Close

INTERVJUU | Füsioterapeudiks õppinud Oliver Suurorg: eestlane jaksab palju, aga esimese sammu kiirus on aeglane

-Oliver Suurorg | Foto: Pärnu Sadam Facebook

Pärnu Sadama pikakasvuline mängujuht Oliver Suurorg (195 cm, 25-aastane) usub, et suudab oma tiimi peagi aidata ikkagi play-off’i kursile. Palju sellest puudu pole, sest juba paar võitu võib nad joone alt ülespoole tõsta. Suurorg ise panustab meeskonna edusse keskmiselt 21 minuti, 5,9 punkti, 3,3 korvisöödu ja 2,6 lauapalliga mängus.

Eelmisel hooajal Viimsis rassis mees olude sunnil keskmiselt koguni 31 minutit mängus. Pärnu on aga paberil märksa tugevam klubi ning see potentsiaal tuleb uue peatreeneri Kristjan Evarti käe all korralikuks tulemuseks realiseerida. Hetkel ollakse turniiritabelis 12. kohal.

Korvpall24.ee portaal ajas Suuroruga juttu endises kodusaalis Viimsi Karulaugu Spordikeskuses. Suurorg vanadele kamraadidele ei halastanud ning tugeva teise poolaja toel saadi magus võit. Võitude nimel näeb pallur väga palju vaeva nii enda viske arendamisega kui ka võistkonnakaaslasi kokku lappides. Miks ja kuidas seal Pärnus toimetatakse, saab lugeda järgnevast intervjuust.

Miks selleks hooajaks Pärnusse läksid? Viimsis oli Sul väga kandev roll.

Jah, aga tundsin, et tahan proovida eurosarja (FIBA Europe Cup – toim.). See oli põhiline põhjus ja sain juba suve keskel teada, et Pärnu pääseb otse põhiturniirile, mis tähendas kuute garanteeritud mängu.

Mida Sa praegu eurosarja kogemuse kohta ütled?

Oli kindlasti väga hea kogemus. Mina polnud enne sellises sarjas mänginud. Saime küll lõpuks ainult ühe võidu kätte, aga meil oli potentsiaali rohkemaks.

Mis seal sarjas teistmoodi on võrreldes Eesti-Läti liigaga?

Ütleks, et tempo ja suurused. Eestis tahes-tahtmata suuruse puudusel mängitakse small-ball korvpalli. Meie pikad mängiksid suures korvpallis “number nelja” positsioonidel. Igal positsioonil on kehad grammi võrra suuremad. Minu positsioonil oli võrdlus okei, sest olen suhteliselt pikakasvuline mängujuht, aga muudel positsioonidel on kõik suuremad ja tugevamad.

Samas võiks oponeerida sellega, et näiteks Pireuse Olympiacos on Euroliiga tiitli võtnud ära nii, et põhitegijatest oli kõige pikem mees 205 cm.

Sellega olen nõus, et neil see õnnestus ja olen Olympiacose fänn ka. Mäletan küll, kuidas (Georgios) Printezis möllas seal “number viie” peal.

Üldises plaanis on küll nii, et Viimsis peab 196 cm pikkune Ken-Martti Reinart suurt äärt mängima, aga Pärnus oled Sina enam-vähem sama pikkusega mängujuht.

Just ja selliseid päris pikkasid korvialuseid mängijaid on ainult tippklubidel. See annab meeskonnale lisakäigu, kui on ainult small-ball koosseis võtta. Viimsi kiituseks tuleb öelda, et nad kasutavad oma rotatsiooni väga hästi. Neil pikemad ääred, näiteks (Aleksander Oliver) Hint (199 cm – toim.), täidavad vahepeal ka mängujuhi rolli.

Ukraina treener Vitaliy Stepanovskyy läks Pärnust ära. Küsime nii, et mis tal hästi välja tuli?

Iga treeneri käe alt õpib midagi, see annab kogemusele juurde. Tema üritas süstida meile hästi palju distsipliini ja korda ning ma ütleksin, et see on igas eluvaldkonnas väga kasulik.

Kas selle korra kõrvalt läks siis meeste vaim alla, et tabeliseis kehvaks muutus?

Eks kõrvaltvaatajale võib nii tunduda, aga tegelikult meeskonna keemia on hooaja algusest saadik olnud väga hea. Ütleme nii, et kuna mäng oli niivõrd struktureeritud, siis jäi mängijatel loovust väheks.

