Vaatamata sellele, et Eesti korvpallisõbrad said pühapäeval positiivse uudisena tähistada seda, et meie koondis on pääsenud MM-valiksarjas D-alagrupist kolmandana järgmisesse ringi, ei suutnud rahvusmeeskond võõrsil Iisraeli vastu meid hea mänguga rõõmustada. Kuigi ise visati võõrsil 77 punkti, siis kaitses oldi kiiremate ja füüsilisemate Iisraeli mängijatega läbi mängu suures hädas ning lasti neil visata kokku 96 silma.
Kui koduses mängus Saksamaaga hakkas meie meeste praeguse hetke füüsiline mahajäämus välja paistma kohe avaveerandist, siis Iisraeli vastu püsiti esimesel poolajal kenasti mängus, kuna rünnakul asjad sujusid normaalselt ning suudeti kolmepunktiviskeid tabada. Kolmandal veerandajal ei suutnud Eesti aga enam vastaste poolt pakutud tempoga kaasa minna ning vahe kärises paarikümne punkti juurde.
Hinne kogu koondisele: “3”
Eesti koondise üks kogenum mängija Kristjan Kitsing ütles mängujärgsel pressikonverentsil ausalt välja, et Eesti tiim polnud täna füüsiliselt ja kaitses võimelised võidu nimel mängima, kuigi tahtmine oli meestel olemas. “Me polnud täna valmis,” lõpetas Kitsing oma sõnavõtu pressikonverentsil.
Siinkohal tahakski Korvpall24 portaali kolleegium kogu koondisele antava hinde kaheks osaks laiali lüüa ning tahtmise ja ründefaasis näidatu eest võiks välja venitada “nelja miinuse”. Kaitse pool oli aga juba esimesel poolajal auklik ning vastastel lasti visata lõpuks peaaegu sada punkti. Seega usume, et ka koondislased ise ei paneks kaitsemängu eest endale rohkemat kui “kahe”.
Huvitav oli jälgida seda, et kui Saksamaa vastu oldi kaitses enamasti raskustes just vastaste osavate üks-üks mängijate takistamisega, nagu näiteks 14 punkti ja 9 korvisöötu kogunud Dennis Schröder tagaliinist ja 23 punkti korvi alt keerutanud Christian Sengfelder, siis Iisrael harutas meid lahti teistmoodi. Juutide rünnakul liikus pall ülimalt kiiresti ning nende äärevahetused käisid nii kiirelt, et meie mehed olid pidevalt sammu pallist ja palliga mängijast maas. Sealt tekkis palju vabu viskekohti ning vastu jooksvatest eestlastest oli vastastel ka kergem mööda minna.
Kokkuvõttes siis rünnakul Eestilt kolm okeid veerandaega (kahel korral 22 ja korra 20 punkti) ning üks ebaõnnestunud periood (kolmanda veerandi 13 silma) lubavad ründefaasi eest meie tiimile panna “nelja miinuse”. Kaitses aga oldi hädas läbi kogu kohtumise, võib-olla vaid teisel veerandajal korraks saadi Iisraeli mehi vähe paremini ohjeldatud, aga pikalt see ei kestnud.

MVP – Kristjan Kitsing
Saksamaa kohtumises tagaplaanile jäänud Kristjan Kitsing sekkus Iisraeli vastu pingilt suurepäraselt ning tegi koguni kahel korral ära ka oma “leivanumbri” ehk siis võttis kolmepunktiviskel olles vastastelt välja vea. Kõik teenitud kuus vabaviset 31-aastane koondise üks kogenumatest meestest ka realiseeris ning lisas sinna juurde veel ka mängust kolmeseid 2/2.
