Tartu Ülikool Maks & Mooritsa uuel ameeriklasest mängumehel Jalan McCloudil on põnev taust: ta on mänginud kahe erineva ülikooli ning kolme Euroopa klubi eest. Viimati Portugalis CAB Madeira eest mänginud 27-aastane McCloud on end hooajaeelsetes kontrollmängudes näidanud terava ründemängija ja punktitoojana.
Varem on McCloud lisaks ülikooliliigale mänginud ka Suurbritannia meistriliigas ja Saksamaa esiliigas. Oma teekonna jooksul on ta pidevalt näidanud võimsat ründetalenti nii punktide kui ka visketabavuse poolest, kuid ka kiireid käsi kaitses, olles mängu kohta tehtud 2,2 vaheltlõikega Portugali liigas kolmas. Lisaks neile oli mängumehe saagiks 30 minutiga 17 punkti, 3,5 lauapalli ja 4,7 korvisöötu, näidates väga stabiilseid sooritusi.
Pärast 21. septembril toimunud kontrollmängu Valmiera vastu andis McCloud Korvpall24 portaalile intervjuu, kus arutles oma mängustiili, Tartu linna ja meeskonna ettevalmistuse üle. Samuti sai räägitud ülikoolide ja Euroopa klubide mängustiilide erinevustest ning McCloudi vaba aja meelistegevustest.
Kuidas Sul hooajaks ettevalmistus senimaani edenenud on?
Valmistumine on päris hästi läinud. Ma endiselt kohanen ja õpin iga päev, kuna mängujoonised ja riigid on erinevad. Treenerid õpetavad eri asju, seega ma ikka kohanen, aga hakkan väga kiirelt aru saama.
Seega oled saanud võistkonnaga pisut harjuda, aga on Sul olnud võimalust ka linna näha?
Ainult natuke. Meie ajakava on praegu tihe, kuna teeme veel hooajaks ettevalmistusi, aga olen natuke ringi vaadanud. Kaubamajas käisin, see oli päris kena. Vabadel päevadel vaatan natuke ringi, plaanin seda edaspidi rohkem teha.
Kuidas Sulle siiamaani Tartus meeldib?
Mulle meeldib, Tartu on ilus linn, siin on vahvad inimesed. Kõik on kergesti ligipääsetav, see mulle meeldib. Kõik on suurepärane!
Ülikoolis mängisid Texas Southerni ja East Tennessee State’i ülikoolide eest. Kuidas Sa ülikoolitiimide mängustiili just võrreldes Euroopaga iseloomustaksid?
See on tegelikult vägagi erinev, tugineb rohkem oskustele ja võib-olla füüsisele. Võistkondades võib olla paar põhimängijat. Euroopas on rohkem tähtsust mängust arusaamisel. Väga palju tuleb olukordi jälgida ja mängu lugeda. Ülikoolides on ka mõni selline võistkond, aga siin on see ikkagi erinev. Seepärast ongi Ameerika ja Euroopa korvpall täiesti erinevad.
Millised on olnud Sinu kogemused nende erinevustega, olles mänginud Suurbritannias, Saksamaal ja Portugalis?
Suurbritannia korvpall oli ameerikalikum, seega kohanesin sellega väga kiirelt. Palju oli üks-ühele mängu ja oskuste tase oli sarnane. Igaüks tegi seda, mida ta kõige paremini oskas. Saksamaal oli mul pisut keerulisem, aga suutsin seal siiski hea hooaja teha. See oli mu esimene korralik hooaeg Euroopas ja mul olid head võistkonnakaaslased, kes aitasid kohaneda. Päriselt hakkasin ikkagi kohanema hooaja keskpaigas ning sealt edasi läks mäng paremaks. Viimane aasta mängisin Portugalis. See oli ka väga õpetlik kogemus. Meie hooaja algus läks kasinalt, kuid lõpetasime väga edukalt. Kohanesin seal väga hästi ja see kogemus õpetas mulle väga palju.
Milline on Su eelistatud mängustiil ja ideaalne roll?
Kiirrünnakud! Olen alati olnud väga liikuv tagamängija. Ütleksin, et ma olen väga kiirele stiilile suunatud mängija. Tegelikult ma ei tegutsenud alati mängujuhina. Alustasin viskava tagamängijana, seega mulle meeldib skoorida. Aga nagu ütlesin, siis ülikoolist Euroopasse tulles on mu roll muutunud. Püüan siiski iga päev õppida ja areneda.
