Close

INTERVJUU | Viimsi peatreener Valdo Lips on hooaja hakul komplekteeritusega rahul: meil on 15 ühtlase tasemega mängijat

-Valdo Lips | Foto: KK Viimsi Facebook

Valdo Lips on Viimsi korvpallivõistkonnaga Optibet Eesti-Läti liigas toimetanud juba viis hooaega. Kui esimesel aastal saadi vägev teine koht, siis mullu oldi selgelt tabeli lõpuosas. Päris hooaja alguses lahkus klubist senine liider Stefan Vaaks, kes läks BC Kalev/Cramoga tähti püüdma. Nüüd on Lipsu sõnul aeg järgmistel meestel arengus pikk samm edasi teha. 

Viimastel hooaegadel ei ole Viimsi suuri tiitleid jahtinud, aga on olnud heaks hüppelauaks noortele mängijatele. Samuti on rotatsioonis leidnud oma koha mehed, kes mujal seda teinud pole. Lips on olnud nende vastu nõudlik, aga samas ka usaldav treener ja loonud arenguks sobiva õhkkonna. Lisaks Vaaksile on tuule tiibadesse saanud ka Lipsu enda poeg Karl Johan, Jorgen Rikberg, Oliver Suurorg, Aleksander Oliver Hint, Kaspar Kuusmaa, Ron Laanemaa jt.

Sel hooajal proovivad ennast kindlasti tegija rollis leida Erki Urvik (205 cm, 23-aastane) ja Oliver Pere (194 cm, 22-aastane), kes seni on olnud Tartu Ülikool Maks & Mooritsas pigem statisti ning trennikeha rollis. Hooajaeelses intervjuus rõhutabki peatreener Valdo Lips noorte mängijate arendamist ja ootab päris paljudelt suuri samme edasi. Üllatusi võib tulla ühe korraliku koljati poolt ning pead on tõstmas 16-aastane nahaalne mängumees. Lisaks rääkis Lips, et arendab ennast treenerina pidevalt ja tal on selleks omad nipid.

Valdo, millised on Viimsi meeskonna eesmärgid selleks hooajaks?

Eesmärk jääb ikka paberi peale, sest ma ei tea vastasvõistkondade täielikku komplekteeritust just välismängijate osas. Mõtlen neid võistkondi, kellega meie võiksime rohkem konkureerida. Paberil oleme kindlasti tugevamad, kui olime eelmisel aastal. Meil on mitmeid mängijaid, kellel on vähemalt mitmeaastane kogemus meistriliigas või vähemalt hea treeningkogemus meistriliiga tasemel. Tahame teha parema tulemuse kui eelmisel hooajal.

Millal on võimalik tiitlit sihtida nagu esimesel meistriliiga hooajal?

Tiitlit saame sihtida siis, kui saame omade mängijatega järjepidevalt sammu edasi teha ning pakkuda neile karjääris suuremat rolli siinsamas Viimsis.

Oled praeguse komplekteeritusega rahul?

Jah, olen rahul. Eriti hästi on see, et meil on 15 ühtlase tasemega mängijat, kes pakuvad treeningutel üksteisele konkurentsi. Meil on ka nooremaid mängijaid, kes tõstavad pead. Üheski liinis pole praegu juurde vaja.

Kes võtab rünnakud enda peale ja tõuseb säravalt esile nagu Stefan Vaaks eelmistel hooaegadel?

Saime eelmisel hooajal pärast tema minekut juba rünnakul asjad jooksma. Kui Jorgen Rikberg on terve, siis tema on võimeline meie rünnakuid vedama.

Kui suure augu jätab kaitsesse Aleksander Oliver Hindi lahkumine?

Nüüd peavad teised mehed astuma asemele ja selle kaitsetöö ära tegema. Oliver Pere suudab kaitses mängida, kui ta süsteemi sisse saab. Kindlasti on tublid Ken-Martti Reinart, Jorgen Rikberg, Christian Elmar Kask ja teised noored mehed. Kõik peavad saama oma meestega hakkama.

Kas Viimsi kasvandik Ron Laanemaa oli võimalik ka tiimi alles jätta?

Ron Laanemaaga oli diil, et ta teeb sammu mujale. Mõnikord on kasulik süsteemi ja keskkonna vahetus. See kindlasti oli mõlemapoolne arvamus.

Mida annab leegionär Kevin Jurell Baker (205 cm) meeskonnale juurde?

Ta on kogenud mängija ja praegu veel harjub meiega. Sel aastal mängime rohkem n-ö small ball korvpalli ja ta annab meile juurde stabiilsust. Baker on mängija, kes peaks teisi paremaks tegema.

Viimsis on ennegi noored või tagaplaanil olnud mängijad särama löönud. Kas see võiks olla Tartust tulnud Erki Urviku läbimurdehooaeg?

Võiks olla rohkem neid mehi, kellel oleks see läbimurdehooaeg. Urvikut ma kindlasti maha ei kannaks, ta võib teha tegusid.

