalt see, et ta on 211 cm pikk ja ta oskab visata ning põrgatada. Lisaks kõigile muudele oskustele, mis tal on. Ta on tegelikult ka väga hea inimene, võib-olla inimesena isegi parem kui korvpallurina. Aga jah, tooksin välja just Harry.
Mis on Sinu ootused alanud hooajal nii BC Kalev/Cramo tiimile kui ka iseendale?
Tiimiga on kindlasti lihtsalt see, et me tuleks ja võitleks. Võitlusvaimu leidmine ja mängude võitmine peamiselt. Tahame sel aastal kindlasti võitmisest õppida ning tõsiselt mõjutada igat liigat ja sarja, kus mängime. Individuaalselt on tähtis saada paremaks liidriks, rääkida rohkem nii rünnakul kui ka kaitses ja aidata tiimikaaslasi, seda eriti just väikeste asjadega.
Milline saab olema Kalev/Cramo mentaliteet sel hooajal?
Meie mentaliteedis on kindlasti tähtis see, kuidas me mängudele läheneme ja see, et teeme kõike just kaitsele orienteeritult. Kaitse peab olema meie nurgakiviks, mis käivitab ka kõik ülejäänu, mida teeme.
Sina said Eestis poole hooajaga juurde hea kaitsemängija sildi. Martin Dorbekul on see silt juba aastaid küljes. Kumb siis tegelikult on BC Kalev/Cramo parim kaitsemängija? Või on see hoopis keegi kolmas?
Ma tegelikult arvan, et meil on meeskonnas palju väga häid kaitsemängijaid. Me võistleme (Martiniga) iga päev ja õpin iga päevaga aina rohkem selle kohta, kuidas ta kaitses mängib ning mida talle selles valdkonnas teha meeldib. Ilma igasuguse kahtluseta on ta suurepärane kaitsja. Ta kasutab ära oma pikkust ning tal on võime püsida sul väga lähedal ja mängida füüsiliselt. Just seda ma nii temalt kui ka teistelt õpingi. Me kõik lihtsalt oleme ühise asja eest väljas ja see võitluslik iseloom aitab meid väga palju.




