Pärast korvpallist võetud pausi naasis 28-aastane Kadri-Ann Lass sügisel taas väljakule ja tõmbas selga Soome kõrgliigas palliva BC Nokia särgi. Intervjuus Korvpall24.ee portaalile rääkis Lass enda tagasitulekust, lõppenud hooajast, agendivahetusest ning tulevikuplaanidest. 191 cm pikkune Lass oli Soome meistriliigas BC Nokia naiskonna üks liidritest. Eestlanna arvele jäi keskmiselt 26,5 minutiga 10,6 silma, 6,3 lauapalli, 2,9 korvisöötu, 1,4 viskeblokeeringut ja 1,3 vaheltlõiget.
Hooajajärgses intervjuus rääkis 28-aastane Lass selja taha jäänud Soome aastast, varasest hooaja lõpust ja naiste korvpalli seisust laiemalt. Muuhulgas saime teada, kuidas ta enda tagasitulekule vaatab, mismoodi ta vaimselt selle hooajaga toime tuli ning kas mänguisu püsis kogu aasta vältel. Lisaks tuli juttu eestlanna isiklikest sooritustest, suurest rollist naiskonnas ja võistkonnas toimunud muutustest. Samuti rääkisime agendivahetamise tagamaadest ja tema tulevikuplaanidest.
Kadri, alustame sellest, et Sul on nüüd Soomes hooaeg mõnda aega läbi olnud. Kas oled saanud ennast välja puhata ja peas ka enda jaoks analüüsi tehtud?
Jah, Soome hooaeg sai läbi märtsi viimasel päeval ja nüüd on sellest juba nii palju aega möödas, et tundub nagu oleks juba suve keskpaik, kuigi tegelikult on alles maikuu. Ma olen välja puhanud ja need analüüsid on juba tehtud.
Me rääkisime ka Mailis Pokiga intervjuus sellest, et on kuidagi veider, kui hooaeg juba märtsis läbi saab. Ta ütles, et tema pole sellise varajase lõpuga harjunud. Kuidas Sinuga on?
Jah, ainuke kord, kui mul on varem hooaeg märtsis läbi saanud, oli 2019/2020, kui COVID lõpetas hooaja Poolas. Tänavu venitasime me hooaja niigi natuke pikemaks, sest saime veerandfinaalseerias ühe võidu kirja. See on kindlasti veider. Hooaeg on väga lühike ja kuna lepingud on enamasti täpselt nii pikad kuni hooaeg kestab, siis nüüd oled justkui viis kuud ilma tööta ja viis kuud on päris pikk aeg. Seda eriti just rahalises mõttes, sest muud sissetulekut ju eriti ei tule. Osades riikides on garanteeritud lepingud, kus sa saad teatud arvu kuid nagunii kätte, aga Soomes seda kahjuks pole.
Kas see võib naiste korvpallile karuteene teha, kui paljud mängijad vaatavad, et ei saa viis kuud ilma sissetulekuta hakkama ja lähevad muu karjääri peale üle?
Jah, absoluutselt. Endalgi on tuttavaid, kellega olen sellest rääkinud. Kuna palgad pole nii suured kui meestel, siis ühel hetkel tulebki paljudel maha istuda ja üle vaadata, kas on üldse mõtet ja kas see on seda väärt võrreldes sellega, mida sa saaksid kossuväliselt teha. See kõik oleneb mängijast. Kindlasti on võimalik saada ka päris korralikku raha, aga kui sa pole nii suure palga peal, siis lõpuks on sul vaja mõelda ka tuleviku peale. Kui pead neli või viis kuud olema ilma palgata, siis tekivad olukorrad, kus osad mängijad mängivad aastaringselt erinevates liigades, aga nagu me praegu oleme näinud, siis WNBA laagrites on juba vähemalt kahel või kolmel naisel ACL (põlve eesmine ristatiside – toim.) katki läinud. Keha lihtsalt ei pea vastu sellisele koormusele ja see on tõsine probleem mitmes aspektis.
Kas sellele on näha mingit lahendust?
