Pärnu korvpallimaastikule on ilmunud noor ja vihane Karl Mattias Sonntak, kes soovib ennast arendada tippklassi mängijaks. Ametlikel andmetel 201 cm pikkune 18-aastane mängumees on ilmselt viimasel ajal kasvus veel juurdegi visanud. Just pikkuse pärast ongi ta pidanud rohkem keskmängija rolli mängima, kuigi süda kutsub rohkem äärele.
Noorele mehele kohaselt mängib Sonntak nii Optibet Eesti-Läti liigat Transcom Pärnu eest kui ka Saku II liigat KK Tarkleon Pärnu rivistuses. Meistriliigas pakub energilisi vahetusmehe minuteid ja on toonud 5,5 minutiga keskmiselt 2,4 punkti ning ühe lauapalli mängus. Teises liigas on ta põhimehena kogunud keskmiselt 30 minutiga 12,3 punkti, 11,5 lauapalli, 2,5 korvisöötu, 2,1 vaheltlõiget ja 1,3 viskeblokeeringut mängus.
Korvpall24.ee portaal tegi noormehega intervjuu Viimsis Eesti-Läti liiga mängul. Pärast tema jaoks 4,5 minuti, 2 punkti ja ühe lauapalliga lõppenud kohtumist rääkis avatud Sonntak sellest, millisel positsioonil ja rollis ta tegelikult mängida eelistab ning kuidas areng selle nimel käib. Lisaks teab ta, kuidas vastasele n-ö pähe ronida, miks kiireid jalgu vaja on, miks USA üliõpilasliiga võiks hea variant olla ja paljust muust.
Basket.ee lehel pole Sul positsiooni kirjas. Millisel positsioonil Sulle endale meeldib mängida?
Tulevikku vaadates tuleks ilmselt rohkem ääre peal mängida. Minu pikkus, kiired jalad ning sööduoskus oleks just äärepeal kõige sobilikum.
Mõtled siis olla selline mängujuhi moodi äär ehk point forward?
Jah, see oleks meelispositsioon või siis “number nelja” peal mängida. Aga kuna ma olen nii pikk ning Pärnus meil pikemaid pole, siis on treener sunnitud mind rohkem “number viie” positsiooni peale panema.
Kas keskmängija positsioonil pead mängima nii põhimeeskonna kui ka Saku II liiga tiimi juures?
Jah, täpselt nii. Teise liiga treeneriga on meil tegelikult plaan, et mida hooaeg edasi, seda rohkem hakata mind kasutama ääre positsiooni peal. Kuna on vaja viset lihvida veel ning põrgatusoskust, siis pole veel väga palju äärel olnud. Mida mäng edasi, seda rohkem hakkan pallliga olema.
Moodne pikk tänapäeval pigem peab kaugelt viskama. Praegu Sa mängudes sisuliselt kolmeseid peale ei viska. Kui hästi Sul selle elemendi lihvimisega läheb?
Kaare tagant viskamine on element, millega ma näen igapäevaselt vaeva. Hooaja lõpus hakkan kindlamalt ja rohkem peale viskama. Mul on vaja veel julgust koguda.
Kui palju Sind jõusaali aetakse teiste põhimeeste kõrvale rauda sikutama?
No ikka päris tihti. Meil on praegu kavas kolm korda nädalas jõusaal, aga teen ise peale ka. Sõltuvalt nädalast, siis mina teen kolm-neli korda jõusaali. Hooaja alguses öeldi kohe, et massi on vaja juurde, eriti kui tahan mängida tugevate kehade vastu korvi all.
Teises liigas Sul on väga head bloki ning vaheltlõigete näitajad. Sulle meeldib kaitses mängida?
Jah, mulle meeldib kaitse rohkem kui rünnak. Mulle meeldib vastaseid segada ja palle vahelt võtta ning kiirrünnakusse joosta. Väga hea tunne on vastasele võimas emotsionaalne kulp panna. See on minu jaoks alati parem emotsioon, kui kaks punkti visata.
Aleksander Oliver Hint näitab kindlasti eeskuju selles vallas?
Kindlasti! Vaatan igapäevaselt, kuidas ta kaitset mängib ja panen palju kõrvataha.
