Close

HINDED | Erinevus eelmise valikaknaga oli drastiline, aga Doncici koefitsient löödi lauale

-Luka Doncic | Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Peaaegu kuu aega koos olnud ja EM-finaalturniiriks valmistunud Eesti korvpallikoondis pidas vahetult enne Milanosse sõitmist esimese kahest MM-valikkohtumisest, kui võõrsil jäädi 83:104 (23:27, 15:29, 25:21, 20:27) alla maailma ühele parimale korvpallurile Luka Doncicile ja Sloveeniale. Nagu n-ö punktimängudes on tavaks saanud, siis Korvpall24 pani meie meeskonnale esituse eest hinde ning tõstab esile ka enim õnnestunud mängijad.

Ei saa üle ega ümber, et Sloveenia näol on tegemist valitseva Euroopa meistriga ning olümpiamängude neljanda tiimiga. Lisaks Luka Doncicile on koosseisus tagasi legendaarne vanameister Goran Dragic ning kõik ülejäänudki “taustabändi” liikmed mängivad üle Euroopa väga korralikes klubides ja liigades. Aga lõpuks võib siiski öelda, et Luka Doncici korvpallimaagia oli see, mis meie meeste pingutustele vaatamata lõpuks maksvusele pääses ja Sloveenia koondise mängu käima tõmbas.

Doncici koefitsienti võib võtta ka niipidi, et sloveenidel eesotsas nende megastaariga lasti kohtunike poolt sisuliselt kohtumise avaminutist alates nõrkemiseni käsi laiutada, iga otsust kahtluse alla seada ja kohati päris aktiivse kehakeelega vilemehi rünnata, aga mängu ainsa tehnilise vea sai Eesti peatreener Jukka Toijala… No comments!

Hinne kogu koondisele: 4 (neli)

Eesti alustas mängu väga hea hooga, kui veidi vähem kui kolme minutiga asuti 12:5 juhtima. Tundus, et sloveenid tulid platsile natukene liiga sirge jalaga, kuigi enne kohtumist kinnitati sealt poolt justkui ühest suust, et Eesti on tugev meeskond ja meid alahindama kindlasti ei hakata. Mängu kõige otsustavamad hetked toimusid teise veerandaja alguses, kui eestlasi tabas koos avaveerandi lõpuga 0:17 mõõn, millest põhimõtteliselt kohtumise lõpuni ei kosutudki.

Sloveenia koondise rünnak käis, nagu oleme harjunud unistusteliigas NBA nägema ka Dallas Mavericksi puhul, palju läbi Luka Doncici. Korvpallimaailma megastaari peal said oma üks-üks kaitset lihvida paljud Eesti koondislased, kui peamiselt anti see ülesanne Sander Raieste, Janari Jõesaare ja Henri Drelli kanda. Kuna aga sloveenid üritasid Doncicile katetega pidevalt ebavõrdseid vahetusi tekitada ning meie mängisime pick & roll olukordi ka üsna agressiivselt ja ei kartnud vahetada, siis oli kohtumise jooksul ka palju olukordi, kus meie pikad pidid n-ö Doncici pilli järgi tantsima.

Kusjuures läbi teleriekraani jäi mulje, et üks-üks kaitses saadi Donciciga väga hästi hakkama. Kohati lausa üllatavalt hästi, kui sloveenide staar läks korduvalt ja korduvalt väga keerulistele visetele. Tõsi, ta pani oma klassi pealt omajagu neid ära ka. Lisaks oli Eestil kokku lepitud, et pallita äärelt tõmmatakse väga julgelt korvi alla kokku ning riskitakse sellega, et kiirete äärevahetuste puhul vastaste viskajatele enam peale ei jõuta. Kahjuks suutiski Sloveenia Doncici juhtimisel palli kiirelt liikuma panna ja meie kaitse nõrgad kohad ära kasutada ning kuna nad tabasid kolmepunktiviskeid peaaegu 38-protsendiga, siis sealt see vanker veerema läks.

Teine suur probleem, mis lõpuks saatuslikuks sai, oli lauavõitlus. Sloveenid võitsid ründelaudades koguni 18-9 ning kogu lauavõitluse 47-28. Ka nende numbrite üheks juurpõhjuseks on eelnevas lõigus kirjeldatu. Nimelt kipuvad mööda läinud kaugvisked rõngalt põrkama kaugemale, mis tähendab, et kaitsval tiimil on oma lauda keerulisem kontrollida. Ühtlasi olid sloveenid väga osavad ja tahtmist täis hooga nendele pallidele ka järele minema.

