Pärnus Heiko Rannula käe all korvpallikarjäärile hoo sisse saanud Artur Konontšuki teekond on ka hiljem olnud Eesti koondise peatreeneriga seotud, seda nii BC Kalev/Cramos kui ka koondises. Eelmisel hooajal Hispaania kõrgliigasse kutse saanud 24-aastane ääremängija võttis poole hooaja pealt suuna Saksamaale, kus tänaseks on Oldenburgi ridades end üheks meeskonna põhitegijaks mänginud.
Bundesligas on hea viskekäega Konontšukil esimese viie kohtumise järel kirjas keskmiselt 28 minutit, 11,8 punkti, 7,4 lauapalli ja 1,4 korvisöötu. Eelmisel hooajal olid Oldenburgi särgis vastavad numbrid 21,4 minutit, 7,7 punkti, 5,9 lauapalli ja 1,9 söötu.
Korvpall24.ee portaalile antud sisukas intervjuus lahkas koondisemänguks kodumaale põiganud Konontšuk lähemalt Oldenburgi klubi töist rutiini ning võrdles sealset mängugraafikut kunagise Kalev/Cramo kalendriga. Muuhulgas avas ta klubi peatreeneri vahetuse tagamaid ning selgitas, kuidas leidis end ootamatult ameeriklastele inglise keelt õpetamast. Saime ka teada, mida tähendab tänapäeval Exceli-korvpall ning kuidas ta Saksamaa kõrgliigas on kohanenud. Lõpetuseks kiikasime mängumehe tulevikuplaanidesse.
Mis tundega Sa koondise juurde saabusid? Kas Sinu jaoks tuli koondisepaus heal ajal, et natuke pead tuulutada ja Eesti poistega kokku saada või oleksid tahtnud praegu klubi eest edasi toimetada?
Igal juhul tahtsin siia tulla. Kui maandusin, siis oli hing rahul ja oli nii hea tunne. Kohe nägin kogu pere ära ja muidugi saab ka koondist esindada, poisse näha ja Priidu (füsioterapeut Priit Lehismets – toim.) kilde kuulata. Seda ikka igatsesin. Kodus on alati hea olla. Klubil on ainult üks mäng nädalas ja pikad treeningnädalad, kindel rutiin on juba paigas. Sellest on hea vahelduseks välja saada ja siin tuleb nüüd kaks mängu nelja päeva jooksul. Ma pigem vajasin seda.
Kui Sa veel Kalev/Cramos mängisid, siis oli palju igasugu liigamänge ja eurosarja mänge. Üks mäng ajas teist taga. Aga nüüd, nagu ise ütled, valmistud nädal aega üheks vastaseks. Kas on siis niimoodi, et see rutiin mingil hetkel ikkagi natuke tapab ka?
Jah, eriti minu jaoks. Kui oled vanem, siis võib-olla ei tahagi enam nii palju ringi reisida ja mitmeid liigasid korraga mängida ja siis võib-olla sobibki rohkem see, kui oled kolm või neli korda nädalas jõusaalis ja keskendud ühe mängu peale ja saad rohkem kodus pere juures olla. Kui sellest Kalevi hooajast rääkida, siis meil tuli vist 80 mängu täis, kui sõpruskohtumisi ka sisse arvestada. See kontrast on väga suur, ühelt poolt 80 ja teiselt 32 mängu. Kuna praegu olen veel noor ja jalad kannatavad, siis tahaks rohkem mängida.
Kas tunned, et tuleb see hooaeg häid numbreid teha, et saada mõnda tiimi, kes mängib ka eurosarjas?
Üks põhjustest, miks ma Oldenburgi jäin, oligi see, et nad mängisid Meistrite liigas. Kuna jäime play-off‘idest välja, siis selletõttu sel hooajal Meistrite liigasse ei pääsenud, aga mõtlesin, et siis mängime vähemalt Europe Cupis. Siis aga tuli välja, et seda ka ei mängi. Mul oli peatreener Pedroga (Pedro Calles – toim.) hea klapp, aga siis tuli treenerivahetus. Ühesõnaga, kõik läks täiesti teistpidi. Kuid igal juhul käib töö selle nimel, et saada klubisse, kus mängitakse ka eurosarja. Praegu on kõik mängud isegi täitsa hästi läinud, aga kui mingi mäng peaks halvasti minema, siis pead terve nädal uut mängu ootama. Kui uus mäng tuleb kohe peale, siis sa ei jõuagi mõelda selle eelmise mängu peale, mis halvasti läks.
