Korvpall24 portaal jätkab ka sel suvel eelmise aasta traditsiooni, kui pärast Eesti noorte meistrivõistluste lõppu rääkisime erinevates vanuseklassides finaalturniirile jõudnud võistkondade treeneritega, et teada saada, mis seisus see konkreetne vanuseklass praegusel hetkel on.
Meie sarja viimases peatükis uurime noormeeste U18 vanuseklassi elujõulisuse ja taseme kohta. Tänavu tuli mai lõpus poiste U18 Eesti meistriks SK Nord/Cramo/TSK meeskond, kes finaalis oli 58:44 üle Rapla Korvpallikoolist. Pronksikohtumises oli Tartu Ülikool/Metec 108:74 parem Rakvere Spordikool/BC Tarvast.
Nelja parema hulka jõudnud tiimide treenerid Marko Savi, Indrek Ruut, Esko Tõnisson ja Vaido Rego rääkisid Korvpall24 portaalile, millisena nad näevad noormeeste U18 vanuseklassi taset ning kui palju võiks olla meil selles vanuses materjali tippkorvpalli jaoks. Küsisime ka, kas kõigil soovijatel on pärast noorteklassi lõppu võimalik korvpallis edasi pürgida ja ega ükski talent meil kaotsi ei lähe ning tahtsime teada saada treenerite arvamust, kas selles vanuses poisid peaksid juba olema meistriliiga klubidesse kaasatud või pole see nii oluline näitaja.
Eesti noormeeste U18 koondise peatreener on Kris Killing ning tiim alustab B-divisjoni EM-turniiri Portugalis Matosinhos just täna ehk 21. juulil. Eesti esimeseks alagrupivastaseks on Kosovo, veel kohtutakse C-grupis Rumeenia, Ukraina, Hollandi ja Iirimaa eakaaslastega. EM-turniir lõpeb 30. juulil.

MARKO SAVI (SK Nord/Cramo/TSK)
Marko, mis tasemel on poiste U18 vanuseklass?
Seda näitab suvi. Meil on piiri taga kaks tugevat tagamängijat, üks on mängujuht, teine viskaja (Savi peab ilmselt silmas Itaalias mängivat Erik Makket ja Hispaanias toimetavat Stefan Vaaksi – toim.). Ka Simmi (Simm-Marten Saadi – toim.) näol on tegu päris võimsa kujuga ja ta viskab eemalt ka, nüüd finaalis pani algatuseks kaks kolmest. Kui oled kaare tagant 40 protsendi mees, siis oled tubli poiss. Ainult kaitses on vaja natuke järele aidata.
Aga kogu liiga üldine tase?
Vastaste Kardo Kilk vedas tegelikult samuti võimsalt. Poolfinaalis pani sellise skoori maha ja vedas Raplat põhimõtteliselt üksinda. Tundub, et pink on pikk.
Kuidas selles vanuses kutte korvpalli juures hoida?
Kes tahavad, nendel on vaja trenni teha. Nii lihtne ongi. Muidugi meeste vahele peaks saama nii ruttu kui võimalik ja paljud mängisidki sel aastal esiliiga tasemel. Nii Nord/Cramo kui ka Audentes mängisid. Siinkohal tänaks Audentese treenereid, sest sel hooajal on neid treeninud nii Tiit Sokk, Aivar Kuusmaa, Martin Rausberg kui ka mina ning Elo Heinaste on olnud ÜKE treener. Tegelikult on siin olnud päris mitme treeneri panus.
Kas Eestis on see probleem, et poisid kaovad pärast U18 lõppu kuhugi ära?
Sealt edasi minnakse ajateenistusse või ülikooli ja noor tahaks ikkagi elada ka (Naerab.). Tegelikult on Eestis võimalusi küll, kus korvpalli edasi mängida. Meeskonnad lähevad järjest nooremaks, näiteks Keila tuli just oma noortega.
Aga ma saan aru, et mingid asjad vajaks veel silumist?
Meistriliiga võistkondadel võiksid ehk duublid olla. Aga muidu on igaühel võimalus edasi mängida. Kes läheb näiteks TalTechi ülikooli, saab seal mängida. Pool TalTechi mängijatest on ju üliõpilased.
Ühesõnaga andekad leiavad igal juhul oma tee?
Andekad leiavad, jah. Aga mul on pool võistkonda alles 10. klassis, neil on veel aega.

INDREK RUUT (Rapla Korvpallikool)
Indrek, mis tasemel on Sinu hinnangul noormeeste U18 vanuseklass?