Mitme põhitegija mänguaeg Stepanovskyy käe all vähenes või oli kasin. Sinu enda oma samuti. Miks nii?

Nii mina ei oska öelda. Need on puhtalt olnud treeneri otsused. Treeneril on võistkond ja ta mängitab parasjagu neid, kes suudavad kõige rohkem panustada. Normaalses tiimis tulebki mänguajaks 20-25 minutit. Võrreldes Viimsi aastaga, siis seal ma mängisingi väga suuri minuteid, sest polnud head vahetust võtta ja palju oli vigastatuid. Tänagi vaatasin, et Viimsi mängis 7-8 mehega ning paljud on seal nooremad poisid, kes võiksid mängida ehk hoopis madalamaid liigasid ja noorteliigasid.

Mida Kristjan Evarti tulek on tiimile juurde andnud? Ta on alustanud kohe võidukalt.

Ta üritab oma joonist meile selgeks teha ja eks see võtab kindlasti aega. Sealjuures üritab ta kindlasti jätta ruumi ka mängijate loovusele ise otsuseid vastu võtta.

Milline on Evarti joonis laias laastus?

Ta tahab meie mängu kiiremaks ajada. Meil on hästi vähe kiirrünnakute punkte. Üritame rohkem joosta ja kasutada seda ära ühe oma tugevusena. Lisaks on meil häid viskajaid, kes sellisel juhul saaksid vabamatelt positsioonidelt peale visata, kui vastase kaitse pole veel ennast paika saanud.

Oled Sa varem ka Evartiga kokku puutunud?

Ise mõtlesin ka selle üle ja olen küll temaga põgusalt varem kokku puutunud. Olen Viimsi noorte korvpallisüsteemist pärit ja ta oli noortetreener ka ning kuskil suvelaagrites puutusime kokku. Otseselt minu treener pole ta varem olnud.

Oled teda kolmestevõistlusel võitnud ka?

Viskevõistlust pole temaga veel teinud.

Gert Kullamäe on maininud, et ta põhimõtteliselt ei võta viskevõistlustest osa, sest muidu tõmbab mängijatel motivatsiooni maha.

See on tõsi. Ta pole tõesti ühestki viskevõistlusest veel osa võtnud. Meil on tavaliselt enne mängu see keskjoonelt viskevõistlus. Vaatame, äkki tahab tulla.

Kuidas Pärnu nüüd uue lootsiga play-off‘i kursile jõuab?

Arvan, et peame lihtsalt oma uut süsteemi juurutama. Täna olid kohati veel suured ebakõlad ning meil oli kohutav viskepäev. Panime 27-st kolmesest ainult neli sisse. Selle mängu saime kätte ilmselt kaitse pealt. Esimesel veerandil me ei jõudnud kaitsesse tagasi, kommunikatsioon ei toiminud ning Viimsi sai lihtsaid korve. Peame oma süsteemi rohkem harjutama, sest meil rütm on väga hea. Jaanuaris on palju mänge, millega kõik paika loksutada.

Räägime Sinust ka. Mida klubi saab, kui sinu tiimi võtavad?

Ma ei oska ennast niimoodi ise kirjeldada (Muigab.). Eks mängujuhtimine ja sööduoskus on minu trumbid.

Oled Sa ka riietusruumis kõvahäälne liider?

Ma ütleks, et sel aastal on roll vähe muutunud, kuna olen vanemas võistkonnas. Eelmisel aastal Viimsis olin mina üks vanemaid ja ka kapteni rollis. Pärnus on Ivo Van Tamm meil kapten, kes riietusruumis räägib ja paneb asjad paika. See on kapteni roll. Kui iga vend hakkab sõna võtma, siis läheb laadaks ära.

Ivo on nii suur, et keegi ei julgegi midagi vastu öelda.

Just, Ivo on tugev poiss ja ta näeb karm välja ka, tal on tätoveeringud.

-Oliver Suurorg | Foto: Pärnu Sadam Facebook

Mille kallal Sa ise kõige rohkem tööd teed praegu?

Põrgatuse pealt viske peaks saama stabiilsemaks. Keskpositsiooni vise põrgatuse pealt on üks raskemaid viskeid. Kui selle saaks stabiilseks, siis oleks juba väga hea relv.

Paarkümmend aastat tagasi oli see üks põhilisemaid viskeid. Kui Sa harjutad põrgatuse pealt viskeid, siis kes on see mees Pärnu tiimis, kes Sulle palle kätte paneks?

