Paljude Eesti korvpallisõprade lemmiku Euroliiga klubi Kaunase Žalgirise noortesüsteemis on küpsemas ka üks Eesti korvpallur, kui leedulaste tugevas konkurentsis mängib igapäevaselt Žalgirise duubelrivistusega sealset esiliigat Sten Markus Adamson. Korvpall24.ee portaal tegi jaanuari keskel 17-aastase ja 204 cm pikkuse mängumehega intervjuu, et aimu saada, kuidas tal Leedus läheb ning mis on tema kaugemad tulevikuplaanid.
Mullu Saku I liigas Audentese Spordigümnaasiumi särgis 17 mänguga keskmiselt 13,9 punkti ja 4,9 lauapalli kirja saanud Adamson on tänavu Kaunase Žalgirise duubelmeeskonna eest Leedu esiliigas platsil käinud 26 kohtumises ning kogunud keskmiselt 6,8 silma ja 2,5 lauapalli. Seejuures on Žalgirise duubelrivistus hetkel Leedu esiliigas NKL koguni teisel positsioonil.
Küsisime usutluses Adamsoni käest, kuidas ta omal ajal korvpalli juurde jõudis ning miks ta just selle ala valis, mis on olnud tema senise noortekarjääri tipphetked, millal ja kuidas ta välismaistele talendiotsijatele silma jäi, kuidas noorte mängijate turul asjad käivad, kuidas tal seni Žalgirises läinud on, kui suur on kontakt esindusvõistkonnaga, kui kõva on Leedu esiliiga ning miks pole ka leedulastel enam peamine siht Žalgirise põhitiimi pääsemine.
Alustame sellest, kus ja kuidas Sa üldse korvpalli juurde jõudsid?
Alguses käisin jalgpallitrennis. Mu isa mängis lapsena hobikorras korvpalli ning me käisime tol ajal väga palju Tartu Rocki mängudel. Sealt hakkas see ala mulle väga meeldima ja nii ma korvpallitrenni läksingi.
Ehk siis Tartus?
Jah, Tartus.
Kes on olnud Su treenerid noorteklassides?
Põhiliselt Olari Narits – tema on olnud mu põhitreener terve noorteklassi vältel.
Mis hetkel see üleminek jalgpallist korvpallile toimus?
Esimeses klassis korvpalliga alustades jagasin koormust veel kahe ala vahel. Mõne aasta möödudes, umbes viiendas klassis, sain aru, et koormus läheb liiga suureks. Kuna tundsin, et olen korvpallis natuke parem ja see mäng meeldib mulle ka rohkem, otsustasin kossu kasuks.
Oskad Sa välja tuua aspekte, miks korvpall rohkem meeldis?
Minu jaoks on korvpall kiirem ja natuke füüsilisem. Jalgpallis võib väljakul tihtipeale lihtsalt “ära kaduda”, aga korvpallis on mäng tempokam, põnevam ja füüsilisem. See lihtsalt istub mulle rohkem.
Mis positsioonil sa jalgpallis mängisid?
Olin rohkem kaitsemängija, vahel mängisin ka väravas, aga pigem siiski kaitses.
Millised hetked noorteklassidest on Sul kõige eredamalt meeles?
Kindlasti U16 Eesti meistrivõistluste finaal, kus me võitsime. Tegin väga hea mängu, olin finaali MVP ja efektiivsusnäitaja oli mäletatavasti 50 ringis (Adamson kogus 37 minutiga 35 punkti, 16 lauapalli ja tema efektiivsustegur oli 55 – toim.). See on eredalt meeles. Samuti eelmine aasta ehk mu viimane aasta Eestis, kus olin U19 finaali MVP ning efektiivsus oli kuskil 40 juures (Adamson kogus 34,5 minutiga 26 punkti, 16 lauapalli ja tema efektiivsustegur oli 44 – toim.). Need on vast kõige eredamad mälestused.
Millised on olnud su ägedamad hetked noortekoondistes?
Kindlasti U16 B-divisjoni võit, kus mängisime finaalis Rumeeniaga. Oli vägev mängida poistega, kelle vastu olin terve noorteaja võistelnud. Samuti eelmise hooaja U18 B-divisjoni finaal, kus mängisin koos aasta vanematega. Isegi kui kaotasime, oli see väga hea kogemus, millest palju kaasa võtta.
Tegin just intervjuu Su koondiskaaslaste vendade Vuksidega. Neil on sarnane taust – samuti jalgpallist korvpallile üle tulnud. Olete seda omavahel arutanud ka?
Eks natuke ikka. Me oleme tegelikult üpris sarnased tüübid ning meil käis see üleminek põhimõtteliselt samal ajal ja samadel põhjustel.
