Close

INTERVJUU | Viimsi noortetreener Kaarel Traumann: ainult ühe pooleteisetunnise trenniga päevas enam kaugele ei jõua

-Kaarel Traumann | Foto: Raivo Tammus

Tänavu Saku II liiga põhiturniiri võitnud ja selle intervjuu avaldamise hetkel poolfinaalseeriaks valmistuva KK Viimsi II meeskonna peatreener Kaarel Traumann rääkis Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus oma tiimi senisest hooajast ning enda tööst Viimsi klubis laiemalt.

Aprilli lõpus 32-aastaseks saav Traumann on omal ajal mänginud Eesti noortekoondistes ja kõrgliiga tasemel teinud paar hooaega kaasa Rapla särgis. Nüüd treenerina on ta tegutsemas KK Viimsi süsteemis ning vastutamas nii U19 noorte, kes on ühtlasi ka II liiga võistkonnaks, kui ka U14 noorte eest.

Noortetreener Traumann avaldas usutluses, kas põhiturniiri võit on Viimsile II liigas peale pannud ka võidukohustuse, kuidas on läinud põhitiimi ja duubli vahel liikuvate mängijate sulandumine, kui palju on tal endal sidet põhitiimi treeneritega, kes ja kui palju on arengus edasi läinud ning kas Viimsi noortesüsteem on Eesti paremate seas?

Kaarel, kuidas kommenteerid, kas II liiga põhiturniiri võit tuli kergelt?

Ei, kergelt ei saa öelda. Oli väga tasavägiseid mänge, mille me alles lõpuga endale kallutasime. Pidi kõvasti pingutama.

Võit tuli, aga kui suured pinged see play-off’ideks sulle ja mängijatele peale paneb?

Natuke on mingit favoriidikoormat tunda, aga ma loodan, et muudame selle enesekindluseks ja purjetame selle pealt.

Kes võiksid olla play-off’is kõige raskemad vastased?

Ma arvan, et siin ei ole enam ühtegi lihtsat vastast. Kõik, kes on play-off’is, on ohtlikud – kes on ennast veel enne algust täiendanud, pluss muud noored vihased mehed. Põnev saab igal juhul olema.

Oletame, et võidate teise liiga ära ja tõusete esiliigasse. Kas jääd selle tiimi treeneriks?

Esiteks on vara öelda, kas me üldse esiliigasse läheme – see on meie klubi kontori otsus. Kõik algab esindusmeeskonnast. Siis vaatame noori, kes meil jätkata tahavad, näiteks koolilõpetajad. Selle pealt paneme otsuse kokku, kas sellel on mõtet. Aga treeneri koha pealt on samuti vara öelda.

Kui suure lisakoorma toob esiliiga võrreldes teise liigaga, kas ka rahaliselt annab see tunda?

Üks asi on kindlasti see, et mängud peavad toimuma suurel väljakul. Selles osas annab see kindlasti juurde, saaks asja suuremalt teha. Aga kindlasti me ei lähe esiliiga jaoks mängijaid palkama.

Kas Valdo (Lips) Sind põhitiimi juurde appi ei ole kutsunud?

Meil on pigem ühised kokkulepped ja väga tugev “klubi esimesena” mõtlemine. Saame väga hästi aru, kes kuhu praegusel hetkel kõige paremini sobib.

Kui palju on põhitiimi mängud Sinu meeskonna komplekteeritust seganud?

Teine liiga on suures plaanis ju meie U19 noortele. Jah, meil on mõned enda õpilased endiselt abis, kes on juba ülikoolis või tööl, aga sellepärast me eriti ei muretse. Oleme saanud päris palju mängijaid läbi lastud, et lihtsalt proovida.

Kas on olnud tunda, et mõni mäng oleks võinud minna teistmoodi, kui need nii-öelda vedurid oleksid kohal olnud?

Kindlasti oleks. Nad on oma liigas sellise kvaliteediga, et… jah, kindlasti.

Kui palju need poisid, kes mängivad ka suurte meeste juures, Sinu trennidesse jõuavad?

See on vastavalt graafikutele, kokkulepetele ja tervisele. Liiga palju nad ei jõua. Rohkem keskendume ja tegeleme nendega, kes ei ole esindusmeeskonna juures, aga tore, kui “tugevdused” ka vahel osaleda saavad. Nad on tegelikult tublid. Me üritame stiili hoida esindusmeeskonnaga suhteliselt sarnase, aga meil on mõned erinevused, kuid kõik on need kiiresti õnneks omaks võtnud ja pole probleemi.

Kes on mängijatest sel hooajal kõige suurema hüppe edasi teinud? Julged Sa kedagi välja öelda?

Me võime sellest peale hooaega rääkida (Muigab.).

Küsime siis nimeliselt: kui kõrge lennuga on Kristo Rannaste, Artur Sarap ja Christian Elmar Kask?