Praegu tundub just, et WNBA populariseerimise ja uute tiimide tulekuga tekib sinna ruumi juurde ja võib-olla muutuvadki hooajad lühemaks, et inimesed saaksid mõlemat teha. Mingit suurt lahendust ma praegu küll ei näe. Võib-olla ainult rahaliselt, kui teatud liigad on võimelised seda pakkuma. Näiteks Prantsusmaa liiga on üks selline, mis pakub kümne kuu pikkuseid lepinguid. Ükskõik, millal su hooaeg läbi saab, palgal oled niikuinii. Hästi mitmetes riikides ei loeta naiste korvpalli üldse tööks ja kui palgad pole nii suured, siis on sellega võimalik radari alt läbi lennata. Prantsusmaa on üks väheseid, kui mitte ainus riik, kus on riigi poolt ära kinnitatud, et see on töö ja sa oled nende sotsiaalkindlustuses kirjas. Selline reform oleks küll hea, kui saaks seda asja seaduslikumaks ära timmida.
Esiteks, kuna see oli Sinu jaoks n-ö tagasitulekuhooaeg pärast väikest vaimse tervise nimel võetud pausi, siis kuidas selles osas läks, kas mänguisu püsis hooaja lõpuni?
Jah. Seda on paljud küsinud, et kuidas oli. Ütlekski niimoodi, et hooaja alguses sinna minnes oli selge, et liiga tase on natuke nõrgem. Nokias olid väikese liiga ja väikese koha probleemid saaliaegade ja trenni pikkustega, aga minu jaoks oli see perfektne, kui trennid olid natuke lühemad, sest sain rahulikult tagasi tulla. See oli kindlasti väga hea samm, et olin sellises liigas ja sellises tiimis. Meil oli hästi tore ja noor tiim. Ma olin vanuselt teine ja see, kes oli minust vanem, oli kaks nädalat vanem. See-eest oli palju energiat ja trennid olid lõbusad. See oli täpselt see, mida hooaja alguses vaja oli. Hooaja keskel, jõulude ajal, tekkis suurem mänguisu ja hasart tuli tagasi. Siis hakkasin tundma, et tahaks ka tugevamate mängijate vastu mängida. Ma ei ütle seda kuidagi paha pärast, aga seal oli ainult kahes naiskonnas mängija, kes on minu pikkune. Seal oli täiesti teine stiil, aga hooaja lõpuks tundsin, et tahaks jälle tugevamates liigades võidelda ja tundsin motivatsiooni tagasitulekut. Veerandfinaalseeria tõi selle eriti välja, sest me mängisime väga hästi. Olime kaheksanda asetusega ja mängisime esimese asetusega võistkonna vastu, kuid ei teinud seda nende jaoks üldse kergeks. See oli hea tunne, mille pealt hooaega lõpetada ja mille pealt nüüd edasi minna.
Korvpallihooaeg on ikkagi üsna pikk ning vorm ja emotsioonid paratamatult kõiguvad. Kui üles-alla Sinu jaoks vaimselt see hooaeg käis ning millal olid parimad ning millal kehvemad perioodid?
Ütleks, et hooaeg käis suhteliselt üles-alla. Oli tunda ja ma arvan, et ka näha natuke rabedust ja endas kahtlemist. Kui pole poolteist aastat professionaalsel tasemel kossu mänginud, siis tahes-tahtmata mingid liigutused ei ole enam nii lihvitud ja mingil hetkel hooaja alguses ei saanud ma lihtsaid viskeid sisse. See oli täiesti uskumatu ja kõik mängijad teavad, et mida rohkem sa lihtsaid viskeid mööda viskad, seda väiksemaks muutub tõenäosus, et sa neid tabad, sest see läheb sulle pähe ja sa hakkad üle mõtlema. Ma ei saanud lihtsaid lay-up‘e või short jumper‘eid sisse ja pidin kolm korda viskama. See võttis enesekindluse alla. Tulin sellest välja tänu koondiseaknale, sest koondises hakkasid nad mul millegipärast sisse minema. Koondiseaken tõi vahelduse ja tagasi minnes sain natuke uut hingamist. Selline muster jätkus läbi terve hooaja, et olid paremad ajad ja olid halvemad ajad. Kaugvisetega sain ennast käima kuskil enne jõule, aga lihtsate visetega, mis justkui peaksid ju sisse minema, oli terve hooaeg üles-alla. Päris hooaja lõpus enam nii väga probleeme ei olnud, aga peaaegu hooaja lõpuni oli niimoodi, et vahel läksid ülihästi ja vahel ei läinud. See on kindlasti midagi, millele tahan kahe hooaja vahel keskenduda. Just sellistele individuaalsetele pisikestele oskustele, mida olen terve elu lihvinud. Kuna istusin poolteist aastat eemal, siis nüüd tunnen, et need vajavad uuesti lihvimist.