Aga kas te jalgpalli ka omavahel mängisite, enne kui lõpetasite?
Seda ma täpselt ei mäleta. Mäletan küll mingeid turniire, kus ma neid nägin, aga siis me veel nii tihedalt läbi ei käinud.
Eri allikates on Su pikkuse kohta erinevad andmed. Kas Žalgirise duubelvõistkonna lehel märgitud 203 cm on õige?
Võib öelda isegi 204 cm. Tossudega olen siin võib-olla sentimeetri juurde visanud ning praegune pikkus peaks olema 204 cm.
Tippkorvpalli mõistes on see positsioonide “kaks” – “kolm” puhul väga korralik pikkus.
Jah, tippkorvpallis on see selle positsiooni jaoks perfektne pikkus.
Millal Sa esimest korda tundsid, et oled ka rahvusvaheliselt silma jäänud?
Ilmselt U15 või U16 vanuses. Siis sain aru, et mul on tõesti potentsiaali kuskil kõrgemal mängida ning hakkasin asja supertõsiselt võtma. Sel ajal tekkisid ka esimesed kontaktid agentidega ja huvi välismaalt ning käisin end näitamas.
Mainisid, et jäid silma U15-U16 paiku. Kus Sa testimas käisid, enne kui Žalgirisega liitusid?
Käisin mõnes Itaalia klubis, aga seal mulle väga ei meeldinud. Huvi oli ka mujalt, näiteks Hispaaniast ja Saksamaalt. Enne seda hooaega, kui Žalgirisesse tulin, oli huvi ka USA poolt, aga otsustasin siiski esialgu Euroopasse jääda.
Kes on aidanud Sul karjääri planeerida? Mainisid agente, aga kas Eestis on ka kedagi, kelle nõu Sa kuulda võtad?
Isa on mind kindlasti palju aidanud. Kui alustasin välismaa otsinguid, aitas Olari Narits väga palju – temaga sai alati rääkida. Ka alaliidust on Raido Roos otsuste tegemisel abiks olnud. Tema käest saab alati küsida, mida ta ühest või teisest variandist arvab.
Saan aru, et Sa ei hüpanud kohe esimese pakkumise peale vette, vaid ootasid kannatlikult sobivat hetke?
Jah, tagantjärele on mul väga hea meel, et ma kohe kuhugi ei tormanud. Isegi kui tulid lepingupakkumised, ei kiirustanud ma neile alla kirjutama. Ootasin ja sain lõpuks palju parema pakkumise, mille üle olen väga õnnelik.
Milline see korvpalliturg tegelikult on? Kui oled 15–16-aastane perspektiivikas kutt, siis kui palju agente sotsiaalmeedias kirjutab ja võimalusi pakub?
Pärast U16 EM-i võitu oli agente tõesti palju. Nad kirjutasid mu vanematele, tahtsid teha kõnesid ja ennast tutvustada. Mul oli varem üks teine agent, aga siis vahetasin ja praeguse agendiga koostöö sujub väga hästi. Kui teed U16 EM-il hea turniiri, siis kirjutavad sulle kümned agendid – kõik jälgivad ja on kursis.
Kuidas selline huvi noorele mängijale mõjub? Suutsid Sa kahe jalaga maa peale jääda või tõusis korraks pea pilvedesse?
Ma olen alati suutnud säilitada külma närvi ega ole pilvedesse tõusnud. Olen püüdnud mitte kiirustada ja mitte endast liiga palju mõelda. Tean, et minusuguseid on teisigi ja tuleb edasi pingutada.
Tahad Sa välja öelda, kes on Su agent ja kuidas ta valisid?
Olen YouFirst agentuuris ja minu agendiks on Deimantas Baziukas. Nad võtsid ühendust pärast U16 EM-i. Neil on nimekirjas palju eestlasi, näiteks ka Siim-Sander Vene. Tavaliselt tehakse alguses Zoomi kõne või minnakse sööma, et saaksid otsustada, kas inimene sulle sobib või mitte.

Tuleme nüüd Kaunase Žalgirise juurde. Millal neil huvi tekkis ja kuidas liitumine kulges?
Huvi tekkis eelmisel hooajal. Käisin siin kaks korda testimas, korra hooaja alguses ja korra lõpupoole. Nad tahtsid mind väga endale. Tegelikult pidin mängima Žalgirisega ka U18 Euroliiga Next Generation turniiri finaalis, aga see jäi pooleli, sest aega jäi väheks ja ma ei saanud satsi juures piisavalt trenni teha. Otsus Žalgirisega liituda oli aga lihtne, sest mulle väga meeldis siin.