Ma ütleks niimoodi, et ma pole oma elus näinud nii ühtlast U18 vanuseklassi nagu sel aastal, aga samas on mul ka tunne, et sellel aastal polnud oma Rain Veidemane, Janar Soosid, Martin Paasojasid, Rait-Riivo Laanesid ja Sten Olmresid. Selliseid väga eredaid ja häid mängijaid kahjuks polnud. Aga see ei tähenda, et ei olnud häid tüüpe, kellest võiks korvpallurid saada. Finaalis oli nii mõnigi mees, keda ma loodaks näha ka meeste korvpallis. Ma ütlesin juba jaanuaris, et Raplal on võimalus jääda sel hooajal U18-s 12. kohale ja on võimalus tulla ka pronksile. Hõbedat ei julgenud öelda (Muigab.). Peaaegu nii ka läks. Play-off’i kõige raskemad mängud olid meil tegelikult Rae Kossuga kaheksandikfinaalis. Tase oli ühtlane ja nagu ma aru saan, siis järgmisel aastal on poistel U19 meistrivõistlused, mis tähendab seda, et põhimõtteliselt kogu see kamp paneb järgmisel aastal samamoodi edasi. Mulle meeldis, et tänavu oli väga äge ja ühtlane võistlussari, aga võib-olla jäi puudu eredatest superstaaridest.
Kas selles vanuses poisid peaksid juba ka kõrgliigas pead tõstma või on esiliiga ja teine liiga nende jaoks paras?
See on raske küsimus, sest see on lõputu vaidlus. Ma julgeks öelda niimoodi, et Eesti-Läti liiga on kindlasti selle generatsiooni jaoks vara. See sõltub natuke ka sellest, kuidas keegi füüsiliselt arenenud on, aga üldine korvpalli tase on ikkagi nii palju tõusnud, et U18 poistelt ei peaks nõudma seda, et nad Eesti-Läti liigas hakkama saaksid. Küll aga võiks enamik põhimehi esiliigas mängida. Meie ise saime õnneks järgmiseks aastaks esiliigasse ja saab näha, kuidas seal hakkama saame. Teine liiga jäi U18 koondise meestele võib-olla kohati nõrgaks. Arvan, et esiliiga oleks neile hea koht, kus möllata ja punkte visata. Mulle meeldiks see, kui põhimehed treeniksid koos meestega, aga mänguaega saaks põhiliselt esiliigas ja vahel saaksid nuusutada ka meeste korvpalli, et teaksid, mis tunne on näiteks (Ronalds) Zakist katta. Siis saaksid nad aru, mida tähendab päris korvpall. Minu põhimõte on alati olnud see, et U18 mängija, kellel on perspektiivi mängida meeste korvpalli, peaks selles vanuses treenima meeste vahel, aga mängida oleks tänasel hetkel optimaalne esiliigas.
Kas meie korvpallisüsteem on arenenud selliseks, et kõik need poisid, kes soovivad pärast noorteklassi lõppu tippu pürgimist jätkata ja kellel on piisavalt talenti, saavad seda teha?
Ma tahaks uskuda, et see on nii, aga igapäevaselt korvpallielu nähes tundub mulle, et Eestis on praegu liiga palju klubisid, kes kõik tahavad suurt mängu mängida ja medaleid saada. See tähendab omakorda seda, et selle asemel, et investeerida noortesse ja teha kannatlikult oma asja, kiputakse võtma valmis mängijaid. Eestis pole seda närvi ja kannatust, et asju natuke pikemalt võtta. Keila on siinkohal hea näide. Nad ei kuulutanud, et tahavad medaleid saada, aga (Kristen) Kasemets sai seal oma treeneri käe all mängida ja tegi minu arust super hooaja. Ma kutsuks klubisid julgemalt noortesse investeerima ja nendega kannatlikumalt käituma. Me kipume eeldama, et mängija peab kohe hakkama saama. Kui mõtlen enda peale, siis mina hakkasin stabiilselt mängima alles siis, kui olin 22 või 23. Aga me kipume juba 19- või 20-aastaselt nõudma, et ta otsustaks, kas temast saab mängija või ei saa. Kui sa ei suuda visata teatud arvu punkte, siis sa pole justkui mängumees. Kui me tõstaks pooled meistriliiga mehed esiliigasse, siis ma pole veendunud, et nad kõik oleksid võimelised seal 20 punkti viskama. See sõltub paljudest asjadest. Ma tahaks julgustada klubisid olema kannatlikumad ja nägema suuremat ja laiemat pilti. Just rääkisin Henri Ausmaaga, et (Mihkel) Kirves, (Artur) Konontšuk, (Robert) Valge, (Kristjan) Kitsing ja paljud teised tahavad välismaale ja on hirm mõelda selle peale, kellega me järgmisel aastal mängima peame. See tekitab minus hirmujudinaid. Samas ei taha öelda, et ärge minge. Võib-olla ongi vaja, et kõik läheksid ära, et me saaksime uut põlvkonda usaldama hakata ja neile mänguaega anda.