Su kahepunktivisete tabavusprotsent oli 39% ja sisse tuli ka mänge, kui tabasid üheksast ühe või viiest mitte ühtegi. Kas see oligi see hetk, kus enesekindlus oli nullis?
Täpselt. Väljastpoolt vaadates võiski arvata, et mida ta teeb seal. Ise tundsin ka häbi, et panin nii palju mööda. Kui on näiteks üheksast üks, siis neist kolm-neli on tavaliselt sellised hüppevisked, mis mõni mäng lähevad, mõni mäng ei lähe, aga kuskil viis nendest olid kindlasti sellised, mida oleks tulnud lihtsalt sisse panna. See oli läbiv teema sel hooajal ja siiamaani mõtlen sellele tagasi, et kuidas see võimalik oli. Tundsin juba hooaja sees, et ei jõua ära oodata, millal saaks individuaalselt visata. Lihtsalt üksinda, nii et keegi ei vaata ja kus võid nii palju mööda panna, kui tahad, aga viskad nii kaua, kuni hakkab sisse minema. Nokias meil sihukest saaliaega kahjuks ei olnud, kus saaks niimoodi üksinda käia ja oma viskeid harjutada. Meil oli saaliaega suhteliselt vähe ja seda kasutati koos. Ootan, et saaks suvel viskamist hakata tegema, sest ilmselgelt see ei ole midagi, mida ma ei oska. Korvi alt sisseviskamine on esimene asi, mida sa lapsena õpid, kui viskama hakkad. See on sihuke asi, kus tuleb oma peas sellest läbi murda.
Kui palju vahepeal kodus käisid? Kas kasutasid Soome lähedust selles osas ära või pigem mitte?
Mina pigem ei käinud. Ma tulin kaks korda koondisemängude ajaks ja jõuludeks, kokku kolm korda. Mõtled küll, et oled lähedal, aga lõppkokkuvõttes ajakavad ikkagi ei luba nii palju käia, kui sa võib-olla arvad. Oli üks või kaks nädalavahetust, kus ma kaalusin kojuminekut, aga siis otsustasin selle vastu. Nokia ja Tampere on Helsingist kahetunnise rongisõidu kaugusel, see ei ole nii kerge, kui Helsingist sõita. Aga äge oli see, et mitmed sõbrannad said tulla mängudele või saime niisama Helsingis kokku. Ema käis kaks korda Nokias ja korra Helsingis mängul. Varem ei ole sellist asja olnud võimalik teha ja kasutasime seda ära küll, aga mitte niimoodi, et mina oleksin kuhugi läinud, vaid teised tulid minu juurde.
Saite põhiturniiril lõpuks üheksa võitu ja veerandfinaalseerias hammustasite korra ka põhiturniiri võitjat ja lõpuks hõbedaga leppima pidanud ToPo naiskonda. Kas naiskondlikult jäite hooajaga rahule?
Nokia oli naiskond, kes tõusis eelmisel hooajal teisest divisjonist kõrgliigasse ja meil toimus ka treenerivahetus keset hooaega. Arvan, et selle hooaja võib jagada selgelt kaheks erinevaks hooajaks. Esimene treener astus ise tagasi, sest ta tundis, et tema on põhjus, mis me nii palju kaotame. Tema asemele tuli väga kogenud treener Miikka Sopanen, kes meile kõigile väga meeldis ja kelle käe all hakkasime vaikselt ka võite koguma. Kui veerandfinaalseeria läbi sai, siis me kõik tundsime, et hooaeg sai täitsa valel ajal läbi, sest meie koostöö hakkas just välja tulema. Kui treenerivahetus oleks toimunud varem või oleks algusest peale Sopanen treener olnud, siis võib-olla oleks hooaeg natuke teistsugune välja näinud, aga üldises mõttes jäime siiski rahule ja seda just tänu sellele veerandfinaalseeriale. Treener rääkis kogu aeg, et võime mängida kõigiga kui võrdne võrdsega ja me teadsime, et meile sobib ToPo vastu mängida, sest meil olid väga head match-up‘id, nagu mina ja Taru (Tuukkanen), keda saime ära katta. Klubi hooaeg oli konarlik nagu mul endalgi, aga läks tõusvas joones.
