Tänavuse hooaja eel Hispaania korvpalli kõrgliigas oma pikaaegsest koduklubist Baskoniast lahkunud Sander Raieste on uue kodu leidnud Murcia tiimis, kus 26-aastane ja 204 cm pikkune mängumees on saanud senisest suurema rolli. Küsisime ääremängijalt Korvpall24.ee portaali intervjuus, kas hea hooaja algus nii meeskondlikult kui individuaalselt on tema jaoks ka üllatav olnud.
Raieste on tänavusel hooajal Murcia kindla põhirotatsiooni mehena kogunud seni 21 mänguga keskmiselt 21,5 minutit, 6,4 punkti, 6 lauapalli ja 1,1 resultatiivset söötu. FIBA Europe Cupis on eestlase keskmised numbrid olnud 18,3 minutit, 5,3 punkti ja 5,4 lauapalli. Hispaania kõrgliigas on Murcia võitlemas esikaheksas võimalikult hea play-off asetuse nimel ning eurosarjas ollakse üks peafavoriite võidule.
Korvpall24.ee portaal tegi Raiestega intervjuu veebruari viimasel päeval vahetult enne teist koondisemängu Rootsi vastu. Rääkisime usutluses, kui piiri peal Raieste liitumine Murciaga oli, kui pikk tema leping klubiga on, kuidas mõjus tiimile kiire väljakukkumine karikavõistlustel, mida ta ise oma senistest sooritustest arvab ning kas temaga kaasas käiv silt kaitsespetsialist vastab tõele.
Sander, alustame kõigepealt sellest, et taas on koondiseaken. Esiteks see legendaarne küsimus, et kui mõnus on klubi juurest vahepeal ära saada, et umbes nädalake hoopis teistmoodi hingata?
Vihjad justkui sellele, et klubi juures oleks suur piin olla (Muigab.). Lõunas võib tegelikult väga tore olla – ilm on soe ja klubil läheb hästi. Aga ei, kodus on väga hea olla, saab peret ja sõpru näha. Kõik koondislased on mööda Euroopat laiali, seega on alati tore koondisse tulla ja nii-öelda natuke teises rütmis hingata.
Enne kui Sa Baskonias mängisid, oli see klubi Eestis selles mõttes kurikuulus, et sealt oli mõnikord jube keeruline mehi koondisse saada. Kuidas Murcias olukord on, kas seal on lood teised?
Ei ole probleemi, meil ju peatreener (Läti koondise juhendaja Sito Alonso – toim.) käib samamoodi koondiseakende ajal ära.
Sito Alonsol läks Lätiga selles aknas üsna haprasti, kas saatsid talle mõne ergutava sõnumi ka?
Ei tasu torkida (Muigab.). Eks tal on raske ka, koondiseaknaga treenimist alustada on tegelikult päris keeruline. Süsteemi paika saamine on uue peatreeneri jaoks mõne nädalaga suhteliselt raske. Alustades novembrist, on tal olnud kokku ainult kaks nädalat – see on ikkagi päris raske ülesanne.
Räägime nüüd Murciasse minekust ja kogu sellest protsessist. Kuidas nende huvi üldse tekkis ja miks Sa otsustasid oma karjääri nende juures jätkata?
Ma teadsin tegelikult varem, et neil on minu vastu huvi juhul, kui (Rodions) Kurucs lahkub. Põhimõtteliselt tuligi välja, et Baskonia ostab ta välja, ning siis uuris Murcia agentidelt minu kohta. Ütlesin, et kui nad suudavad õhtuks pakkumise teha, siis kuulame ära. Kui ei, siis oleksin järgmisel hommikul ühe teise klubiga lepingu sõlminud.
Kas see teine klubi oli samuti Hispaaniast?
Jah, teine klubi oli samuti Hispaania klubi.
Oli sul veel reaalseid võimalusi või klubisid, kes huvi tundsid?
Oli küll, oli küll, jah.
Aga kas otsus Baskoniast lahkuda oli Sul juba ammu tehtud?
Ma aimasin ette, et meie teed lähevad lahku. See oli asjade loogiline käik. Hooaja lõpus läks pool aega lihtsalt selle peale, et kas nad panevad mind Hispaanias kehtivasse Tanteo nimekirja. See tähendab, et kui nad oleksid mu sinna pannud, oleks Baskonial olnud õigus mu lepingut match‘ida – see on selline Hispaania-sisene värk. Nad ootasid sellega viimase päevani ja ütlesid siis, et ei pane mind nimekirja ja probleemi pole. Seetõttu sõlmisin lepingu alles juulikuus.
Kas Sinu jaoks oli üllatav, et said Murcias kohe alguses nii suure rolli ja hakkasid kohe ka õnnestuma?
