Pärast pikka aega Rapla Korvpallikooli vedanud Jaak Karbi lahkumist võttis tänavuse hooaja hakul tema ameti üle pikalt Raplas mänginud Sven Kaldre. Veebruari keskel Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus vastas Kaldre muuhulgas ka paljusid korvpallisõpru huvitavale küsimusele, kas ja millal Rapla kõrgliigasse naaseb.
Lisaks tegevjuhi tööle mängib 34-aastane Kaldre ka Rapla esindusvõistkonnas, mis nende ridade kirjutamise hetkel on Saku I liiga põhiturniiri juhtimas. Kogenud Kaldre keskmised näitajad senise 19 mänguga on olnud 25 minutit, 12,2 punkti, 4,5 lauapalli, 2,7 resultatiivset söötu ja 1,4 vaheltlõiget.
Intervjuus keskendusime peamiselt Kaldre igapäevatööle korvpallikooli juhina ning palusime tal rääkida oma peamistest eesmärkidest selles ametis. Intrigeeriva teemana küsisime Kaldrelt ka arvamust viimasel ajal esile kerkinud teema kohta, kas esiliigas mängijatele tasu maksmine on õige tee ning kas see mitte ei “sureta” meie kõrgliigatiime.
Sven, alustame sellest, et miks Sa otsustasid Rapla Korvpallikooli juhtimise enda õlule võtta?
Lõpuks tundsin, et olukord on minu jaoks vastuvõetav. Tekkis tunne, et suudan ehk midagi muuta või oma nägemust ellu viia. Suve keskel ma veel kartsin, et ei suuda, aga asjad jooksid kuidagi niimoodi kokku. Kõrgliigast ära tulemine ja praegune asjade seis tundus “söödavam” väljakutse kui kohe täie hooga suurde mängu astumine.
Millised on Sinu igapäevased ülesanded Rapla Korvpallikooli juhina?
Igapäevane juhtimine ongi põhitöö. Korvpallikoolis on peaaegu kakssada last, seega tegelen treeneritega suhtlemise ja uute väljundite otsimisega. Kuna kontoris on inimesi vähemaks jäänud, siis tuleb ka kogu organisatoorse poole pealt käed külge panna ja igal pool kaasa lüüa.
Kui palju Sa eelmise juhi Jaak Karbiga igapäevaselt või iganädalaselt nõu pead?
Ta just ühes podcast‘is mainis, et ma väga ei küsi midagi, aga tegelikult ma ikka suhtlen ja pean nõu küll. Küsin tema arvamust piisavalt, kuid arvan, et see aeg on alles ees, kus ma hakkan võib-olla veelgi rohkem tema poole pöörduma.
Kuidas on korvpallikooli mõjutanud asjaolu, et Raplal pole hetkel võistkonda kõrgliiga tasemel?
Mul puudub hea võrdlusmoment, sest ma polnud varem nii täpselt kursis, mis allpool toimus. Kindlasti see mõjutab, et meistriliigat pole, aga hetkel üritame esiliigas esineda nii hästi kui võimalik. Eesmärk on, et tavaline õpilane ei tunneks liiga suurt vahet – pigem oleks mul hea meel, kui kasvaksime koos nende õpilastega.
Millised on Sinu ambitsioonid selles ametis ja Rapla esindusmeeskonnaga?
Peamine on hakkama saada. Saada hakkama nii, et inimestele see meeldiks, et nad käiksid saalis ja et korvpallikoolis oleks võimalikult palju lapsi. See võib kõlada klišeena, aga tahame tegutseda “korvpallipealinna” tiitli vääriliselt, nagu me end kunagi tituleerinud oleme.
Kas on olemas plaan või perspektiiv esindusmeeskond uuesti ka kõrgemale tasemele viia?
Kindlasti on see mõte olemas. Meil on isegi esialgne hooaeg paigas, millal soovime sinna naasta. Kui suudame oma seatud punktid täita – ja neist ma taganeda ei taha –, siis usun, et väga pikalt ootama ei pea. Täpset aega ma praegu veel avaldada ei taha, see jääb minu teada.
Aga Sa oled tuleviku suhtes optimistlik? Kas põhifookus ongi meistriliigasse naasmisel?
Kõige esimene eesmärk on õpilaste arvu kasv. Peame tekitama kandepinna, mille pealt saaksime tagasi minna. On oluline, et võimalikult palju lapsi tahaks trenni tulla ja sporti teha – selle põhja pealt saab juba suuremaid asju korda saata.
Kuidas on lood Rapla järelkasvu sportliku tasemega?
Seis on päris okei. Enamik noortevõistkondi mängib esimeses divisjonis, eriti U16 ja U19 vanuseklassides. Ma ei usu, et seis kehv on. Uuest nädalast alustame treeningutega ka 3–5-aastastele, et korvpallikooli kandepinda veelgi suurendada.

Millised on praegu suhted praeguse kohaliku omavalitsusega?
Oleme kokku saanud ja asju arutanud. Need on olnud väga toredad kohtumised. Eks näis, kuidas asjad edasi liiguvad, aga usun, et olukord on positiivne. Saame oma tööd teha ilma muretsemata, et kuskilt hakkaks king pigistama – eeldusel, et me ise oleme tublid.
Kuidas hindad tänavust esiliiga taset?
Tase on väga ühtlane ja mängud on pingelised. Meie võidetud mängude saldo näitab seda hästi – hooaja esimeses pooles võitsime seitse mängu alles päris lõpus. Esimesed seitse-kaheksa satsi võivad kõik kõigile hambaid näidata.
Keda pead lisaks oma meeskonnale peamisteks soosikuteks?
Paide ja Tartu noored on väga tublid. Kadrina on selgelt näidanud, et suudavad suuri mänge mängida. Neid on tegelikult veelgi ja praegu on raske kedagi eraldi välja tuua. Me püüame esmalt oma asjadega hakkama saada ja siis alles teistele mõelda.
Kuidas Sulle endale esiliigas mängimine istub?
Suures pildis pole see minu jaoks midagi uut, olen selles liigas varemgi mänginud. Teistmoodi on see, et oleme tabeli tipus. Meil on piisavalt kvaliteeti, et seal mängida, ilma et peaks end “puruks rapsima”. Samas on liiga üsna jõuline ja lastakse ka üsna mehiselt mängida.
Mida arvad arutelust, et esiliigas makstavad tasud “suretavad” kõrgliigat, kuna mängijad eelistavad sellisel juhul töö kõrvalt esiliigas mängimist?
Raske öelda. Kui võrdleme Läti või Leeduga, siis seal on olukord sarnane – mehed saavadki tasu. Turg on praegu selline. Hetkel on vist tõesti rekordarv mängijaid, kes esiliigas tasu saavad. Ühtpidi tõstab see esiliiga taset ja kohalikel on huvitav vaadata, teistpidi on see meistriliigale “pind silmas”. See on nagu majanduses ikka – turg kuumeneb üle ja asjad käivad üles-alla.