Mismoodi on võimalik, et kaheksanda asetusega võistkond võidab veerandfinaalis esimest 40 punktiga?
Kui see juhtus, siis mõtlesime ise ka, et nüüd hakatakse meile kirjutama, et kas kuskil tehti mingi viga või on skoor tegelikult vastupidi (Muigab.). Meil kõik toimis ja see oli täiesti uskumatu mäng. Me hakkasime oma korve neile järjest panema ja neil polnud sellele vastust. Nad olid šokis ja muutusid tujutuks, aga meie panime oma energiaga edasi. Kolmandal veerandajal hakkasid nad korraks vastama, aga me panime uuesti jala gaasile ja arvan, et kui me nad jälle murdsime, siis nad hakkasid terve grupina juba järgmisele mängule mõtlema. Aga usun, et neile sai saatuslikuks see, et nende põhimängijat (Carmen Tyson-Thomas) selles mängus ei olnud. Tal olid pereprobleemid ja ta läks korraks USA-sse. Mitte et ta oleks 40 punkti naine, vaid sellepärast, et ta tõi neile nii palju energiat. Me saime sellest aru, kui meil oli järgmine mäng ja ta oli kohal. Mõnikord hakkasid nende mängijad jälle lonkima, kuid siis ta läks nende juurde ja hüppas nendega kokku või tegi midagi sellist. Ta tõmbas energia täiega üles ja teiste energia muutus sellega samuti. See ei tohiks nii olla, et üks mängija kõike nii palju mõjutab, aga nii oli.
Sulle lubati kandvat rolli ja suures rollis Sa olidki. Kas oma mänguminutite ja rolliga jäid rahule?
Absoluutselt. See oli täpselt see, mida ma vajasin. Pettumus on pigem enda poolt. Tundsin, et nad ootasid minust rohkemat ja panin ise terve aja endale liiga palju pingeid peale. Võib-olla mõjutas minu esitusi ka see. Ma pole endaga rahul, aga olen rahul selle rolliga, mis mulle anti ja võimaldati. Kui hooaja lõpus olid meil jutuajamised treeneritega, siis tema ütles ka, et ta on minuga väga rahul. Ta ütles, et saab aru, et ma polegi selline mängija, kes igas mängus 30 punkti viskab. Mulle meeldib otsida söötu, mängida koos teistega ja mõistatada, kuidas vastast murda, mitte lihtsalt läbi traavida, ja seda mulle uue treeneriga ka võimaldati. Kui kahepunktivisete protsent välja jätta, siis võib öelda, et statistika oli täiesti arvestatav.
Kui konkreetselt numbritesse sisse vaatame, siis 10,6 punkti, 6,3 lauapalli, 2,9 söötu, 1,4 blokki ja 1,3 vaheltlõiget on korralik statistikarida. Millega Sa ise kõige rohkem rahul oled?
Äkki isegi söötude ja vaheltlõigetega. Minu blokkide numbrid on läbi aegade ka suuremad olnud. Tore, et neid tuli, aga tundsin, et oleks võinud isegi rohkem olla. Treener tahtis, et ma oleksin inside playmaker. Ta nägi, et mulle meeldib sööta ja ma oskan sööta. Mõned liikumised olidki tehtud selle peale, et saan short corner‘isse palli, aga mitte selleks, et ise skoorida, vaid selle mõttega, et ma otsiks vabu mängijaid. See toimis päris hästi. Vaheltlõigetega oli samamoodi. Mingil hetkel hooaja jooksul tuli tagasi instinkt, kuidas pallid liiguvad ja kes kuhu sööta võiks. Vaheltlõiked üllatasid natuke ka mind ennast, sest ma ise ei mäletanud, et mul neid nii palju oli.

Kas saan õigesti aru, et USA mängija (Evanne Turner) tuli poole hooaja pealt?
Jah. Nokial oli algusest peale plaan, et nad võtavad hooaja alguses ühe välismängija ja kui vaja, siis võtavad jõulude ajal ühe veel. Täpselt nii ka läks.
Kuidas temaga dünaamika muutus ja kui kiiresti te kokkumängu leidsite?