Jah, sest tegelikult jäi terve ettevalmistusperiood vahele. Võistkonna tundmaõppimine ja kõik muu lükkus hästi palju edasi, samal ajal kui teised olid juba kuu aega trenni teinud. Ma ei oodanud, et nii kiiresti kõigiga ühele lehele saan. Üldiselt sai asi aga väga kiiresti käima ning meil on imeline tiimikeemia. Nii platsil kui platsiväliselt on see täiesti eriline aasta olnud – arvan, et nii klubile üldiselt kui mängijatele.
Kõrvalt vaadates tundub, et te olete ülimalt ühtlane võistkond. Selliseid megastaare justkui pole, aga samas on mehed esimesest kuni kaheteistkümnendani küllalt võrdsel tasemel. On see päriselt ka nii?
Jah, ma ütleks, et võistkond on erakordselt hästi komplekteeritud ja balansis. Aga olgem ausad, eks (David) DeJulius, (Devontae) Cacok ja (Dylan) Ennis teevad väga head hooaega ja on ka mingil määral tuntumad nimed. DeJulius on olnud Euroliiga mees, Ennis pikalt ACB-s, Cacok Los Angeles Lakersiga NBA meister ja Howard Sant-Roos on samuti aastaid Euroliigas mänginud. Tegelikult nimesid on ja ma arvan, et igas mängus kerkib esile keegi erinev. Võib-olla tõesti sellist ühte staari ei ole, kelle nimi kogu aeg läbi käiks, aga väga palju erinevaid mängijaid tõuseb erinevates olukordades esile. See teebki selle võistkonna eriliseks.
Treener on Sind intervjuudes korduvalt eraldi välja toonud, öeldes, et oled tema jaoks ülioluline mängija. Mis on Sinu roll meeskonnas ja kas see on hooaja vältel muutunud?
Hooaja alguses sai see selgelt paika pandud. Me rääkisime suhteliselt kohe ja ta ütles, mida ta minult ootab ja mida mina suudan võistkonnale pakkuda. Olime kohe ühel lehel ja sellest päevast peale on meil klappinud. Kõik on selge, mingeid üllatusi pole ja ma tean täpselt, mida ma tegema pean, et olla väljakul kasulik.
Milline peatreener Sito Alonso on, kas pigem taktik või emotsioonimees?
Ma ütleks, et mõlemat. Ta on taktikaliselt hästi tugev ja iga vastase jaoks on meil spetsiifiline valmistumine. Me ei lähe iga võistkonna vastu samamoodi, vaid teeme korrektuure nii rünnakul kui kaitses. Samas tuleb tal ka emotsiooni välja. Arvan, et see on hispaanlaste temperament. Ta tajub hästi inimpsühholoogiat ja oskab inimestega suhelda. Ta suunab emotsiooni õigetesse kohtadesse ja annab energiat ning enesekindlust ka mängijatele edasi. Isegi ebaõnnestumiste puhul ei võta ta enesekindlust ära. Ta on väga hea segu mõlemast.
Kas karikaturniiril veerandfinaalis väljakukkumine oli klubi jaoks suur pettumus?
See oli pettumus nii klubi kui mängijate jaoks, sest tegelikult oli mäng meie kontrolli all kuni viimase viie minutini. See jääb kindlasti kripeldama. See, et me Barcelonat liigas kaks korda võitsime, ei tähendanud sel hetkel midagi. Viis minutit enne lõppu oli seis veel täiesti viigis, aga kolmandat korda me enam sellist hullumeelset comeback‘i teha ei suutnud nagu eelmistel kordadel. Barcelona näol on tegu hea võistkonnaga, aga me tunneme pigem, et andsime ise selle mängu käest, mitte nemad ei võtnud seda meilt ära.
Kuidas Sa oma isiklikku panust sel hooajal kommenteerid? Sa teed asju, mida sa Baskonias võib-olla ei teinud, näiteks on Sul olnud sel hooajal korralik kolmepunktivisete protsent. Kas see on tulnud enesekindlusest, suurematest minutitest või millestki muust?
Tegelikult lõpetasin ma eelmisel aastal mõlemad liigad (ACB ja Euroliiga) üle 40-protsendilise tabavusega. Lihtsalt nüüd on visete arv suurenenud ja tabamused jäävad rohkem silma. Kui oled rohkem platsil ja saad visata kolm-neli korda mängus, on see hoopis teine asi kui see, kui viskad ühe korra kahe-kolme mängu jooksul. Kuigi nüüd viimase kuu jooksul on seis päris paha olnud – ma pole saanud ühtegi kolmest sisse (ühel hetkel oli Raiestel mitme mängu peale mööda läinud üheksa kaugviset järjest – toim.). Tunne on okei, aga pall ei lähe lihtsalt korvi. Samas vabavisked lähevad sisse, aga kolmestega on praegu nii. Ma ei ütleks, et see on ainult enesekindlus, lihtsalt võimalusi on rohkem. Murciasse toodi mind mängima, Baskonias olin ma rohkem sellises täiendavas rollis. Minu ülesanne oli võtta pinget ja koormust maha, rügada kaitses ja lauas, et mehed, kes olid toodud sinna suure raha eest punkte viskama, saaksid oma tööd teha.