Oled korra seda Euroliiga noorteturniiri ikkagi mänginud. See oli vist erinevatest poistest kokku pandud sats?
Jah, see oli kokkuklapitud meeskond.
Mis sellest kogemusest Sulle meelde jäi?
See oli kindlasti üks mu seniseid paremaid kogemusi. Mängisin aasta vanemate poiste vastu. Eestis olin mänginud Audentesega esiliigat, aga see turniir oli “reaalsuskontroll”. Nägin, et aasta vanemad kutid olid minust tollel hetkel ikka eespool. Sain aru, et arenguruumi on kõvasti, ja see andis tohutult motivatsiooni juurde.
Kas seal Euroopa tipus on tase sinu vanuses juba nii kõva, et tekib selge pilt, kui palju peab profiks saamiseks tööd tegema?
Kindlasti. Seal on hoopis teistsugused pikkused ja teine füüsilisus. See viskab kohe pildi ette, mille kallal on vaja vaeva näha.
Oled käinud ka NBA ja FIBA laagris “Basketball Without Borders”. Kuidas see oli?
See oli korvpalli mõttes üks mu lemmikkogemusi üldse. Treeningud olid lahedad, saime omavahel mängida ja leidsin palju uusi sõpru. Kohtumine NBA mängijate ja treeneritega oli super.
Kes NBA meestest teile seal nõu andis?
Mängijatest olid kohal Ivica Zubac ja Kevin Huerter ning mõned NBA klubide abitreenerid. Suuri “põhivendi” seal väga palju ei olnud.
Kui Sa Žalgirisesse läksid, siis mis Su elus peamiselt muutus?
Kõige suurem muutus oli kool. Olin terve elu käinud füüsiliselt koolis ja e-gümnaasiumi peale üleminek oli alguses harjumatu. Nüüd saan sellega juba hästi hakkama. Alguses oli ka raske vanematest ja sõpradest eemal olla, aga poole aastaga on siin uued head sõbrad tekkinud.
Kuidas Sa koduigatsusega toime tuled?
Mul pole tegelikult väga suurt koduigatsust olnudki. Leedu on Eestile lähedal ja vanemad on siin juba kaks korda külas käinud. Elamistingimused on head ja siinne ilm meenutab Eestit, seega on kõik okei.
Eelmisel hooajal oli Su esiliiga statistika Audentese Spordigümnaasiumi särgis 14 punkti ja 6,5 lauapalli. Meeste vastu on need väga korralikud numbrid. Kuidas Sa ise rahule jäid ja mida meeste vahel mängimine andis?
Võib rahule jääda, kuigi meeskondlikult oleksime võinud rohkem võite noppida. Meeste vahel mängimine andis tugeva füüsilise põhja. Sain aru, kui palju on vaja areneda, et suurte kehadega võidelda. See aitas mind ka siin, Leedu esiliigas, kus vastas on samuti väga füüsilised meeskonnad.
Kuidas võrrelda Eesti ja Leedu esiliiga taset? Leedus on tiime rohkem ja vist konkurents tihedam (Eestis on esiliigas 12 ja Leedus tänavu 17 meeskonda – toim.)?
Konkurents on suurem ja koormus samuti, sest mänge on rohkem. Kehad on võimsamad ja tasemevahe on tuntav. Siin on iga sats väga hästi komplekteeritud ja mängitakse professionaalselt alati võidu peale. Leedu esiliiga ülemise otsa tiimid võiksid vabalt mängida Eesti-Läti liiga meistriliiga alumise otsaga, tase on tõesti kõva.
Kui palju on Leedu esiliigas noortevõistkondi versus kogenud meeste satse?
Põhilised noortesatsid on Žalgiris-2 ja Rytas-2. Enamik teisi võistkondi on üles ehitatud kogenud mängijate peale. Üllatav oli see, et igas tiimis on ka päris palju välismaalasi, mõnes isegi kolm tükki.
Kas need välismaalased on peamiselt ameeriklased?
Jah, peamiselt ameeriklased.
Oled Sa kuulnud, kui suured on Leedu esiliiga klubide eelarved?
Seda ma ei oska öelda, pole kursis.
Kas Sa mängid Žalgirisega ka mõnda noortesarja?
Sel aastal mängin nendega Euroliiga noorteturniiri. Leedu siseselt ma noortesarja ei mängi.
Kui palju on igapäevane treeningtase ja konkurents Žalgirises kõrgem kui varem Tartus või Audenteses?