Selle teema jätkuks küsin seda ka, et kõik kommentaatorid alati spekuleerivad, et Euroliiga satsid saavad võib-olla vaid ühe trenni teha, enne kui koduliiga mängule lähevad, aga vastased valmistuvad nädal aega ja skaudivad. Kas see on ikkagi nii suur eelis, nagu räägitakse?
On küll. Eriti see, et sa skaudid ja kogu meeskond saab terve nädala jooksul tähelepanu pöörata. Kui sa mängid eurosarjas, siis sa reisid ja tuled kusagilt kaugelt ja võib-olla mängisid ka halvasti. Siis on sul ainult üks päev aega ja sa ei jõuagi taastuda. Teine meeskond on samal ajal nädal aega trenni teinud, kolm-neli korda jõusaali pannud ja paar päeva enne mängu veel koormust maha ka võtnud, et kõik mehed värsked oleksid. See on suur vahe ja see on tegelikult positiivne selle rutiini puhul, kuna siis saad rohkem oma keha kallal vaeva näha ja kõik pisivigastused või hädad elimineerida.
Ma vaatasin tiimi statistikat ja efektiivsusteguri järgi peaksid hetkel olema tiimi parim…
Kas pluss-miinus näitaja või efektiivsustegur, aga üks neist peaks olema jah.
Kas tunnetad väljakul olles, et oled selle tiimi liidrite hulgas ja mees, kelle otsa vaadatakse?
Hooaja alguses pidin ikka veel tõestama, aga nüüd, kui hakkasin stabiilseid numbreid näitama ja efektiivsusteguri ja pluss-miinus näitaja numbrid on head, siis tunnen, et meeskonnakaaslased väärtustavad ja hindavad mind rohkem. See respekt on tulnud, kuigi olen 24-aastane ja kõik teised on vanemad. Hispaaniaga võrreldes on vahe suur. Kui seal vaadati, et olen noor kala, kellel pole mingit kogemust, siis nüüd seda pole. Seda on tunda ka treeneri puhul, kes paneb mind tähtsatel minutitel mängu, sest ta teab, et suudan asju kontrolli all hoida ja olen väljakul rahulik ega tee lolle otsuseid.
Sa mainisid treenerivahetust. Mis Sinu jaoks sellega muutunud on? Kas oled uue peatreeneri Mladen Drijenciciga juba klapi leidnud?
Treenerivahetus tuli suure üllatusena ja alguses oli see nii minule isiklikult kui ka kogu meeskonnale päris masendav.
Kas mängijatena tundsite, et teie vastutate selle eest?
Jah, ikka. Mänedžer pidas küll kõne, enne kui uus treener tuli ja vana läks, kus ütles, et see ei ole teiega seotud ja ärge enda otsa vaadake. Ma sain nii aru, et see vahetus oli seotud veel eelmise hooajaga, kui me ei pääsenud play-off‘i, sest Oldenburg on muidu Bundesliga suurjõud, kes on tavaliselt top 4 või top 5 sats. Meistrite liigas läks meil ka halvasti ja kukkusime kohe esimeses ringis välja ning sel aastal kukkusime karikavõistlustelt välja, kui kaotasime satsile, kes tõusis äsja esiliigast. Me ei tahtnud iseendale otsa vaadata, aga tundsime, et seda ei oleks pidanud juhtuma, sest kõik oli tegelikult hästi ja kõigile Pedro Calles meeldis. Meil oli kolm võitu ja kolm kaotust ning treenerivahetus tuli kõigile üllatusena. Kui uuest treenerist rääkida, siis ta on väga hea inimene. Talle meeldib sinule hästi lähedal olla, kallistada ja kätt suruda. Tundub, et temale on füüsiline kontakt väga oluline.
Oskad Sina seda “keelt” rääkida?
