Close

INTERVJUU | USA tippülikoolide poolt tahetud Lisa Sirgi valmistub järgmiseks sammuks tugevas Kanada akadeemias

-Lisa Sirgi | Foto: Siim Semiskar

Eesti naiste korvpalli üheks tulevikutäheks tõotab kasvada 18-aastane ja 195 cm pikkune keskmängija Lisa Sirgi, kes tänavusel hooajal mängib ja õpib Kanadas asuvas Fort Erie International Academy’s. Tegemist on kooliga, mis on suutnud oma lühikese ajaloo jooksul saata arvukalt mängijaid USA üliõpilasliiga tiimidesse ning täpselt sama eesmärk on ka noorel eestlannal.

Eesti noortekoondistes liidrirollis olnud ja juba ka Eesti naiste koondises üles astunud Sirgi tuli novembri esimeses pooles korraks Kanadast kodumaale, et taas lüüa kaasa koondise tegemistes. Pikemaks sihiks on neiu endale seadnud läbilöögi USA üliõpilasliigas NCAA, kust tema sõnul juba umbes 30 kooli on talle omapoolse pakkumise ka teinud.

Korvpall24.ee portaalile vahetult enne seekordseid koondisemänge intervjuu andnud Sirgi rääkis muuhulgas oma praegusest mängupaigast, selgitas, millal ja kuidas hakkab ta endale õiget ülikooli valima, võrdles Euroopas mängitavat korvpalli n-ö USA stiiliga ning vastas ka legendaarsele küsimusele, mis tunne on (nii kaugelt) koondisesse tulla.

Lisa, Sa mängid ja õpid sel hooajal kuskil Kanadas. Kuskohas täpsemalt?

Ma mängin ja õpin Fort Erie International Academy’s. See asub USA piiri ääres, Buffalo külje all.

Meil noorsportlased valivad pigem USA tee, aga Sina läksid Kanadasse. Millest selline valik?

Selle kooli ajalugu on mulle oluline. Asutus on tegutsenud umbes kolm-neli aastat, aga nad on kõik oma mängijad saatnud USA-sse 1. divisjoni ülikoolidesse korvpalli mängima. Ja mitte niisama pingile, vaid enamik neist mängijatest on olnud algviisiklased või valmis kohe mängima. Seega arvan, et ettevalmistus ülikooliks tehakse seal väga hea.

Sinu siht on siis väga konkreetselt USA üliõpilasliiga NCAA?

Jah!

Ma saan aru, et Sulle on juba hulk pakkumisi tehtud. Palju neid suurusjärgus on ja kui tugevad ülikoolid Sinu vastu huvi tunnevad?

Ma ütleks, et pakkumisi on umbes 30 ringis ja enamus neist on Power Five (tugevaimad konverentsid – toim.) ülikoolid.

Kuidas see ülikooli valimise protsess käib? Millal Sa pead oma otsuse langetama ja millal saad hakata koole külastama?

Kuna ma olen class of 2027 ehk lõpetan (keskkooli) 2027. aastal, siis võin praegu teha n-ö anonüümseid visiite. Jaanuarist alates võin alustada aga juba ametlike visiitidega.

Ja millal sa sooviksid valiku langetada?

Ma tahaksin umbes veebruari-märtsi paiku selle valiku väiksemaks teha, umbes 15 koolini. Ja siis tahaksin suve lõpuks ära valida, et mitte viimasele minutile jätta.

Sa ei käi neid 30 kooli ju kõiki läbi? Sa teed ikkagi mingi eelvaliku enne külastusi?

Ei, ma päris kõiki ikka läbi ei käi (Muigab.). Esialgu suhtlen treeneritega telefoni teel. Minu jaoks on kõige tähtsam personaalne side treeneritega. Kui tunnen, et see koht võiks mulle sobida, siis pigem nendes ülikoolides käingi kohal.

Kui raske on ennast kursis hoida nende erinevate NCAA reeglitega – millal tohib kellegagi rääkida, millal mingile kirjale vastata?

Eks see alguses oli küll väga raske, sest kõik oli minu jaoks väga uus. Aga kuna mängisin eelmisel aastal juba USA-s ja nüüd Kanadas, siis on mu ümber palju inimesi, kes aitavad. Tänu neile on see palju lihtsamaks läinud.

Kooli valides, kas Sinu jaoks on oluline, et tiimis oleks juba eurooplannasid ja mängitaks pigem euroopalikku korvpalli?

Ma arvan, et see aitab väga palju. Mul on ka praegu tiimis paar Euroopa mängijat ja see on suureks abiks. Mängustiilid on erinevad, USA-s on ikka rohkem üks-üks mäng, aga Euroopa taustaga mängijad liiguvad rohkem, jagavad palli ja söödavad. See on tähtis, aga see pole kõige tähtsam osa.

