Eesti naiste korvpallikoondise üks liidreid Sofia Kosareva otsustas kahe hooaja vahel, et soovib ennast proovile panna välismaal ning alanud hooajal mängibki 170 cm pikkune ja 26-aastane tagamängija Portugali naiste kõrgliigas. Novembris toimunud EM-valikmängude aknas rahvusnaiskonnale appi tulnud Kosareva andis Korvpall24.ee portaalile usutluse mõned päevad enne selle tsükli esimest koondisemängu.
Eesti naiskond pidi lühikese aja jooksul peetud kolmes valikmatšis vastu võtma küll kaotused, aga Kosareva roll oli oodatult päris korralik. Kolme kohtumise keskmisena kogus ta 23,2 minutiga 5,7 punkti, 2,3 lauapalli ja 2,3 korvisöötu. Portugali kõrgliigas on Kosareva naiskonnal hetkel tabelis kolm võitu ja neli kaotust ning Eesti koondislase keskmised näitajad kuue mänguga on olnud 30,9 minutit, 11,9 punkti, 2,7 lauapalli ja 2,4 korvisöötu. Probleemseks kohaks on seni olnud kaugvisete tabavus (25%) ning intervjuus tulebki ühe konkreetse asjana juttu, mis on selle põhjuseks ning kuidas protsenti parandada.
Usutluses rääkis Kosareva veel ka sellest, kuidas ja kelle abiga tal kontakt Esgueira naiskonnaga üldse tekkis, kas tal oli pakkumisi ka kuskilt mujalt, kuidas talle meeldib praegune kodulinn Aveiro, mis tasemel korvpalli Portugali kõrgliigas mängitakse ning milline on valdav mängustiil, miks on nende naiskonna senised esitused olnud väga kõikuvad ning kas see on klubis juba ka mingit paanikat tekitanud ning millise suhtumisega ta ise edasisele hooajale peale läheb.
Sofia, alustame sellest, kuidas Sul kahe hooaja vahel Esgueira võistkonnaga ühendus tekkis?
Ühendust sain endise treeneri kaudu. Hooaja lõpus rääkisime ja ütlesin talle, et mul on tahe välismaale minna. Sain tema agendi kaudu nendega kontakti ning tema abiga tegime kokkulepped.
Mis oli peamine ajend, et otsustasid ennast välismaale proovima minna?
Tundsin, et on õige aeg. Tekkis tugev soov ennast proovile panna ja mõtlesin, et teen selle ära.
Oli Sul veel mingeid pakkumisi, mille vahel valida?
Jah, lisaks Portugali võistkonnale oli paar pakkumist veel, aga kuna see otsus tuli suhteliselt kiiresti vastu võtta, kas jah või ei, siis väga kaua ei mõelnud.
Sinu uueks kodulinnaks on Aveiro. Kuidas ümbruskond ja linn Sulle meeldib?
Linn on suhteliselt väike, aga inimesed on kõik väga toredad ja sõbralikud. Linn on väga armas ja kõige meeldivam on vist see, et isegi praegusel hetkel on seal ilm palju soojem võrreldes Eestiga (Muigab.).
Oli kliima valiku tegemisel ka mingiks aspektiks?
Ei olnud.
Kui palju Sa Portugali liiga kohta enne teadsid, uurisid ja kas see erineb sellest, mis seal tegelikkuses toimub?
Sain rääkida agendiga, endise treeneri Sergioga (Sergio Cubeiro Rico – toim.) ja ka Greeta Üprusega, kes on seal mänginud (hooajal 2023/24 Ferragudo naiskonnas – toim.). Temaga sain natuke esmamuljetest rääkida. Ega ma rohkem väga ei uurinudki, läksin ja hüppasin vette.
Oled Sa seni oma otsusega rahul?
Jah, olen väga rahul, et andsin endale selle võimaluse. Panin ennast proovile, kuna tekkis niisugune võimalus ja soov paremaks saada ning vaadata, kas üldse saan hakkama.
Kuna tegemist on väikese linnaga, siis kuidas on publikuga? Kas jagub naiste korvpallile pealtvaatajaid?
Jah, kuna linn on suhteliselt väike, siis kõik inimesed ikkagi hoiavad end kursis kogu spordiga, mis linnas toimub. Käiakse nii meeste kui ka naiste mänge vaatamas.
Teil on ka meeste sats samas klubis? Kui tihe see koostöö on?
Otseselt mingit koostööd meeste võistkonnaga pole. Me käime nende mänge vaatamas, mõned mehed käivad meid toetamas ja vaatamas, aga sellega koostöö ka lõpeb.
Kui mul on õige info, siis Sinu klubi on valitsev Portugali meister?
Parandaks veidi, nad mängisid küll eelmisel aastal finaalis, aga kaotasid Benfica võistkonnaga peetud finaalseeria ehk siis said teise koha.
Okei, aga mida tähendab üks Portugali liiga finalist? Kuidas seal taustajõud on, treeningtingimused ja kõik see?
Ega väga midagi erilist välja tuua polegi. Meil on peatreener, kaks abitreenerit, füsioterapeut, füüsilise ettevalmistuse treener ja natuke ka teisi inimesi abiks.
Kas tänavu on komplekteerimine tehtud selle nimel, et jõuda finaalseeriasse ja see enda kasuks lõpetada?