Eksimatult visanud Kitsingul kogunes seega 15,5 mänguminutiga 12 punkti, 2 lauapalli ja üks resultatiivne sööt ning efektiivsusteguriks meeskonna paremuselt teine näitaja 15. Ka +/- näitaja -6 oli kaotuse suurust arvestades Kitsingul täiesti okei. Täpselt sellist Kitsingut on Eesti koondisel pingilt hädasti vaja – mees, kes tuleks platsile, nõelaks kaugelt oma punktidega ära ja annaks sellega omadele veidi emotsiooni juurde.
Tõsi on aga see, et sellise esitusega ei tohiks saada oma meeskonna kõige väärtuslikuma mängija nimetust. Kui see juhtub, nagu näiteks nüüd meie artikli puhul, siis see räägib seda keelt, et koondisel ühtegi stabiilselt õnnestunud liidrit esile ei kerkinud. Individuaalsete hinnete puhul on paratamatu, et võtame ründefaasi rohkem arvesse kui kaitsemängu, kuna esimest neist on tänu protokollist loetavatele numbritele oluliselt kergem analüüsida. Aga sellest teeme veidi hiljem veel juttu.
“4-” – Kristian Kullamäe
Kullamäe esitus Iisraeli vastu oli selgelt agressiivsem kui Saksamaa mängus ning see kajastub väga hästi ka protokollis. Suure osa kohtumisest mängujuhi positsioonil rassinud Kullamäe kogus 27 minutiga 16 punkti, 6 lauapalli ja 8 resultatiivset söötu ning seda kõigest ühe pallikaotuse juures. Efektiivsusteguriks tiimi parim näitaja 16.
Oleksid ja poleksid teatavasti spordis ei loe, aga kirjutame siinkohal siiski välja, et kui Kullamäel oleks kahepunktivisked veidi paremini tabanud (viskas 1/7), siis oleks sellest matšist tulnud tema jaoks vähemalt individuaalselt üks väga meeldejääv sooritus, kuna kolmesed kukkusid kenasti (3/6). Ning kindlasti oleks ka kogu Eesti meeskond paremini vastastega kaasas püsinud.
“4-” – Janari Jõesaar
Saksamaa vastu samuti varjus olnud Jõesaar oli Iisraeli vastu samuti hoopis teisest puust ning kogus 27,5 minutiga korraliku visketabavusega 12 punkti ja 4 lauapalli. Efektiivsusteguriga 14 Eesti paremuselt kolmandaks meheks olnud Jõesaare poolt ootakski keskmiselt rünnakul just umbes sellisel tasemel mängu, vaid 2-3 lauapalli võiks suurepäraste füüsiliste võimetega mees igas kohtumises rohkem maha võtta. Kaitses olid ka Jõesaarel, nagu tegelikult kogu Eesti meeskonnal, omad nõrgad momendid, mis aitasid vastastel peaaegu saja punktini jõuda.
“4-” – Sten Sokk
Eesti koondise poolehoidjad on harjunud, et kui Sten Sokk tuleb platsile, siis on tavaliselt seal alati kord majas. Jah, oma gabariitide tõttu annab ta mingites olukordades kaitses natuke ära, aga mängu rahustajana ja kogemuste toojana on Sokk ülimalt oluline faktor. Kui Saksamaa vastu ta oma rolli välja ei suutnud mängida ja patustas nelja pallikaotusega, siis Iisraeli vastu vähemalt ründefaasis suutis küll.
17 minutit platsil viibinud Sokk paistis silma koguni 7 resultatiivse sööduga ning seda vaid ühe pallikaotuse juures. Mängujuht proovis ka kolmel korral peale visata, tabades korra ning kogudes kaks punkti. Eesti koondise poolt visatud 77 punkti on päris okei tulemus ning tänases kohtumises võib öelda, et kummagi mängujuhi taha see kaotus ei jäänud.