Kindlasti on see tõusnud. Konkurents on väga tihe. Kuna meil on kaks noortesatsi (Žalgiris-2 ja Žalgiris-3), käib pidev võitlus selle nimel, kes saab aste kõrgemal mängida. Ka meeskonna siseselt on minutid “joone peal” – kui trennis pingutad, saad mängus rohkem aega.
Kui palju välismaalasi peale Sinu Žalgirise akadeemias on?
Žalgiris-2 meeskonnas on peale minu veel Montenegro poiss Maksim Brnovič. Žalgiris-3-s on üks Läti poiss. Valdav enamus on siiski leedukad.
Kuidas leedukad Sind vastu võtsid? On esinenud ka mingit “ülevalt alla” vaatamist?
Üldse mitte. Siin on väga toredad kutid. Kui sul läheb hästi, elatakse kaasa ja kiidetakse. Mingit ülbitsemist pole ma kogenud.
Leedulastele on korvpall religioon. Kas Sa tunnetad, et nad vaatavad oma ajaloo tõttu naabritele pisut ülevalt alla?
Eks natuke ikka. Siin olles näen, kui oluline korvpall neile on. See on igal pool pildil. Teatud enesekindlus on neil sees küll, aga ma arvan, et me tuleme neile tasemelt järjest järele.
Žalgirises on varemgi eestlasi olnud, Gert Kullamäe ja Jaak Salumets päris ammusel ajal põhitiimis ning hiljem pikalt Siim-Sander Vene nii noortesüsteemis kui põhitiimis ja enne Sind ka Kerr Kriisa. Kas sellest on klubis juttu olnud?
Väga palju minevikust ei räägita. Ma tean, et Siim-Sander on siinsete treeneritega hea sõber, ja vahel kuuleb tema kohta midagi.
Kuidas välismaal enda eest seismine ja pidev tõestamisvajadus Sind arendanud on?
See on mind palju kasvatanud. Eestis polnud see vajadus nii suur, võisin rohkem eksida. Siin on igal eksimusel kahekordne tähtsus – kui eksid, võidki terve mängu pingil istuda. See paneb rohkem pingutama ja õigeid otsuseid tegema.
Kas tunnetad, et välismaalasena pead rohkem tõestama kui kohalikud?
Ma usun, et me oleme kõik samal pulgal. Igaüks peab tõestama ja oma kohustused väljakul täitma.
Kuidas Sul leedu keelega on?
Enamik suhtlust trennis käib inglise keeles, aga riietusruumis olles jäävad mingid sõnad ikka külge.
On Sul plaan keel ka selgeks õppida? Siim-Sander Vene räägib seda ju puhtalt.
Ma ei saa aru, kuidas see võimalik on! Ma ei usu, et see mulle nii lühikese ajaga külge jääb, aga üritan ikka midagi õppida ja rääkida.
Milline on Su igapäevane elu Kaunases?
Elame koos teiste kaugemalt tulnud kuttidega sealsamas treeningkeskuses, meil on oma toad. Hommikuti on trenn, siis kasutan aega õppimiseks. Söömas käime 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel asuvas restoranis ja õhtul on jälle trenn. Koormus on tegelikult päris suur ja meid surutakse kõvasti.
Teil on siis enamasti kaks trenni päevas. Mitut mängu nädalas keskmiselt peate?
Esmaspäeval ja teisipäeval on kaks trenni. Mängud on tavaliselt neljapäeviti ja laupäeviti. Kolmapäeval ja reedel on üks trenn, et koormus liiga suur ei oleks. Kaks mängu nädalas on samuti parajalt väsitav.
Kuidas trennid jagunevad pallitrenni ja jõusaali vahel?
Hooaja alguses tegime rohkem jõusaali ja vähem kossu. Hooaja sees on jõusaali raskem mahutada, kui mänge on palju. Püüame nädala alguses jõusaaliga rohkem tegeleda, aga mängude lähenedes keskendume korvpallile.
Kas Sul jagub aega ka ise juurde teha?
Pühapäevad on meil vabad. Kuna elame kohe saali juures, siis lähen pühapäeviti ikka ise viskama või teen kerge jõusaali. Piiranguid pole, kõik üritavad lisaks midagi teha.

Vaatan tabelit – olete praegu Leedu esiliigas teisel kohal. Kas seni on olnud hooaeg õnnestunud?
Kindlasti! Meil on väga talendikas sats ja meilt oodatakse palju, aga et me päris teised oleme, seda ma ei osanud oodata. Meil on hetkel käsil üheksast võidust koosnev seeria. Nüüd tuleb seda taset lihtsalt hoida.
Su enda keskmine statistika on seni olnud 17 minutit, 6,3 punkti ja 2,4 lauapalli. Oled Sa nende numbritega rahul?