Mulle tundub, et lätlased teevad seda asja paremini? Liepaja ja Valmiera olid näiteks 100% Läti satsid.
Ma ei oska seda kommenteerida. Lätis on selle taga võib-olla ka majanduslikud põhjused. Ma olen kuulnud, et neil lihtsalt polegi võimalusi välismängijaid palgata. Näiteks Liepajas oli lõpuks ka päris palju vanu mehi. Mina pole lõppude lõpuks mingi otsustaja ja eks suured mehed otsustavad, kuidas ja keda nad palkavad, aga näiteks seesama härrasmees, kes siin kolme meetri kaugusel istub (viipab Simm-Marten Saadi suunas – toim.), peaks juba igapäevaselt meeste vahel treenima, mitte Audenteses 10. klassi poiste vastu üks-üks tegema.
Kas noored üldse tahavad korvpalluriks saada või tahavadki lihtsalt noorteklassis mängida, siis ülikooli minna ja sealt edasi tootvale tööle minna?
Arvan, et siinkohal peavad treenerid ise peeglisse vaatama. Ma arvan, et treeneri üks tähtsamaid töid ongi motiveerimine, selgitamine ja kogu selle pildi visualiseerimine. Treener peab tekitama selle nälja ja visiooni, mida on vaja teha ja kuhu jõuda. Mul on Rapla treenerina seda võib-olla lihtne rääkida, sest minu poisid näevad igapäevaselt meistriliiga mehi trennis. Ma ei tea, kui palju näiteks keskmine Nordi poiss meistriliiga mehi näeb. Kui ta ei näe, siis ta ei tunnetagi seda vahet, aga meil on see võimalus olemas. Üsna tihti tundub, et Eesti-Läti liiga on hästi kauge ja püüdmatu asi. Meil on nii mõnelgi U18 poisil õnnestunud meeste võistkonnaga trenni teha või sõpruskohtumisi pidada ja nad saavad aru, et tegelikult pole see vahe nii suur. Lihtsalt on vaja natuke rohkem jõudu, enesekindlust ja kasvu. Elu on näidanud, et kui sul on kõrval kogenumad partnerid, siis on seda mängu lihtsam mängida. Mulle tundub, et me ei saa treeneritena piisavalt hästi hakkama poiste tuleviku kujundamisega. Liiga lihtsalt loobume. Meil võiks olla palju suurem valik mängijaid, kes ootavad ukse taga oma võimalust, et saada pildile. Näiteks Rasmus Andre ja Patrick Malm said sel aastal ju tegelikult meistriliigas hakkama, aga teises liigas mängides olid täitsa tavalised poisid.

ESKO TÕNISSON (Tartu Ülikool/Metec)
Esko, mis tasemel on meie poiste U18 vanuseklass? On meil individuaalseid eredaid talente või pigem meeskondlikud tiimid?
Meeskondlikke tiime pole, eriti final four‘is, kus Audentese (Spordigümnaasiumi) poisid tulevad juurde. Rapla satsis neid vist polnud, aga mujal olid. Meile tuli ka üks poiss juurde. See natuke lõhub meeskondlikku mängu. (Simm-Marten) Saadi ja Espen (Mägi) on individuaalselt küll väga head, aga on treeneri ülesanne nad oma võistkonda paigutada. Hooaja jooksul mängid vastavalt sellele, kui palju sul poisse kohal on. Meie enda hooaeg oli ka selline, et küll oli keegi vigane või haige ja igal pool saime napid võidud. Mängude lõppe oskasime paremini enda kasuks pöörata, aga poolfinaalis ei õnnestunud lihtsalt enda visked sisse visata. Esimesed viis satsi on omavahel võrdsed. Rapla on võib-olla kõige meeskondlikum, sest nad mängivad kogu aeg võistkonnana koos. Individuaalselt on häid poisse ja mingid kujud on, aga seda kõike kohe näha on keeruline.
Kas selles vanuses poisid peaksid juba ka kõrgliigas pead tõstma või see pole oluline?
Arvan, et see, kes on selleks valmis, võib-olla juba tõstabki. Meie oma püramiidi süsteemis on teise liiga võistkond ja esiliiga võistkond, et poisid saaksid võimalikult varakult meeste vastu mängimise kogemuse kätte. Teises liigas on enamjaolt U16 poisid ja esiliigas U18 poisid. Minu arvamus on see, et 16- või 17-aastaselt võiks meeste vahel mängimise kogemuse juba kätte saada. Siis oled pärast ka omavanuste mängus osavam, kuna mehed mängivad teistmoodi. Kui sul on iga nädal neljapäeval või reedel esi- või teine liiga ja pühapäeval noortemäng, siis saad sellega kohaneda. Arvan, et see on kasulik.