“Raske hinnata” – Sander Raieste ja Kaspar Treier
Nende meeste hindamine on ülimalt keeruline, kuna ainult protokollis olevaid statistikanumbreid vaadates on kõik justkui korras. Aga mängu jälgides tundus, et lõpuks 10 punkti ja 4 lauapalli kogunud Treieril tuli sisse mitmeid lihtsaid eksimusi kaitses. Raiestelt ootaks samuti kaitse poole pealt silmapaistvamat sooritust. Just tema võiks olla üks just kaitsefaasis mängu muutev element meie koondises. Ka oma 11 punktini jõudis Raieste taas matši lõpus, kui mäng oli Eestil juba käest libisenud.
Samas on kaitses toimuvat keeruline analüüsida, kuna me kõrvaltvaatajatena ei tea lõpuni täpselt, kes mingis olukorras põhiliseks eksijaks oli. Mees, kes kõrvaltvaatajale jääb lõpuks justkui lolliks, võis olla hoopis mängija, kes läks kaaslase ränka viga lappima. Loomulikult, kui mõnele pikale keerutatakse korvi alt üks-üks olukorras lihtsalt ära, siis pole palju vaja mõelda. Tihti on aga olukorrad keerulisemad ja vajaksid konkreetselt teadmisi, mis põhimõtted on meeskonna sees erinevates kaitseolukordades kokku lepitud.
“Kolmed”-“kahed” – Maik-Kalev Kotsar, Matthias Tass ja Kregor Hermet
Kahjuks peame seni meie portaali sarnases artikliformaadis varasemalt kahel korral MVP-ks valituks osutunud Kotsari sel korral paigutama “kahtede-kolmede” lahtrisse, kuna meie esitsentril lihtsalt vise korvi alt ei kukkunud. Visketabavus 5/15 näitab juba ise, et tahtmist oli mehel kõvasti, aga ka läbi teleekraani oli näha, et Kotsaril oli füüsiliselt raske. Aga selliste numbrite nagu 13 punkti ja 4 lauapalli pealt jääda n-ö kolmepoisiks näitab seda, millise lati on 25-aastane keskmängija ise endale suurepäraste esitustega koondises seadnud.
Matthias Tassi puhul torkab kohe esimese asjana silma, et 13 minutit väljakul viibinud keskmängija +/- näitaja oli koguni +9, selgelt Eesti meeskonna parim. Aga selles kohtumises Tass esile ei kerkinud, kui tegi vaid ühe pealeviske ning jäi platsil üsna nähtamatuks.
Võrreldes Saksamaa mänguga uue mehena 12 hulka pääsenud Hermeti kiituseks tuleb öelda, et mees võttis väga julgelt pealeviskeid ning enamus sooritusi olid ka igati õiged. Kahjuks vise muidu hea käega mehel sel korral ei kukkunud (kahesed 1/4 ja kolmesed 0/3).
Robert Valge, Rauno Nurger ja Siim-Markus Post mängisid liiga vähe minuteid, et kas siis positiivses või negatiivses võtmes millegagi väga silma paista.
Eesti korvpallikoondis lõpetas seega 2023. aasta MM-valikturniiri alagrupifaasi kahe võidu ja nelja kaotusega ning Saksamaa (5-1) ja Iisraeli (3-3) järel ning Poola (2-4) ees pääseti D-alagrupi kolmandana järgmisesse ringi.
Vahegrupiturniiril moodustatakse 24 meeskonnast neli kuuest gruppi, kui igasse vahegruppi pannakse kokku kahest alagrupist edasi pääsenud meeskonnad. Saksamaa, Iisraeli ja Eestiga moodustavad J-vahegrupi C-alagrupi kolm paremat ehk Soome (5-1), Sloveenia (4-2) ja Rootsi (2-4).
Seniste mängude tulemused võetakse vahegruppi kaasa ning mängitakse vaid teisest alagrupist tulnud vastastega. Kolm mängudeakent toimuvad 2022. aasta augustis ja novembris ning 2023. aasta veebruaris. Iga vahegrupi kolm esimest saavad MM-finaalturniirile.