Temaga muutus mäng natuke kindlamaks. Ta oli väga enesekindel ja oskas lahendada olukordi, kus meil enesekindlusest puudu jäi. Mõnedes mängudes olid olukorrad, kus vastased olid visanud mitu punkti järjest ja meil on vaja vastust leida, kuid tihti meil polnud seda. Tema tõi selle suhtumise, et mina nüüd võtan selle palli ja panen kaugelt kolmese sisse. Ta tõi meile uusi võimalusi, mis avas rohkem ka meie teisi mängijaid, sest vastased pidid keskenduma temale. Minu jaoks oli see väga tore, sest ma pole kunagi varem olnud ainuke välismaalane. Alguses tuli uus treener ja siis paar nädalat hiljem tuli tema. Tundus nagu oleks alanud uus hooaeg. Soomlastel olid seal omad tegemised ja omad tuttavad. Neil oli täiesti teine elu ja siis mina ja tema olime puhtalt professionaalid, kellel polnud muud teha, kui seal hängida ja trennis käia. Ta oli inimesena väga tore ja temaga oli klikk ka väljakuväliselt väga hea.
Ta oli siis juba uue treeneri valik?
Jah, tema oli uue treeneri valik. Treener tegi eeltööd ja valis väga ettevaatlikult. Tema jaoks oli väga oluline, et tiimi dünaamika ei muutuks, sest meil oli tõesti väga kokkuhoidev tiim. Hooaja lõpus ütles treener ka, kui rahul ta on sellega, et võistkonna kaks välismängijat olime meie, sest vahel on nii, et tuleb keegi, kes ei ole inimesena üldse tore ja see muudab tiimi dünaamika ja suhted halvaks. Meil seda muret ei olnud, sest ta oli väga hästi valitud mängija.
Mis nüüd edasi? Kas oled otsustanud, mis uuel hooajal teed?
Otsustanud olen nii palju, kui minul on võimalik otsustada ehk siis tahan ikkagi jätkata ja edasi pürgida. Nagu ütlesin, siis tunnen nälga. Tahaks jälle mängida liigades, kus sa tunned, et kui sa väljakul kõva tööd ei tee, siis sinust joostakse üle. Hasart on tagasi ja kindlasti tahan järgmine hooaeg edasi mängida. Vahepeal vahetasin ka agenti ja nüüd vaatame, mis see endaga kaasa toob. Hetkel on üks pakkumine läbi jooksnud, millele ütlesime ei, aga ootame teisi pakkumisi. Praegu on veel vara. Varem olen lepingule alla kirjutanud ka juulis, seega ma ei ole veel väga mures. Ootame ja näeme, mis võimalused mul on. Kuna mul oli vahepeal paus ja nüüd mängisin Soome liigas, mis pole Euroopa mõistes väga kõrgelt hinnatud liiga, siis mu agendil on kindlasti vaja natuke veenmistööd teha.
Kas saad agendivahetuse põhjuseid ja tagamaid avaldada?
See oli puhtalt minu poolt. Juba siis, kui mängisin teist hooaega Hispaanias, jõudsid mulle kõrvu osade mängijate palganumbrid ja sain aru, et saan vähem palka kui peaks. Juba see tekitas kahtluse hõngu, aga kõige kohta, mis toimus enne minu vaimse tervise pausi, pole mul oma vanale agendile väga palju ette heita. Ta aitas mind headesse liigadesse ja aitas mind ka siis, kui tahtsin klubist ära saada. Selles mõttes oli kõik hästi, aga kui ma temaga uuesti ühendust võtsin, siis jäi mulle tunne, nagu oleksin tagaplaanil ja tal pole minu jaoks eriti aega. See hooaeg oli samamoodi. Ma mõtlesin, et kuna ta teab mind, siis ta saab mul aidata uut kohta otsida, aga hooaja sees kerkis esile jälle see, et ta väga ei uurinud, kuidas mul läheb. Otsustasin siis hooaja keskel ikkagi agenti vahetada. Kui temaga ühendust võtsin, siis ta oli sellega täiesti päri. Ju ta oli ise samuti valmis edasi liikuma. Läksime n-ö sõpradena lahku, aga minu arvates ei teinud ta minu karjääri jaoks enam piisavalt tööd. Tundus, et tal olid teised mängijad, kelle peale läks rohkem energiat ja mina jäin tagaplaanile.