Ma saan aru, et Tartu püramiid on ehitatud selliselt, et ükski poiss ei kukuks kuskile vahesse ära. Kui noorteklass lõpeb, siis tal on ikkagi võimalus kuskil jätkata, kui ta veel soovib?
Just. Meie eesmärk on see, et kui nad gümnaasiumi ära lõpetavad, siis nad läheksid ka ülikooli, kus nad saavad korvpalli edasi teha. Rando Roos ja Aleksander Tassa lõpetavad nüüd kooli ära ja kuigi ma ei tea, mis plaanid neil on, siis ma eeldan, et nad lähevad ülikooli.
Kuidas väiksemates kohtades takistada andekate poiste ärakukkumist just selle tõttu, et nad lõpetavad U18 vanuseklassi ära ja edasi pole kuhugi minna?
Arvan, et andekad poisid, kes on vähegi motiveeritud, leiavad ise oma tee.
Eesti on piisavalt väike ja keegi andekas ära ei kao?
Tõenäoliselt ei kao. Põhikohad, kuhu liigutakse, on nagunii juba välja kujunenud – kas siis meile, Tallinnasse Audentesesse, Tallinna Kalevisse või kuhu iganes. Minu arust ongi oluline, et sa liigud, mitte pole kogu aeg sama koha peal. Mõned mehed on võib-olla 20 aastat sama koha peal. Mida rohkem ringi liigud, seda rohkem näed erinevaid treeningstiile ja meetodeid, millega pead kohanema ja see teebki sinust selle mängija.

VAIDO REGO (Rakvere Spordikool/BC Tarvas)
Vaido, mis tasemel on U18 vanuseklass?
Saan öelda nii oma võistkonna kui ka terve liiga kohta, et seis võiks olla oluliselt parem.
Mis need puudused siis on?
Võib-olla välismaal on mõned mängijad, aga Eestis mängivate seas pole supertalente. Eestis on andekaid ja töökaid, kes ongi töökad ja tublid, aga individuaalset kvaliteeti on natuke vähe. Neid võiks rohkem olla. Nii kujude kui ka oskuste poolest.
Kas selles vanuses poisid peaksid juba ka kõrgliigas pead tõstma?
Ideaalis võiks see muidugi nii olla, aga see ei pea nii olema. Kui sul on klubipüramiid, siis ta võib mängida ka madalamal tasemel, esiliigas või teises liigas. Kui ta mängib meistriliigas, siis see on super, aga see ei ole mingi näitaja. 16- või 17-aastane peaks pigem oma individuaalsete võimetega tegelema.
Kuidas elab Sinu hinnangul hetkel Rakvere noortekorvpall?
Üritame nii nagu me oskame ja jaksame, aga on selge, et seis võiks olla parem. Samamoodi võiksid olla natuke paremad kujud ning poisid tublimad ja töökamad. Me võistleme muude vaba aja sisustamise viisidega. Loodame, et need poisid, kes on meil praegu, on valmis jätkama ja korvpalli tõsiselt võtma.
Kuidas aidata A-klassi poistel see raske etapp läbi elada, kui noorteklass saab läbi ja enam ei ole kuhugi mängima minna? Kas see on hetkel Eestis probleem?
See on suhteline. Kui sa oled teinud piisavalt tööd ja sul on mingisugused oskused olemas, siis sul ei tohiks olla probleeme uue mängukoha leidmisega. Küsimus on selles, kas sa leiad endale jõukohasema klubi mõnes madalamas liigas või oled nõus veel panustama. Raske osa on teha järgmine samm edasi. See sõltub sellest, kas sul on piisavalt eneseusku ja piisavalt motivatsiooni, et proovida teha samm edasi, või oled rahul sellega, mis sul on, või pigem teed sammu tagasi ja lihtsalt naudid korvpalli. See on raske küsimus.
Noorteklasside sarja kõik eelnevad artiklid:
EESTI KORVPALLI TULEVIK | Tüdrukute U19 vanuseklass: on nii positiivset kui ka negatiivset ja nii kriitikat kui ka ettepanekuid
EESTI KORVPALLI TULEVIK | Poiste U16 vanuseklass: talendikas seltskond, kust võiks rahvuskoondisele järelkasvu oodata küll
EESTI KORVPALLI TULEVIK | Tüdrukute U16 vanuseklass: probleemid on teada, aga lahendusi napib
EESTI KORVPALLI TULEVIK | Poiste U14 vanuseklass: keskmine tase võiks olla parem, aga “kujud” on olemas ja murekohad teada
EESTI KORVPALLI TULEVIK | Tüdrukute U14 vanuseklass: võistkondade arvukus on justkui hea, aga…