Kui tahame näpu peale panna kõigi nende meie koondise probleemide algallikale, siis üsna rahuliku südamega võib väita, et eks selleks Luka Doncic oli. Nimelt on fenomenaalne see, kuidas Doncic suudab nii NBA-s kui suutis ka meie meeste vastu väga keerulistest ja kontaktsetest olukordadest panna välja korraliku söödu. Kuna Eesti koondis oli sunnitud Doncici peale kõvasti kokku tõmbama, siis meie jaoks liiga tihti said Sloveenia snaiprid üsna vabalt ja hea rütmi pealt peale laadida. Kõige teravamat pahandust tegi selles rollis meile samuti NBA-s tiirlev Vlatko Cancar (kolmesed 4/5).

Hinnet pannes võtsime esimese asjana arvesse taustsüsteemi ehk vastase kvaliteeti. Meil oli teisel pool platsi siiski valitsev Euroopa meister, kelle ridades on maailma hetke üks paremaid korvpallureid. Eesti koondis on endiselt kollektiivselt üsna noor ning nagu peatreener Jukka Toijala ka mängu järel pressikonverentsil ütles, siis peaks hakkama tõsist lärmi tegema nelja-viie aasta pärast. Kui natukegi reaalse maailmaga kontakti omada, siis pole õige nõuda meie meestelt sellise vastase vastu igal juhul võitu. Jah, võitlust ja võidu peale mängimist peab nõudma, aga hinnanguid tuleks anda mängupildi ja antud panuse eest, mitte puhtalt tulemuse järgi.

Eelnevat juttu arvesse võttes panime Eesti koondisele hindeks tugeva nelja. Väga positiivsed aspektid olid, et kohtumist alustati agressiivselt ning vastase vastu puudus aukartus. Tegelikult oli läbi matši näha, et kohe, kui sloveenid korraks valvsuse kaotasid ning lootsid veidi lihtsamalt asjad tehtud saada, siis meie mehed karistasid need olukorrad kiiresti ära. Suureks miinuseks ja hinnet mõjutavaks aspektiks oli aga see esimese veerandi lõpust alguse saanud sloveenide 17:0 spurt. Selliseid ärakukkumisi tuleks ka väga tugevate vastastega suuta vältida. Olen veendunud, et koondise sees mõeldakse ja räägitakse täpselt seda sama.

Tegelikult võiks hinde jagada ka kaheks osaks: ründefaasi eest väärib meie koondis kindlasti viite, aga kaitse pool koos lauavõitlusega oli selline kolm pluss/neli miinus. Lause esimese poole kinnituseks võib välja käia ka numbrid, et pallikaotuste ja resultatiivsete söötude arvestuses oldi sloveenidega täpselt viigis, kui palli kaotasid mõlemad 12 korral ja korvisööte saadi kirja 20. Aga lauavõitluses 28-47 allajäämine ja vastaste kõrged viskeprotsendid tegid lõpuks kindla vahe sisse. Kuid, nagu öeldud, need asjad on otseselt seotud kogu planeedi ühe andekaima ründemängijaga ehk lähevad koondimetuse Doncici koefitsient alla.

Lõpuks võib öelda, et mängupildi vahe võrreldes eelmise MM-valikmängude aknaga, kus mängiti Saksamaa ja Iisraeliga, oli väga suur. Meie koondis oli agressiivne, võitles kõvasti ning püsis väga tugeva vastasega sisuliselt lõpuni mängus. Otsustavaks saigi see 0:17 spurt esimesel poolajal ning kindel allajäämine lauavõitluses, mis lõpuks kogu kohtumise saatuse paika panid.