Olen aru saanud, et ta väga palju n-ö trash talki ei räägi, vaid pigeb teeb tegudega vastasele tuule alla?
Jah üldiselt küll, aga eks ta ka ikka vahel üritab. Minule ta pähe pole pugenud, minuga see nii lihtsalt ei lähe. Ma olen pigem selline, kes üritab teiste pähe pugeda. Ma naudin seda, kui keegi üritab mu keskendumist mängult kõrvale juhtida.
Mis Ajiroghene Ogemuno Johnsoni täpne roll meeskonnas on?
Tema roll on katteid panna, lauavõitlust domineerida ja tõsta korvi alt punktid ära. Kindlasti ka alley-oop‘e lahendada, kui võimalus tuleb.
Millised ülesanded Sulle on antud meistriliigas?
Kuna olen noor, siis joosta. Kui Ogemuno puhkab, siis mina pean rünnakul täiega jooksma rünnakule kiiresse ning pärast ka kaitsesse tagasi, vastaseid korvi alla takistama.
Kas tänapäeva korvpallis võib öelda, et pikad jooksevad kõige rohkem? Tagamängijad sageli jooksevad kolmese joone tagant kolmesejooneni.
Jah, korvialused vennad peavad olema esimesed mehed rünnakul, et kiireid olukordi ära lahendada ning esimesed mehed kaitses vastaseid takistamas.
Kui hästi Sa välismängijatega läbi saad? See on tuleviku mõttes kindlasti väga hea elukool?
Meil on väga tore seltskond ja koostöö kõigiga. Me saame väga hästi kõik omavahel läbi. Välismängijate maailmavaated annavad meeskonnale palju juurde. Nad tulevad sageli eri riikidest. Saab hea ülevaate muust maailmast.
On Sul eeskujusid ka?
Ma väga palju ei võta endale eeskujusid. Välismaailmast on paar tükki: Toni Kukoc ja Nikola Jokic. Mulle meeldib vaadata, kuidas nad mängu loevad ning söödavad.
Treenid Sa rohkem suurte meeste juures või teise liiga tiimiga?
Ikka meistriliiga juures. Pärast peatreenerivahetust minu roll oluliselt kasvas. Teise liiga trenni lähen siis, kui meistriliiga trenni pole ning ise tunnen, et keha pole liiga väsinud.
Kui suur teise liiga ja meistriliiga trennide vahe on?
Meistriliiga on ikka oluliselt kiirem. Kui teise liiga mängudele minna, siis tuleb harjuda ümber nende kiiruste vahedega. Teises liigas olen mina see, kes üritab mängule hoogu juurde panna, aga teised ei jõua järele.

Sinu on üles kasvatanud korvpallurina Mait Käbin?
Kõigepealt alustasin Lembit Rebase all ning sealt edasi liikusin Käbini alla. Temaga olin kuni teise liigaga liitumiseni.
Pärnust on meil U18 poisse ka koondisesse jõudnud, näiteks Jesper Roman. Kas oled ka noortekoondistest läbi käinud?
Robin-Mattias Indres on ka Pärnust koondisess jõudnud, aga mina kahjuks mitte. Jesper Romaniga olen koos ka mänginud.
Oled teda trennides ette ka võtnud?
Enamuse ajast oleme küll ühes tiimis olnud, aga trennides üksteise vastu minnes, tuleb tunnistada, et ta ikka nüpeldas mind natukene rohkem kui mina teda.
Iseloomusta ennast palun mõne sõnaga.
Pull kuju, rahulik, sõbralik ning töökas. Sportlikus mõttes kiire. Sarapist kindlasti palju kiirem (muigab, sest Viimsi pallur Artur Sarap just jalutab mööda ning lubavad teises liigas veel kõvasti mõõtu võtta – toim.).
Käid keskkoolis veel?
Jah, viimane klass Pärnu Koidula Gümnaasiumis on käsil.
Mis tulevikuplaanid on?
Korvpall on kindlasti plaanis, aga kui see ei õnnestu, siis hakkan ettevõtjaks. Kui loota ülikooli kuhugi, siis USA poole.
Kas USA ülikooli just raha pärast?
Seda ka kindlasti, aga seal pannakse individuaalsete oskuste arendamisele väga palju rõhku ning see annaks mulle palju juurde.