Suuri mehi on meeskonnas siiski ka. Gert Suvi (19-aastane) on koguni 212 cm pikk. Mida tema peaks tegema, et suur samm edasi teha?

Kui Vaaks siia tuli, oli ka täielik kõrend ning tegi kõvasti füskat. Gerdil on sama, et on vaja massi juurde saada, jõudu juurde saada. Siis tuleb ka enesekindlus keha anda. See on esimene asi, kus peaks sammu edasi tegema. Eks hooaja sees on see raskem, aga meil on pidevalt jõutreeningud kavas olemas.

Kas ta peab Saku II liigas ka rassima?

Selles ma nii kindel ei oleks. Vaatame vastavalt olukorrale seda.

Kes noorematest veel võiks esile tõusta? Sõprusmängus nt see sama Christian Elmar Kask (16-aastane tagamees) pani enesekindlalt viskeid sisse.

No tema kindlasti. Ta on meie süsteemis aastaid kõvasti tööd teinud. Kaitses toimetab ka hästi. Ma pean 2005. ja 2006. aastal sündinud poisse ka veel noorteks. Artur Sarap, Kristo Rannaste jt peaksid kõik omavahel tuliselt mänguminutitele konkureerima. Eks siis näha ole, kes neist saab põhitiimis platsile ja kes rohkem teises liigas peab rassima. Meistriliiga tasemel treeninguid saavad nad juba praegu.

-Valdo Lips | Foto: KK Viimsi Facebook

Osa noori mängijaid on ise treenerid, näiteks Kevin Sünd ja Kaspar Kuusmaa. Kuidas nad toime tulevad?

Kaarel Traumann teab seda täpsemalt, aga Kuusmaal on kindlasti hea treenerimaterjal olemas, tema trenne olen ka ise näinud. Ta on selles vallas väga tubli ja armastab korvpalli.

Kuidas Sina ennast treenerina edasi arendad?

Mina arendan ennast kogu aeg. Olen seda vist enne ka kusagil öelnud, et ma pole kindlasti enam see treener, kes olin Viimsiga meistriliigas alustades. Treenerina tean oluliselt rohkem, mida mängijatelt tahan nii kaitses kui ka rünnakul. Eriti muidugi kaitses. Võtan enda jaoks erinevaid koolitusi. Reeglina vaatan online-koolitusi. Näiteks vaatan Sloveenia treeneri Luka Bassini õpetusi. Need on väga harivad koos analüüsiga, et kuidas ja mida teha. Kõige rohkem arenen selles osas, et olen oma tööd ise analüüsinud ning tean järjest paremini, mida ja kuidas ma tahan.

Kas ka psühholoogiliselt oled analüüsinud?

Ma tean seda, et mida paremat tööd teha meestega treeningutel, seda enesekindlamad on nad ka mängudes. Kindlasti tuleb olla mängijatega kannatlik ning lasta ka eksida, sest läbi eksimuste jõutakse järgmisele tasemele ning võidetakse mänge ja tiitleid.

Mäng on palju muutunud, aga kas ka enda mängijakarjääri mingeid nippe võtad praegu treeningutesse kaasa?

Kui räägime füüsilisest ettevalmistusest, siis kindlasti on mulle suureks eeskujuks, kuidas Jaak Salumets tegi tööd Kalevis. Olin ise seal protsessis mingi aeg. Ja kuidas füüsilist ettevalmistust tegi Märt Kermon toonases TSIK-is, mis on praegune Audentese Spordigümnaasium. Korvpalli mõttes arvan, et see on täitsa teine maailm. See, mis detaile kasvõi mina praegu nõuan kaitses, see on ikka hoopis teine maailm. Kui vanasti ise olid loll, et kattesse kinni jäid, siis praegu on neid detaile nii palju rohkem, mida ma tahan, et meeskond ära teeks.

Vaatasid korvpalli EM-i palju?

Ma ikka vaatasin, aga kõiki mänge ei jõudnud jälgida.

Said sealt ka enda jaoks mingeid nõkse, mida trennides kasutada?

Ma vaatasin mingeid konkreetseid olukordade lahendusi (set play) ja asju, mida võiks ise teha trennides.

Kes olid seal Sinu jaoks sümpaatsed?

Mulle meeldis Saksamaa ja Soome ka. Nad mängisid modernset ja ägedat korvpalli. Tasakaal kiire ja atleetliku korvpalli ning targa positsioonirünnaku vahel oli neil hästi paigas. Ma Serbiat nii palju ei näinud kahjuks, aga mingi mäng oli väga äge, kuidas nad jooksid kiiresse. Sloveenia avaldas muljet sellega, kuidas see üks mees (Luka Doncic – toim.) suutis oma mängujoonise domineerima panna ning sellega võttis paljudel vastastel ära selle plaani, millega nemad peale tulid.

scroll to top