Kuidas uut agenti leitakse ja mida selleks tegema peab? Kas on mingi portaal, kuhu logid sisse ja vaatad, kes on saadaval?
Oleks see vaid nii lihtne. Minu eesmärk oli leida agent, kellel on mängijaid mitmetes erinevates liigades ja see elimineeris kohe hästi paljud agendid, sest paljud on ainult Hispaania või Prantsusmaa agendid. Siis on agente, kellel on küll mängijad hästi mitmetes liigades, aga need on nõrgemad liigad või on nende liigade kohta teada, et seal võib vahel petta saada. Selliseid agente, kellel on palju mängijaid heades liigades, polegi nii palju. Hakkasin vaatama, millised agendid on minu tuttavatel. Võtsin osade tuttavatega ühendust ja küsisingi, et kuidas sulle su agent meeldib. Mõned agendid kukkusid sellega ära, sest mõned ütlesid, et neil on samamoodi mõtted agenti vahetada. Lõpuks allkirjastasin lepingu Mailise (Pokk) agendiga. Tema kohta kuulsin ainult positiivset ja mitte ainult Mailiselt, vaid paarilt teiselt mängijalt ka. Arvasin, et see hakkab olema keeruline protsess, aga tegelikult osutus see väga kergeks. Kui teha endale alguses selgeks, mida sa agendilt tahad, siis pole see üldse raske, aga seda on sul võimalik teha ainult siis, kui oled juba natuke aega mänginud. Kui ma alles USA-st tulin, siis mul polnud õrna aimugi, milline agent on parem ja mida ma üldse vaatama peaks. Siis lihtsalt võtsid ühe vastu ja hakkasid tegema.
Mis riigist see tagasilükatud pakkumine oli?
See oli Saksamaalt.
Kui saaksid ise liigat valida, siis kuhu Sa minna tahaksid?
Kui saaksin ise valida, siis tahaks minna Prantsusmaale. Puhtalt juba sellepärast, et seal on lepingud ja rahaasjad korras ning mängijaid respekteeritakse. Paljudes riikides, isegi Hispaania liigas, pead sa teiste inimestega koos elama, aga kui sa oled hiliskahekümnendates või üle kolmekümne, siis enam eriti ei taha elada nii, nagu oleksid ülikoolis, vaid tahad ikka oma elu. Ütlesin oma agendile ka, et võiks sihtida Prantsusmaa poole. Kuna tulen Soome liigast ja pärast pausi, siis ilmselgelt pole kindel, et see kohe järgmisel hooajal juhtub, aga see võiks olla midagi, mille poole tööd teha. Mu agent on sellega nõus. Ma ütleks, et Prantsusmaa liiga on Euroopa parim.
Kas BC Nokias jätkamine on praegusel hetkel välistatud?
Läksime lahku heade suhetega, aga nii minu kui ka selle ameeriklanna jaoks oli see nagu vahepeatus, mille pealt edasi ronida. Nokia taustajõud võib-olla ei saanud sellest nii väga aru, aga treenerid ja mängijad olid sellest teadlikud meilt küsimata.
Lõpetuseks tuleme algse teema juurde tagasi. Kuidas Sa suvel hakkama saad, kui palk ei jookse, aga tuleb trenni teha ja uueks hooajaks valmistuda? Kuidas üks korvpallur kahe hooaja vahelisel perioodil hakkama saab?
Siin on mitu võimalust. Esiteks elad säästudest, sest kui sul väljaminekuid väga pole, siis on sul säästud olemas. Neid on küll väga kurb kasutada, sest sa oled need endale ilusti kõrvale pannud, aga see on tõsiasi, millega tuleb leppida. Kuna ma tegin pausi ajal lasteaedniku tööd, siis olen hetkel asendusassistent, mis tähendab, et mulle võib alati helistada ja öelda, et meil on abi vaja ja kas saad asendada. Terve eelmine nädal tegin seda ja nüüd käin maikuu lõpuni kord nädalas. Sellega saab natuke lisaraha teenida. Mul käis isegi peast läbi mõte, et ma saaks samuti kahe hooaja vahel kusagil mängida, näiteks Mehhikos, aga see pole veel teoks saanud. Praeguse seisuga tundub, et pigem jääb selle juurde, et elan vaikselt oma säästudest. Vahel käin mõnel tööotsal, teen trenni ja valmistun järgmiseks hooajaks.