Jah. Oskan seda “keelt” rääkida ja kildu visata. Kui mõnele ameeriklasele selline kontakt võib-olla ei meeldi ja pigem tahavad lihtsalt trenni tulla, et oma asjad ära teha, siis minule on pigem mingit sellist klappi vaja. Selle leidsin suhteliselt kiiresti, aga inglise keelega on natuke halvasti.
Mis keelt ta päriselt räägib?
Ta on Bosniast, aga 13 aastat elanud Saksamaal. Ta oli juba varem seitse aastat Oldenburgi treener olnud, aga siis vahepeal oli ära ja nüüd toodi tagasi.
Ta tuli vist mingi noortesüsteemi juhi koha pealt?
Põhimõtteliselt oli treenerivahetuse otsus tehtud juba hooaja alguses. Ta toodi siia noortetreenerina ja kui Calles ära saadeti, siis ta lihtsalt tõsteti meeste satsi etteotsa. Seda üritati varjata, aga sellest võis aru saada. Lihtsalt oodati õiget hetke, et Pedrot vallandada. Kuid jah, keelebarjääriga on väikesed probleemid, sest ameeriklased ei saa temast aru. Kui esimene miiting oli ära, siis üks ameeriklastest tuli minu juurde ja ütles, et kuule Artur, palun tõlgi, mis ta ütles.
Ta siis ikkagi üritab inglise keeles rääkida?
Inglise keeles, jah. Saksa keele puhul ei saaks keegi midagi aru ja ta ikkagi üritab inglise keeles rääkida.
Kas on mõni abitreener, kes natukene mõikab ja suudab tõlkida?
Jah, abitreenerid saavad aru, kui tal on raske midagi seletada ja siis ütlevad ise paar sõna sekka ja aitavad seletada. Kuid on ikkagi üsna palju sellist üksteise otsa vaatamist, et mis ta ütles või mis me nüüd teeme.
Kas Sul on varem sellist kogemust olnud, et sats ei saa treenerist aru ja siis mängijad väljakul lepivad ise midagi kokku?
Täpselt nii oligi mängu ajal. Meil praegu õiget mängujuhti ei olnud ning Justin Jaworski ja Max DiLeo, kes on rohkem “kahe” positsiooni peal, pidid mängujuhi kohal mängima ja kui oli dead ball olukord, siis leppisime ise liikumise kokku. Korraks vaatasime, kas treener näitab midagi, aga siis näitasime talle, et mängime hoopis seda. Isegi kaitseolukordades leppisime ise kokku. Näiteks kui olime kuskil hädas, siis vahetasime, kuigi trennis tegime teistmoodi. Mingis mõttes on see võib-olla halb ja me ei austa treenerit piisavalt, kui selliseid asju teeme, aga mis meil üle jääb. Vähemalt viimased mängud oleme võitnud ja see on kõige tähtsam. Pedroga oli kõik täppistöö, üks jalg ja teine jalg seal ja sa ei tohi üks meeter sinnapoole olla.
On ta siis selline pedant, nagu räägitakse?
Jah, on.
Kõige pedantsem treener Sul?
Nendest treeneritest, kes mul olnud on, kindlasti. Ta ütles mulle kohe, et keskpositsiooniviskeid me ei viska ja floater‘eid ka mitte, ainult lay-up‘id, vabavisked ja kolmesed.
Modernne Exceli-korvpall?
Täpselt, numbrid ja efficient field goals (efektiivsed pealevisked – toim.).
Maik-Kalev Kotsar rääkis enam-vähem sama, kui ta Hamburgis Callese käe all mängis.
Jah, mäletan seda. Ta on väga kastis, aga samas tema süsteem mingil määral toimis ja lihtsalt vajas harjumist. Otsus peatreeneri vahetuse osas tehti juba päris vara ära. Nüüd on 180-kraadine kannapööre ja kõik on täiesti teistmoodi.
Nüüd on täiesti vaba korvpall?
