Tänapäeva korvpalli tihedat konkurentsi näitab hästi see, et nii suur korvpalliriik kui Serbia on praegusel hetkel U20 vanuseklassis mängimas B-divisjoni EM-turniiril. Kui meie meestekoondisel on viimasest kümnendist ette näidata Serbia koondiste vastu paar ilusat koduvõitu, siis laupäeval on võimalus Eesti korvpalli ajalukku selline peatükk kirjutada meie kõige vanemate poiste järelkasvukoondisel.
Reedel veerandfinaalis kindla mänguga 81:59 Põhja-Makedoonia alistanud Eesti U20 tiim on seni läbinud turniiri vaid võitudega, kui alagrupis alistati järjepanu Island (85:83), Holland (73:62), Rumeenia (108:48) ja Luksemburg (95:48). Serbia läbis D-alagrupi samuti kaotuseta, kui mängis üle Slovakkia (112:63), Albaania (116:48), Soome (74:68) ja Šveitsi (91:68). Veerandfinaalis peeti punkt-punkti heitlus Lätiga ning võideti lõpuhetkedel 79:76.
Siin artiklis vaatame lähemalt otsa neile noormeestele, kes peatreener Vladimir Jovanovici käe all mängivas Serbia U20 koondises seni Tbilisis kõige kandvamat rolli on etendanud. Aga kõigepealt käime kiirelt läbi meeskondlikud statistilised näitajad.
Praeguse seisuga on Serbia ja Eesti poolfinaalis vastamisi minemas selle turniiri kaks kõige resultatiivsemat koondist, kui serblaste keskmine punktiarv on olnud 94,4 ja eestlastel 88,4. Lauavõitluses on Serbia üllatavalt madalal, alles 17. positsioonil, keskmiselt 35,4 lauapalliga. Eesti on 42,2 lauapalliga kogu turniiri kuues tiim.
Keskmiselt turniiri kõige kehvema koondisena vaid 9,6 ründelauapalli korjava Serbia nõrgad lauavõitluse numbrid tunduvad loogilisena, kui vaadata visketabavuse näitajaid. Kaheseid lausa 64,8% tabavad serblased on Eesti (57,2%) ees selles arvestuses ülivõimsalt parimad. Sama pilt vaatab vastu ka kolmestetabelis, kui Serbia tabavus on olnud 40% ja Eestil teisena 35,1%. Veidi üllatav on see, et vabavisetes leiame serblased 66,7 protsendiga alles kuuendal kohal, Eesti on endale tuttaval teisel real (73,7%).
Täiesti erinevatest maailmadest on Serbia (5,2) ja Eesti (1,4) keskmiste blokkide arvestuses, vastavalt turniiri parim ja eelviimane. Resultatiivsete söötude tabelis ollakse aga taas tandemina kaks paremat, kui serblased on jaganud 26,8 ja eestlased 23 korvisöötu mängus. Meie poolt vaadates on seis hästi pallikaotuste lahtris, kui Eesti (13,6) on turniiri paremuselt teine tiim ja Serbia (16,8) seitsmes.

Kes on kes?
Selgelt kõige kasulikumalt on käimasoleval turniiril serblastest mänginud suur äär Mihailo Boskovic, kelle keskmiseks efektiivsusteguriks on viie mänguga olnud 17,8. 20-aastase ja 205 cm pikkuse Boskovici arvele on keskmiselt jäänud 21,1 minutit, 12,2 punkti, 5,6 lauapalli, 2,6 resultatiivset söötu, 1,4 vaheltlõiget ja 1,4 blokki. Noormehe visketabavus kahestel on olnud 66,7% ja kolmestel 47,6%.
Boskovic on vaatamata noorusele juba üsna kogenud mängumees, kui ta oli mullu Serbia kõrgliigas mängivas Dynamic Vip Pay nimelises klubis üheks põhitegijaks. 28 kohtumisega kogus hea viskekäega suur äär Serbia kõrgliigas keskmiselt 22,5 minutiga 10,1 punkti, 5,4 lauapalli ja 1,3 korvisöötu.
Efektiivsusteguri järgi edasi liikudes jõuame 20-aastase ja 190 cm pikkuse mängujuhi Aleksa Kovacevici juurde, kelle vastav näit sel turniiril on olnud 14,2. Kovacevici keskmised numbrid on olnud 23,5 minutit, 10,4 punkti, 2 lauapalli, 4,6 resultatiivset söötu ja 4 vaheltlõiget. Ka tema visked on Tbilisis hästi tabanud: kahesed 63,6% ja kolmesed 50%. Miinuseks on olnud keskmiselt 3,6 pallikaotust.