Eks ikka komplekteeriti võistkond nii, et sel hooajal võistelda võimalikult heale kohale. Ootused ja eesmärgid on kõrged, aga oleme töökad ja kannatlikud.
Milline Sinu esmamulje Portugali liigast on? Oskad Sa seda võrrelda Eesti või Baltikumis mängitava tasemega?
Ma ütleks, et Portugali liiga meenutab Balti liiga kõrgemaid võistkondi. Kõik võistkonnad on võimelised omavahel võitlema.
Mis tempot seal mängitakse? On ikka selline moderne ja kiire korvpall?
Pigem ma ütleks, et tempo on ikkagi kiire. Kui me ise viimast mängu alustasime ja dikteerisime enda tempot, mis on pigem kiirem, siis mängisime ka ise parema mängu.
Teil on hooaeg alanud üsna üle kivide ja kändude. Millest see tingitud on?
Hooaeg on meil alanud tõesti oma tõusude ja mõõnadega, aga arvan, et nagu kõik treenerid ja muu taustatiim, peame ka meie mängijatena olema väga kannatlikud. Veel pole mingeid pingeid. Teeme oma tööd edasi, sest võistkond on suhteliselt uus ja õpime alles teineteist tundma. Oleme lihtsalt kannatlikud ja töötame edasi.
Et klubis ollakse kannatlikud? Meeste korvpallis oleme tihti näinud, et Lõuna-Euroopas hakkavad paari kaotuse järel kohe muudatused tulema.
Jah. Me pigem töötame edasi oma asjadega ja lihvime neid paremaks. Pole seda, et kaks mängu läks halvasti ja nüüd kohe muudame kõik täiesti ümber.
Mis Sa oma isikliku hooaja alguse kohta ütleksid?
See on samuti olnud oma tõusude ja mõõnadega, aga arvan, et olen praegu õiges kohas ja töötan edasi. Minu head mängud on veel ees.
Silma jääb just teatav ebastabiilsus, kus väga heale mängule järgneb Sul kehvem esitus. Kuidas Sa plaanid stabiilsust saavutada?
Minu ebastabiilsus on tulnud sellest, et kuna võistkond on suhteliselt uus, pole me alati suutnud mängida oma mängu ja oleme pigem olnud liiga individuaalsed. Seepärast pole minu mängus olnud piisavalt väljamängitud viskekohti, vaid pigem on visked olnud rasked, mis on ka kehva tabavusprotsendi põhjus. Aga nüüd viimatises mängus alustasime agressiivselt ja mängisime väga võistkondlikult ning vaatepilt oli kohe palju ilusam.
Mis rollis Sa seal satsis oled? Kas viskava tagamängija positsioonil või mängid ka vahepeal “ühe” peal?
Läksin mõttega, et olen “kahe” peal, aga reaalsuses pean päris palju ka palli üle tooma.
On see Sinu jaoks väga harjumatu?
Jah, pigem on harjumatu. Alguses olin natuke närvis, sest ei läinud selle mõttega sinna, aga samas nüüd arvan, et see on mugavustsoonist välja tulemine ja võtan seda kui väljakutset, et ennast paremaks saada.
Kas see võib olla ka kehva kaugviskeprotsendi üks põhjus? Viskajana mängitakse Sulle kohad kätte, aga mängujuhina pead leidma hea tasakaalu söötmise ja viskamise vahel.
Jah, kindlasti. See on olnud minu jaoks veidi ebamugav, aga kui oleksin keskendunud veidi teistele asjadele, siis oleks kindlasti visked ka paremini kukkunud. Kõikidel on oma head ja halvad päevad, ju need olid minu jaoks päevad, kus pidin õppima ja tasakaalu leidma.
Oled Sa üleüldiselt enesekindel korvpallur, et mõned halvad mängud Sind rööpast välja ei löö ja uut mängu alustad puhtalt lehelt?
Jah, pigem küll. Õpin halbadest mängudest, kindlasti võtan midagi endaga kaasa, aga ma ei jää põdema. Teen seda sellepärast, et naudin korvpalli ja proovin seda enesekindlalt mängida.
Kuidas see koondisepaus Sulle nüüd mõjub? On tore tulla siia, saada korraks klubist eemale ja minna siis paremana tagasi?
Nüüd olen esimest aastat välismaalt tulemas ja see on täiesti teine tunne (Muigab.). Nüüd sa väärtustad seda aega siin veelgi rohkem ja saad aru, kui eriline see kõik on. Mul on väga hea meel korraks Eestis tagasi olla ja olen väga elevil, et saan Eesti publiku ees mängida.
Kuidas Sinu arvates see uus treeneritekolmik Toomas Annuk, Kaia Milling ja Rauno Pehka naiste koondisesse sobib ja mis muutusi nad toovad?
Siiamaani tundub väga professionaalne ja hästi ettevalmistatud. Kahe trenni põhjal on veel raske midagi öelda, aga ettevalmistus on olnud tugev.
Oled Sa enda peas välja mõelnud, mis sellest valikgrupist võiks näppude vahele jääda? Mis see eesmärk võiks olla?
Eesmärk on mängida võimalikult enesekindlalt oma agressiivset mängu ja nautida kogu seda tegevust. Rohkem midagi välja ei tookski.