Seega ideaalis midagi Allen Iversoni laadset?
Jah, absoluutselt! Kusjuures, see, et sa seda mainisid, on väga äge, ta oli alati mu lemmikmängija.
Kas Sulle siiamaani tundub, et see Sinu stiil sobitub meeskonnaga hästi?
Jah, siiamaani kindlasti. Treener (Nikolajs Mazurs – toim.) annab mulle väljakul palju vabadust. Siiski, nagu ütlesin, siis õpin iga päev. Saan järjest rohkem teada nii meeskonnakaaslaste kui ka tema kohta. Loomulikult andis ta ka täna pärast mängu (intervjuu on tehtud pärast 21. septembri kontrollmängu Valmieraga – toim.) mõningaid juhiseid. Nüüd on kõige tähtsam need käiku panna ja igapäevaselt neid omaks võtta.
Umbes sellist rolli eeldad mängida kogu hooaja vältel?
Jah, aga mitte ainult. Loomulikult loodan, et mu mängijateekond ei lõppe siin. Kui tahan jätkata, mida plaanin teha, siis pean õppima ka muud kui ainult oma eelistatud mängustiili. Minu jaoks on kõige olulisem see, et treener annab mulle vabad käed ning juhendab mind jooksvalt.
Olles veidi meeskonda juba ka mänguolukorras näinud, siis kas Sulle on ka mõni Tartu mängija eriti silma jäänud?
Selle meeskonna juures meeldib mulle kõige rohkem, et kõik kaaslased on väga julgustavad. Kui mul on keerulisem moment, siis kõik annavad nõu ning aitavad mul hakkama saada, kuna olen välismaalane. Kõik on väga abivalmid ja mulle see meeldib. Kuna oleme väljakul koos ja peame kokku hoidma, siis nende julgustus on väga kasulik.

Kuidas on Sulle muljet avaldanud Tartu nooremad mängijad, nagu näiteks Rando Roos ja Oliver Pere?
Ma armastan neid! Nad toovad treeningutele alati väga palju energiat ja seeläbi tõukavad ka mind arenema. Ma olen meeskonna vanim mängija ning kui noored teavad, mida treener meilt eeldab ja nad pingutavad alati maksimaalselt ning nad ei tee trenni üle jala, siis pole ka minul võimalust seda teha.
Millised on Su ootused algavale hooajale?
Minu ootus on meeskonnana kokku kasvada. Tean, et kui mängime koos hästi ja võidame, siis on meil kõigil ka laiemas perspektiivis parem. Usun, et igaühel on mingid individuaalsed eesmärgid, kuid kõige tähtsam on saavutada hea koostöö ja mänge võita. See on kõik, mida ma meilt ootan.
Sa mainisid isiklikke eesmärke. Millised Sinu omad on?
Ausalt öeldes täitsin ma oma isiklikud eesmärgid umbes 3-4 aastat tagasi. Tunnen end lihtsalt õnnistatult, kuna saan olla siin ja mängida professionaalset korvpalli. Olen endale öelnud, et niikaua, kuni Jumal lubab mul oma talenti demonstreerida ja ma suudan jätkata, siis seda ma ka teen. Loomulikult soovin ma isiklikult pürgida aina kõrgemale, aga praegu naudin iga päeva oma elus ja olen õnnistatud.
Lõpetuseks üks korvpalliväline küsimus ka. Mida Sa vabal ajal teha armastad?
Mulle väga meeldivad filmid. Pole vahet, mis tüüpi: märulid, õudukad, komöödiad – ma lihtsalt armastan filme vaadata. Kusjuures, vabal ajal jõudsin ma kinos käia ja vaadata üht head Brad Pitti filmi. Lisaks meeldib mulle proovida uusi toite. See on Euroopas olemise suur pluss, kuna siin on palju põnevaid roogasid, mida proovida. Nooremana harrastasin ma ka muid spordialasid. Neid jälgin siiani, näiteks Ameerika jalgpalli. Ma proovisin ka pesapalli. Ma ei olnud selles eriti hea, aga seda on vahva vaadata ja mängida. Vahel harva mängin ka videomänge, aga jah, eelistan filme. Mulle meeldib teha asju, mida ma varem pole teinud. Oma elu jooksul plaanin teha palju põnevaid asju, näiteks soovin kunagi langevarjuga hüppama minna.