-Janari Jõesaar katmas Luka Doncicit | Foto: fiba.basketball

MVP – Janari Jõesaar

Korvpall24 otsustas siinkohal Eesti koondise kõige väärtuslikuma mängija auhinna anda mehele, kes Sloveenia kohtumises otseselt kõige rohkem silma ei paistnudki. Vaadates Janari Jõesaare numbreid – 9 punkti, 3 lauapalli, üks sööt ja 1 vaheltlõige -, siis 21 minutiga jättis ääremängija oma jälje korralikult maha ning tegi seda väga efektiivselt. Jõesaar tabas väljakult viiest viskest kolm ning sopsas ka mõlemad vabavisked. Suure panuse andis Jõesaar ka kaitses, kui oli üks nendest mängumeestest, kes pidid kohtumise vältel üritama Luka Doncicit maksimaalselt pidurdada. Eriti muljet avaldas Jõesaare enesekindlus mitmes rünnakuolukorras. Meelde jäid üks osavalt lõpetatud läbimurre esimesel poolajal, otsajoonelt läbimurde järel Henri Drellile pealtpanekule antud sööt ning individuaalse meisterlikkuse pealt üle vastase käe võetud kolmene.

5- (viis miinus) – Kerr Kriisa

Kriisa toob Eesti koondise tagaliini emotsiooni, energiat ja kiirust, millist ühelgi teisel mängijal pakkuda pole. Kui Kriisa suudab selle emotsiooni ja energia kanaliseerida õigesse kohta, siis on ta meie meeskonna jaoks tõusnud sisuliselt asendamatuks lüliks. Tartu turniiri kontrollmängudes ta seda suutis ning kui Kriisa oli vigastusega eemal, siis oli see tühi koht platsil kohe tunda. Sloveenia mängu eel vigastas Kriisa taas hüppeliigest, kuid kõigi meie rõõmuks jooksis siiski algviisikus platsile ning kerkis koondise üheks veduriks.

Korvpall24 portaalile antud intervjuus tõi Kriisa välja selle, et ta saab heast publikust palju energiat ning Celjes olnud atmosfäär tõi noores tagamehes välja täpselt sellise emotsiooni, mida me loodame ka EM-finaalturniiril näha. Loomulikult võttis Kriisa enda õlule kohe ka selle töö, et üritas natuke Luka Doncicile naha alla pugeda ning teisel poolajal oli ka üks olukord, kus kaks noort meest lahtise palli järele minnes omavahel nii suure matsuga kokku põrkasid, et publikust käis üks suur ohe läbi.

25 minutit platsil viibinud Kriisa oli rünnakul agressiivne, kuid sarnaselt mängudele Arizona ülikooli eest võttis viskeid vaid kolmesejoone tagant. Kaugvisked kukkusid tagamehel 4/11 ning sinna kõrvale lisas ta ka kaks tabamust vabaviskejoonelt. Positiivse poole peale läheb ka viis resultatiivset söötu ehk neljandik kogu Eesti koondise korvisöötude arvust. Miinuspoolele tuleb kanda neli pallikaotust.

5- (viis miinus) – Kristjan Kitsing

Teise poolaja Kitsing oli täpselt selline Kristjan Kitsing, keda meil EM-finaalturniiril vaja on. Esimesel korral mängu sekkudes meie snaiper esile ei kerkinud, aga teisel poolajal tõusis mingiteks minutiteks tähelepanu keskpunkti, kui pani kahel korral Luka Doncici piinlikkusest käsi laiutama. Ühel juhul tegi Kitsing “kitsingut”, kui tabas nurgast kolmese koos veaga ning sinna otsa ka vabaviske. Veidi hiljem läks Kitsing hooga ründelauda ning lükkas üle Doncici taaskord koos veaga palli korvi. Kokku tõi Kitsing 12 minutiga 12 punkti ning andis väheste minutitega koondise esitusse korraliku laengu.

4 (neli) – Kristian Kullamäe

29,5 minutit väljakul rassinud Kristian Kullamäe saldoks jäi lõpuks 10 punkti, 3 lauapalli, 3 söötu, 2 vaheltlõiget ja 3 pallikaotust. Kolmeseid 2/5 tabanud Kullamäe kõige eredamaks hetkeks võib pidada situatsiooni esimesel poolajal, kus meie mees võttis põrgatuse pealt Luka Doncicilt palli ära ning vajutas selle järgnenud olukorras kiirrünnakus ülevalt alla korvi.