On Sul vahet ka, kas tuled väljakule algviisikus ja mängid 25 minutit või mängid viis minutit? Kas suudad ka selle vähese ajaga oma kvaliteedi välja tuua?
See oleneb kõik mängust. Mõnes mängus tekib rohkem võimalusi, näiteks kui sinu pealt aidatakse kaitses. Samas mõned võistkonnad ei aita üldse ja siis on suhteliselt raske võimalusi tekitada. Sel juhul tuleb jõuga lauda minna ja proovida kiirrünnakuid joosta. Lõpuks oleneb kõik mängujoonisest. Mina lähen alati oma tööd tegema, peaasi, et lõppskoor oleks meie kasuks.

Murcia publik on vist ka päris äge, kodusaalis on teil korralik “katel”?
Jah, väga kihvt on! Rahvas käib saalis, eriti ACB mängudel. Inimestele läheb kõik klubiga kaasnev korda. See on ülikoolimeeskond ja Murcia on tegelikult suur ülikoolilinn. Kogu see eluolu, klubi ja fännid on lahedad. Käiakse isegi nendel hilistel FIBA Europe Cup’i mängudel. Rahvas toetas ja võttis mind kohe esimesest päevast avasüli vastu – nii klubi, fännid kui ka linnarahvas.
Sulle on ajalooliselt külge jäänud kaitsespetsialisti märk. Oled Sa ise sellega rahul ja kas see on Sinu arvates õige määratlus?
Ma ise pole kunagi arvanud, et ma kaitses mingi eliit oleksin, aga arvan, et seisan oma koha ära – vahel paremini, vahel halvemini. Aga kahju see kindlasti ei tee, kui keegi sinust mingis aspektis hästi räägib. Parem öeldagu, et olen kaitsespetsialist, kui et olen kaitses “torbik” (Muigab.).
Kas peatreener Alonso paneb Sind kaitses vastaste liidrite peale? Barcelonaga karikamängus tundus, et Will Clyburn oli sinu “klient” ja Sa lõid ta rütmist välja.
Ta kindlasti usaldab mind kaitses. Meil on tegelikult teisigi väga häid kaitsemängijaid – (Howard) Sant-Roos oli paar aastat tagasi Meistrite liiga parim kaitsemängija, samuti (Jonah) Radebaugh on hea. Meil on suured kehad ja positsioonidel “ühest” “viieni” kõik kannatavad kaitses mängida. Olenebki vastasest: kui on teravamad tagumised, siis on meie tagamehed nende peal, kui aga sellised “kolmed-neljad”, siis olen mina. Olen sel hooajal ka “neljasid” katnud. Meeskond on hästi komplekteeritud ja igas mängus on erinevad taktikalised ülesanded.
Ehk siis positsioonid “ühest” “neljani” on kaitses Sinu jaoks kaetavad?
Jah, hooaja jooksul olen ma kindlasti mängijaid “ühest” “neljani” katnud.
Kui pikk leping sul Murciaga on?
Kaks aastat garanteeritud.
Ehk siis ühe aasta teed seal igal juhul veel?
Jah, nii on.
Tundub, et Sinuga ollakse praegu rahul?
Jah, nii palju kui olen suhelnud. Arusaadav, et mäng on mingil määral üles-alla käinud ja stabiilsust on olnud raskem hoida – see on ikkagi esimene täishooaeg sellise koormuse, ootuste ja pingega. Aga senimaani on kõik hästi, liigatabelis jagame kolmandat-neljandat kohta, seega asi töötab.
Mis on teie hooaja eesmärk nüüd, kui karikaturniir on läbi? Kas sihikul on Eurosari ja liiga?
Eurosari igatahes – see on eesmärk võita. ACB liigas oleme samuti sellisel kohal, kus oleme kõigiga hästi mänginud. Me usume endasse. Vahet pole, milline see play-off‘i asetus lõpuks tuleb, me võime ükskõik kellega mängida. Eesmärk on teha teine pool sama hästi kui esimene ring ja siis vaadata, kui kaugele tiivad kannavad.
Murcia koosseis on läbi hooaja püsinud üsna sama, et klubi väga meestega vangerdatud pole?
Kaiser Gates sai hooaja alguses vigastada, siis toodi Zach Hicks, kes läks edasi South Bay Lakersisse. Siis tuli meile Kelan Martin, kes polnud vist terve aasta mänginud, aga eelmisel aastal oli ta Türgis ja on ka NBA-s mänginud. Ja nüüd läks Dani Garcia laenule Lleidasse.
Aga need muudatused on olnud vigastustest tingitud, mitte niisama rabelemine?
Ei, seda mitte. Kaiser Gates’i vigastus tekitas korvi alla augu ja tuli leida lahendus. Ma arvan, et kui seda vigastust poleks olnud, poleks ka mingeid vangerdusi tulnud.