Kõik on tublid poisid, eks aeg näitab. Tööd neile meeldib teha ja loodetavasti see isu neil ei rauge. Eks me teadlikult tahame, et meil oleks keegi, kelles me ise potentsiaali näeme.

Mis on nende plussid peale töökuse ja mänguisu?

Kõik nad on täitsa korraliku viskega. Nad on head võistkonnamängijad, saavad kõigiga läbi, suudavad liidrikoormat kanda ja kohaneda rolliga, mis on siin ja esindusvõistkonnas täiesti erinev.

Millised on noorte meeste põhilised puudused, mida sa treenerina näed?

Meil ei ole ju valida, me teeme tööd nendega, kes meil on, ja proovime igaühest maksimumi välja võtta. Nii ta on. Tänapäeval jääb see pigem selle taha, kes on valmis rohkem panustama. Ainult selle ühe pooleteisetunnise trenniga päevas naljalt enam kaugele ei jõua.

Kas Viimsi noortesüsteem laiemalt on Sinu hinnangul Eesti paremate seas?

Ma julgen väita, et on. Kindlasti saame paremini ja meil on ka omad mured. Nagu ütlesin, teeme nendega, kes on, ja valik pole tegelikult nii suur.

Kas tippe tuleb oma noorte hulgast piisavalt?

Keeruline öelda. Kui tahame, et mängijad jätkaks profikorvpallis, on äärmiselt oluline suuta neid siin hoida ka pärast gümnaasiumi. See on hästi keeruline, sest ilma koduse toetuseta pole see tänapäeval naljalt võimalik. Kui mängija näeb, et minuteid ei tule, siis Tartu ja TalTechi ülikoolid ning kaitsevägi ootavad.

Just tahtsin küsida kaitseväe kohta, kui nad saavad Team Kaitseväes mängida, kas see on taseme poolest okei variant? Mängite ju samas liigas.

Kindlasti on see mõnedele mängijatele väga-väga hea lahendus: saada igapäevarutiinist välja ja olla ikkagi selle juures, mida nad on eluaeg harrastanud.

Kuidas Sina ennast treenerina täiendad?

Number üks, ma olen esindusmeeskonna treenerite läheduses ja proovin sealt õppida nii palju kui võimalik. Loomulikult uurin ise juurde ka vastavalt sellele, mis mulle tundub vajalik või mis igal hooajal erinev on. Tuleb ka enda poolt vaeva näha. Iga päev on nii erinev, asjad varieeruvad.

Milliseid kanaleid pidi sa teadmisi ammutad? Osad treenerid on maininud, et õpivad näiteks ka Instagrami videote vahendusel.

Absoluutselt. Tänapäeval on internet kõike täis, mida iganes soovid, seda kätte saad. Aga just see pool, kuidas kõiki õnnelikuna hoida, et nad tahaksid siia tulla, see on täna kõige suurem küsimus ja seda ehk Instagramist ei saa.

Mitu meeskonda Sul treenida on?

Tänasel päeval U19, mis on ühtlasi teine liiga ja U14. Aeg-ajalt tuleb asendada U13 peal, lisaks EYBL-id. Tööd jagub kõvasti.

Küsimus Sulle kui endisele mängijale: miks Sa nii noorelt lõpetasid?

Tõsine korvpall lõppes tegelikult juba Rapla aegadel. Ütleme nii, et natuke tervislikel põhjustel ja natuke oli vaja hakata raha teenima. Mingis mõttes sain ka aru, et tippu on erinevatel põhjustel keeruline jõuda. Esiliiga oli juba pigem harrastuskorvpall.

Kas Sa praegu ka kuskil Rahvaliigas mängid?

Olen kirjas, kaks mängu hooaja jooksul jõudsin teha. Play-off’i kahjuks kaasa teha ei saa.

Sest Sa teed treeneritööd?

Jah, kui oled päevast päeva saalis, siis pole lihtne ennast motiveerida ise mängima. Teine asi on see, et kui kellestki enam väljakul mööda ei saa, siis see võtab isu natuke ära (Muigab.).

Räägime lõpetuseks Stefan Vaaksist. Kui palju Sina tema arengule siin Viimsis kaasa aitasid?

Minu käsi seal otseselt mängus ei ole. Viimsi osas on siin rohkem Valdo (Lips), Dima (Dmytro Kolomyichenko – toim.) ja Asko (Meiner), muudel aastatel olid tal loomulikult teised treenerid. Aga tal on kindlasti olemas see x-faktor, millega läbi lüüa. Hoian väga pöialt.

Kas tema tee võiks viia NBA-sse?

Eks näis, kui palju talle seal “tasku pistetakse”. Valikuid tal kindlasti tekib ja tööta ta ei jää (Muigab.).

scroll to top