Kovacevic on viimased kolm hooaega kuulunud Saksamaa kõrgliigaklubi Carlsheimi ridadesse, kus ta eelmisel hooajal lõi kaasa kaheksas Bundesliga matšis, kogudes keskmiselt 8,1 minutit, 1,8 punkti ja 1,3 korvisöötu.
Tiimi EM-turniiri resultatiivseim on olnud 20-aastane ja 203 cm pikkune ääremängija Petar Kovacevic, kellel keskmise efektiivsusteguri 13,2 kõrval on statistikana kirjas 16,8 minutit, 14,8 punkti, 2,2 lauapalli ja 1,4 söötu. Kahepunktivisked on kukkunud 64,5-protsendiliselt ja kolmesed 23-protsendiliselt.
Klubikorvpalli OKK Beograd nimelises tiimis mängiv Petar Kovacevic oli mullu Serbia kõrgliigas suurepärases hoos, kogudes 29 kohtumisega keskmiselt 30,7 minutit, 18,2 punkti, 8,2 lauapalli, 2,4 korvisöötu ja 1,3 vaheltlõiget.
Efektiivsustegur 13 on keskmiselt kirjas 22,7 minutiga 9,2 punkti, 3,4 lauapalli, 3 resultatiivset söötu ja 1,8 vaheltlõiget kogunud 20-aastasel ja 197 cm pikkusel viskaval tagamehel Luka Paunovicil. Paunovici ohtlikust näitab tema 53-protsendiline tabavus kolmesekaare tagant.
Igapäevaselt kogus viskaja samuti OKK Beogradis mängides Serbia kõrgliigas keskmiselt 8,7 punkti, 3 lauapalli, 2,7 söötu ja 1,5 vaheltlõiget. Kolmeseprotsent oli tal läbi pika hooaja ja keskmiselt 24,1 mänguminuti 42,7%.
Kahekohalise efektiivsusteguri 11,4 on Tbilisis keskmiselt kirja saanud ka 20-aastane ja 201 cm pikkune väike äär Nikola Manojlovic, kelle nime taga on numbrid 8,2 punkti, 3,8 lauapalli, 3,2 söötu ja 2 vaheltlõiget. Mullu mängis Manojlovic ühes Serbia liiga viimastest tiimidest Slodes SoccerBetis, kus tõi 15 kohtumisega keskmiselt 25,1 minutit mängides 11,4 punkti, 5,3 lauapalli ja 1,8 söötu.
Napilt kahekohalisest efektiivsustegurist on puudu jäänud 205 cm pikkusel tsentril Vojin Medarevicil (9,8), 195 cm pikkusel tagamehel Luka Aksentijevicil (9,8) ja 213 cm pikkusel keskmängijal Mihailo Musikicil (9,6). Kogu kolmik tegi eelmisel hooajal kaasa Serbia kõrgliigas, neist edukaim oli Musikic, kelle keskmised numbrid OKK Beogradi eest olid 32,8 minutit, 14,5 punkti, 6,7 lauapalli, 2,6 söötu ja 1,1 blokki.
Parimatest parimad
Nagu numbritest selgub, siis tundub, et selles poolfinaalpaaris on kokku minemas käimasoleva turniiri kaks paremat meeskonda, kellest üks tagab võiduga koha finaalis ja järgmisele selle vanuseklassi koondisele pileti A-divisjoni. Kaotaja peab leppima aga pronksimänguga ning proovima seda võita, et kolmandana A-divisjoni pääs tagada.
Serbia näol on vähemalt paberil tegemist kogenud tiimiga, kui kogu põhituumikul on korralik mängukogemus Serbia kõrgliigast või ühel juhul ka veidi väiksemad minutid Saksamaa Bundesligast. Tuleb arvestada, et Serbia kõrgliiga põhiturniiril sealsed paremad tiimid kaasa ei löö, kuna mängitakse ABA liigat ja eurosarju. Aga sellele vaatamata on noortel serblastel üsna hirmuäratavad CV-d ette näidata.
Lõpetuseks võib veel välja tuua, et Eesti ja Serbia omavaheliseks mingikski võrdlusmomendiks on tõenäoliselt see, et Eesti U20 koondis mängis enne EM-turniiri kahe koondisega, kes Serbiaga Tbilisis mänginud. Soome alistati eestlaste poolt kahel korral, esmalt 91:72 ja seejärel 78:58 ning Läti mängiti üle 74:69.