Loomulikult soovin alati rohkem, aga esimese hooaja kohta ei saa kurta. Minu positsioonil on kaks aastat vanem poiss, kes on praegu väga heas hoos. Kui põhimehed on hoos, jääb mulle vähem minuteid, Aga trennis läheb mul hästi. U18 poiste hulgas olen põhitegija ja järgmisel hooajal on mul kindlasti suurem roll, nii et ei kurda.
Kas näed oma tiimis mängijaid, kes võiksid järgmisel hooajal juba Žalgirise esindusmeeskonna uksele koputada?
Kindlasti on selliseid poisse, aga paljud siinsed kutid vaatavad USA poole ja lähevad pärast 12. klassi sinna. Vähesed jäävad siia, et meeste tiimi pürgida.
Kas see on mingi mentaliteedi muutus? Varem taheti ikka Žalgirise pingile välja jõuda, aga nüüd meelitab USA rohkem?
Tundub küll. Kõik on väga suure “USA vaatega”. Mul on tegelikult sama siht – USA-s on head tingimused ja seal mängimine on prestiižne.
Kui palju te esindusmeeskonnaga üldse kokku puutute?
Kui oled tubli, saad nendega vahel trennis käia. Mina käisin korra hooaja alguses, kui neil oli mehi puudu. Samuti aitasime vigastusest naasnud Nigel Williams-Gossi uuesti rütmi saada. Žalgiris-2 põhitegijad saavad esindustiimi trennides käia üsna tihti.
Mis Sulle esindusmeeskonna trennist meelde jäi?
Närv oli sees, ikkagi esimene trenn meestega. Aga tegelikkus on see, et kui sa pole veel tipptasemel, siis suurema osa ajast istud sa seal kõrval ja vaatad, kuidas põhimehed mängivad. Raske oli, aga sain hakkama.
Kas tempod on seal veel mitu kraadi kõrgemad?
Jah, see on hoopis teine füüsilisus. Võrreldes vanemate meestega, kelle vastu esiliigas mängime, on tippmeeste tempo ja kiirus ikka märgatavalt suurem.
Kas Euroliiga mängudele pääsete saali ka või pidevalt välja müüdud areenil sellist luksust teil pole?
Jah, meil on teatud arv pileteid noortele ja üldiselt pääseb saali küll.
Palju Sa sel hooajal kohapeal mänge vaatamas oled käinud?
Olen käinud vaid ühel mängul, sest meie mängud tihtipeale kattuvad esindusmeeskonna omadega.
Süsteemi sees olles, siis mis on Žalgirise fenomen? Nad mängivad tippudest väiksema eelarvega, aga on alati konkurentsis ja saal on täis.
Arvan, et see on leedukate suur armastus korvpalli vastu. See on lihtsalt super, kuidas saal on iga mäng täis. Meeskond on väga hästi komplekteeritud ja kogu taustajõudude töö on tipptasemel.
Kui pikk on su leping Žalgirise akadeemiaga ja mis on su edasised plaanid?
Leping on veel järgmiseks hooajaks, kokku siis kaks aastat. Pärast seda vaataks USA poole. Kui sealt tõesti midagi ei teki, on võimalus siia kauemaks jääda.
Kas USA suunal pead ise samme astuma või ootad huvi sealtpoolt?
Pigem ootan huvi sealtpoolt, ise ma mingeid erilisi liigutusi tegema ei pea.
Mis oleks sinu jaoks sobiv pakkumine? Kindlasti NCAA I divisjon?
Jah, esimene divisjon ja kindlasti hea kool. Kui pakkumine on mõnest väga nõrgast koolist, siis oleks võib-olla targem siia Euroopasse edasi jääda. Kui aga tuleb tõesti hea pakkumine, siis kaalun seda tõsiselt.
Kui palju sa USA üliõpilasliigat jälgid?
Nii palju kui saan, ikka jälgin. See on vägev, mida Henri Veesaar ja Stefan Vaaks teevad. Nende pealt on tuleviku mõttes palju õppida.
Te lähete sel suvel U18 koondisega A-divisjoni mängima. Mis Sa sealt ootad? See on hoopis teine tase kui B-divisjon?
Kindlasti. See saab olema äge. Meil on hea sats ja palju häid poisse. Olen Euroopas ringi reisides näinud teiste riikide kutte ja usun, et meil on hea šanss A-divisjonis üllatada. Me suudame mängida iga vastasega.
Eesmärk ei peaks siis olema vaid püsima jäämine, vaid tulemuse tegemine?
Mina seaks kindlasti eesmärgiks üllatada. Minna ja täiega mängida.