Küll mänguhoos tuleb mul ka söötude pealt viskeid. Kuskil kiirrünnakus jooksen õigesse kohta või söödetakse korvi alt välja. Küll see pall sööduga ka minuni jõuab.

Sul on korralik noortekoondiste karjäär seljataga ning su vendadel samuti. Millele Sinu arvates noorte arendamisel liiga vähe tähelepanu pööratakse?

Minu arvates on need koondisesuved alati arendavad. Noorteklassidest ka ei oska millestki konkreetsest puudust tunda. Vahest on eesti mängijate tüüp selline, et oleme vastastest füüsiliselt nõrgemad. Olen selle peale mõelnud, kuna olen Tartu Ülikoolis füsioteraapiat õppinud. See on kindlasti paremini treenitav, aga mulle tundub, et eestlane on hiline areneja. Lõunamaa poisid arenevad kiiremini. Korvpall üleüldse läheb muidugi ka atleetlikumaks. On paar pallikäsitsejat ja atleetlikud rollimängijad, kes oskavad ühte asja väga hästi. Ei pea oskama mitut asja väga hästi.

Atleetlikkusega tuleb siis rohkem tööd teha. 

Jah, see on muidugi niivõrd-kuivõrd treenitav. Palju on ka geenides kinni. Mõni on muidugi teistest kohe parema füüsisega, aga meil on neid vähe.

Sverre Aav näiteks Pärnust? 

Tema on atleetlik tõesti, aga pigem keskmine eesti mängija pole selline. Eestlane jaksab palju, aga esimese sammu kiirus on aeglane.

Oled Sa seda füsioteraapiat praktiseerinud ka mõnes oma võistkonnas?

Noh, kuna meil sel aastal Pärnus füsiot pole, siis hädapärast on vaja kedagi aidata. Oleme ühtehoidev punt, kui kellelgi on abi vaja, siis muidugi aitan. Tõsisem praktika jäi ikkagi kooli aega, kui oli vaja käia erinevates haiglaosades ja erapraksistes, et koolipraktika ära teha.

Saad ka lisatasu Pärnus selle abi eest?

Ei saa lisatasu. Nagu ütlesin, siis meil on ühtne punt ja aitame üksteist ikka, kui vaja on.

Kindlasti on ühtne punt sul ka oma korvpalluritest vendadega. Kas kõik mängivad ka praegu kossu?

Vanem vend Silver mängis ka kunagi Audenteses korvpalli ja viimased paar aastat mängis Paide esiliigas. Enam ta ei mängi ja on tööelu peal. Ülejäänud kaks on aktiivses korvpallielus. Kasper on BC Kalev/Cramos ja väiksem Holger on Audentese Spordigümnaasiumis ning mängis just ka U18 koondise eest.

Kui nii tohib küsida, siis kuidas Kasper Sinust paremaks on saanud või milles ta parem on?

Meie mängijatüübid on erinevad. Tal on oma plussid ja mul on omad. Isa ütles, et kui meid vendi kõiki kokku panna, vot siis saaks alles korraliku mängija. Kasperil on omad head küljed, mida ta suudab esile tuua. Minuga võrreldes on ta loomu poolest suurem skoorija.

Kas see sutsakas Hispaanias Badalona Joventutis tõi Kasperile oodatud kasu?

Igasugune kogemus tuleb kasuks. Ta mängis ju USA-s ülikoolis ka ning Hispaania kogemust hindab väga. Kasper sai seal Euroopa tippudega koos trenni teha. Mida veel tahta, kui saab ACB tiimiga koos trenni teha.

Kas Teil sellist aega on, kus kõik vennad kokku saavad ja üheskoos natukene mängu lihvite?

Ikka on, aga see on tavaliselt suvel. Kõikide vendadega oleme suvilas mänginud küll ning sageli oleme läinud neljakesi koos spordihoonesse, kus teeme koos trenni. See on väga hea viis, kuidas üksteist arendada ning paremaks saada.

Kui on täpselt neli venda, kas ei ole mõelnud ka 3×3 korvpallis väikest olümpiaprojekti ette võtta?

Arvuliselt klapiks küll. Arvan, et kõige vanem vend Silver peaks siis treener olema ja teised mängiks siis kolmekesi, sest ta pole kaks hooaega korralikult mänginud. Lisaks peaksime mõne pikema keha juurde võtma.

scroll to top