Kuidas sul praeguses naiskonnas selle palli jagamise ja meeskonnamänguga on?

Meil on neli mängijat, kes olid tiimis ka eelmisel aastal, ja kümme uut mängijat. Ehk me alles õpime üksteist tundma. Meil on tiimis väga palju talenti, aga peame lihtsalt rohkem kokku mängima õppima.

Pika mängijana sõltud sa palju tagamängijatest. Oled sa juba vaikselt hakanud nendega klappi leidma?

Jah, ma ütleks küll. Meie tagamängijad on väga osavad palli söötmisel korvi alla. Meie treeneri põhimõte on ka, et iga rünnakuga peaks midagi toimuma, kas tagamängija murrab korvile või tuleb pall pikale anda. Pall peab rohkem liikuma.

Mis liigasid ja võistlusi te mängite? Kuidas on võistlusmoment lahendatud?

Mängime nii kohalikku Kanada liigat, kus kohtume Kanada koolidega, kui ka USA-s. USA-s on meie vastasteks kõikvõimalikud USA keskkoolid. Me reisimegi palju USA-s, sest enamik mänge on seal.

Mis on Sinu roll naiskonnas? Mis positsioonil Sa mängid?

Mängin vaheldumisi “nelja” ja “viie” peal. Meil on tiimis üks teine pikk mängija, kes on umbes kahemeetrine. Kui tema on platsil, olen mina pigem “nelja” peal ja tema “viie” peal. Kui olen üksi, siis mängin tsentrina.

Mis on praegu Sinu ametlik pikkus?

195 cm.

Kas USA üliõpilasliigasse on Euroopast lihtsam saada pikkadel mängijatel või tagamängijatel? Kuidas see konkurentsivahe on?

Tagamängijaid on üleüldse nii Euroopas kui ka USA-s nii palju, et neil on kindlasti selle võrra raskem. Aga eks see ikkagi oleneb sellest, kui palju tööd sa teed ja kuidas oma oskusi suudad näidata.

Eesti rahvuskoondises on mitmeid tüdrukuid, kes on käinud USA ülikoolis. Suhtled Sa nendega? Küsid Sa nõu ja näpunäiteid?

Jah, suhtlen küll. Nad on kõik väga abivalmid. Ükskõik mis küsimus mul on, nad alati aitavad. See on minu arust väga hea, et meil on inimesed ees, kes juba teavad.

Milline näeb välja Sinu keskmine treeningnädal Kanadas? Mitu pallitrenni, mitu jõusaali?

Meil on viis tiimitrenni, igaüks kaks tundi. Kolm korda nädalas on individuaalne trenn, mis on tund aega ja keskendub rohkem n-ö post moves tegevustele. Lisaks on kolm korda nädalas tund aega jõusaal.

Kuidas on lood õppimisega? Kui palju saad õppimisele keskenduda?

Aeg on ilusti ära jagatud. Eestist tulles tundub sealses keskkonnas hariduse osa palju lihtsam.

Isegi võõrkeelses keskkonnas tundub lihtsam?

Jah. Ainus asi, mis võib olla raske, on matemaatiliste terminite teises keeles äraõppimine, aga muidu on seal ikkagi lihtsam.

Kuidas oli tulla koondisesse? Pikk reis, ajavahe ja kohanemine raskusi ei tekita?

Jõudsin reedel (07.11 – toim.), nii et mul oli natuke aega kohaneda. On küll pikk reis, aga praeguseks olen juba ära harjunud.

Sa ei arva, et nüüd mõne päeva pärast just see auk tuleb?

Ei, ma ei usu. Mul on tavaliselt nii, et alguses annab ajavahe tunda, aga siis harjub enam-vähem ära.

Kuidas see koondise keskkonda tulek Sulle meeldib? Saad eesti keelt rääkida, suhelda kaasmaalastega ja Eesti koondises mängida.

See on väga uhke tunne ja ma olen väga tänulik, et mind siia kutsuti. Eesti keelt on ka väga tore rääkida üle pika aja. Lisaks on tore mängida kogenud mängijatega, eriti minu positsiooni mängijad on siin väga kogenud. See on väga hea.

Mis rolli sa nendes koondisemängudes loodad endale saada?

Eks ikka esimene eesmärk on saada mängudes 12 hulka ja siis näidata, milleks ma suuteline olen.


Toimetaja: Lisa Sirgi sai Eesti naiste korvpallikoondise 2027. aasta EM-finaalturniiri kvalifikatsiooniturniiri kahes esimeses kohtumises Hollandi ja Sloveenia vastu väljakul olla keskmiselt 9,4 minutit ning kogus 4 punkti ja 2 lauapalli. Selles aknas ootab ees veel teisipäevane mäng Läti vastu.

scroll to top