4 (neli) – Maik-Kalev Kotsar

Tundus, et Kotsari vastu oli sloveenidel kodutöö hästi tehtud või siis tuli mängijatel treenerite näpunäidete järgimine kõige paremini välja. Kotsarit suruti üsna palju korvi alt välja ning ei antud talle neid mõnusaid võimalusi käest-kätte olukordadest sisse murdmiseks ning ka pick & roll‘id pandi üsna hästi kinni. Kuigi kohe mängu alguses nõelas Kotsar Kriisa ilusast söödust ka selle elemendiga. Vaatamata kõigele sai Kotsar kirja 10 punkti, 2 lauapalli, ühe söödu ja 3 vaheltlõiget. Kui lauapallide numbrit tahaks Kotsari nime taga kindlasti suuremat näha, siis meelde jäi meie tsenter just oma vaheltlõigetega, kui võttis paaril korral vastaste keskmängijal Ziga Dimecil palli otse käest ära.

4 (neli) – Sander Raieste

Raieste üheks peamiseks ülesandeks oli Luka Doncici pidurdamine, aga eestlase mängu rikkus vigadega kimpu jäämine. 20 minutit väljakul viibinud Raieste võttis mängust vaid kaks pealeviset ning tabas need mõlemad, kogudes 6 punkti, 3 lauapalli, 2 söötu ja ühe vaheltlõike.

4 (neli) – Matthias Tass

Matthias Tass on selgelt haaranud Kotsari järel meie koondise teise tsentri koha enda kätte ning ka Sloveenia vastu paistis oma tasakaalukuse ja heade instinktidega silma. 18,5 minutiga kogus keskmängija 6 punkti, Eesti parimana 5 lauapalli ja 3 resultatiivset söötu. Kõige rohkem jäi meelde teisel poolajal üks otse Luka Doncicile silmade vahele lajatatud poolhaak. Tass ja Raieste olid suuri minuteid mänginud meestest Eesti pool ka ainsad, kelle +/- näitaja jäi positiivsele poolele, vastavalt +2 ja +1.

4 (neli) – Henri Drell

23 minutit platsil viibinud Henri Drell võttis väga julgelt ette ning kogus selle ajaga 9 punkti, 3 lauapalli ja 3 resultatiivset söötu. Tahtmise taha Drellil midagi ei jäänud, vaid mõnes olukorras läks meie mees ehk liiga ise lahendust otsima. Aga Drelli mängu juurde sellised olukorrad paratamatult ka käivad, kuna mingitel rasketel hetkedel tuleb kellelgi see vastutus võtta ja üks-üks proovida asju lahendada. Drell seda vastutust ei karda ning fakt on ka see, et alati ei saa õnnestuda.

MÄRKUS – Luka Doncic

Mis värk selle pideva käte laiutamise, irvitamise ning mulisemise ja mölisemisega on? Tuleb tõele au anda, siis sellise käitumisega Doncic endale fänne juurde küll ei teeni. Üsna kiirelt muutus tüütavaks see, kuidas Doncic sisuliselt igas olukorras vilemeeste poole pöördus ning kohati ikka üsna agressiivse kehakeelega endale õigust nõudis. Järgmise sammuna muutus see kõik samuti väga kiiresti juba ebameeldivaks ja ajas trotsi täis, kuna tundus, et kohati on ühele mehele rohkem lubatud, kui ülejäänutele. Ilmselt oli antud emotsioonides omajagu sees seda koefitsienti, et Doncic mängis meie oma meeste vastu. Neutraalselt mängu vaadates tõenäoliselt ei paneks seda niiväga tähele või vähemalt ei läheks see selliselt korda.

Aga ikkagi, asi on tõsine ja seetõttu kirjutame Doncicile päevikusse märkuse ning hoiatame, et kui selline asi jätkub, siis tuleb hakata käitumishinnete allapoole tõmbama. Aga Luka, järgmiseks mänguks palume märkuse juurde lapsevanema allkirja, et oleks kindel, et kodus asjaga kursis ollakse.

—

Eesti korvpallikoondisel on J-vahegrupi tabelis nüüd kaks võitu ja viis kaotust ning sellega ollakse koos Rootsiga 5.-6. pulgal. Meie järgmine mäng on juba pühapäeval Saku Suurhallis, kui kohtutakse Soomega. Esimene kohtumine EM-finaalturniiril Milanos peetakse juba uue nädala reedel ehk 2. septembril, kui vastamisi minnakse võõrustaja Itaaliaga.

scroll to top