Jah. Kui Eestis ei pöörata ehk mismatch‘ile või pukile nii palju tähelepanu ja pigem üritatakse pall kohe top‘i panna ja mängime pick and roll‘i, siis seal nii ei ole. Iga kord, kui sa palli saad, igas olukorras, mis me mängime, peame üritama rünnata ja pall läheb top‘i alles viimase asjana. Kui palli saad, siis pead alati olema valmis üks-ühte mängima. Pedroga oli niimoodi, et pall ruttu uuesti top‘i ja mul oli selline harjumus juba sees, aga kui selle treeneriga tegime sama asja, siis ta küsis kohe, et kuhu sa kiirustad, sul oli ju praegu selline olukord, kus vastasmängija jäi natuke hiljaks ja sa oleksid pidanud kohe ründama. Ma ei tahtnud talle öelda, et see vajab harjumist, kuna teise treeneriga sellist asja teha ei tohtinud. Seda ei saa pahaks panna, sest see on tegelikult ju hea, kui ta süstib enesekindlust, et võta ette ja mängi julgelt üks-ühte.
Kuidas teil kooslus on? Kas on mõni selline mees ka, kes oleks justkui vaimne liider, kes natuke aitab tiimi juhtida?
Jah, seesama Seth Hinrichs, kellega Kotsar koos mängis, samuti meie meeskonna kapten Geno Crandall. Need kaks Ameerika leegionäri on sellised ja siis Max DiLeo, kes oli seitse aastat Pedro käe all mänginud. Need kolm kõige vanemat mängijat on kindlamad kujud, kes teevad korrektiive ja võtavad asjad kokku, kui midagi halvasti on.
Kuidas Sulle muidu Saksamaa liiga meeldib? Sa oled seal nüüd juba mõnda aega mänginud ja tunnetad nii taset kui ka õhustikku. Kuidas Sa Saksamaa kõrgliigat lühidalt iseloomustaksid?
Mulle tegelikult väga meeldib Saksamaa liiga. Nii fännikultuuri kui ka klubi poolelt on kõik väga organiseeritud ja professionaalne.
Ja mänguliselt? Ajalooliselt on Saksamaa liigas olnud hästi palju ameeriklasi. Kas see paneb mingi pitseri peale?
Mäng on päris kiire. Ma ütleks, et isegi kiirem kui Hispaanias, kuigi seal on see reegel, et kui pall läheb auti, siis saad kohe välja visata ja kohtunik ei pea käima. Esiteks on Saksamaa liiga noorem ja teiseks on seal tõepoolest palju ameeriklasi. Võistkonnas tohib olla kuus välismaalast ja mõnel tiimil ongi kuus ameeriklast. Mängudes on korralik tamp peal ja viskeid võetakse nii, et kella peal on veel 18-20 sekundit. Minule sobib see väga hästi, kuna saan palju viskeid. Keskmiselt viskan mängus viis või kuus kolmest.
Kui Sa Saksamaa liigas selliseid numbreid teed, siis millised on Su järgmised plaanid? Kui pikk leping Sul klubiga on ja kuhupoole Sa tulevikus vaatad? Kas Sinu vastu on juba huvi tuntud ja agendile helistatud?
Mul on aastane leping, selle hooaja lõpuni ja siis olen vabaagent. Natuke käivad agendiga ikka jutud, et edasi kuhu minna võiks, aga väljaostuklauslit mul pole. Ta lihtsalt istutab seemneid igale poole ja mainib klubijuhtidele ja mänedžeridele minu nime.
Kas Jukka Toijala on Jaapanist helistanud?
Veel ei ole (Naerab.). Sinna vaadatakse rohkem 30-aastaseid või sellele lähenevaid mängumehi. Minul sellist staaži ei ole.
Ja vist pigem veel pikemaid mängijaid?
Jah. Kuigi tegelikult mul oli pärast Kalev/Cramo hooaega pakkumine Jaapani teisest liigast, aga siis ma veel ei tahtnud sinna minna. Agendiga on arutelud käinud ja ma ütlesin talle, et Hispaania kliima meelitab mind korralikult ja tahaks sinna sooja päikese alla tagasi. Aga igal juhul tahaks eurosarjas mängida ja vaatame ka seda, kuhu Pedro läheb, sest meil on temaga väga hea suhe. Või siis kuhu näiteks Heiko (Rannula) läheb. Vaatame kõiki variante, aga kuna mul väljaostuklauslit pole, siis agent ütles, et ta ei taha sellest praegu nii palju rääkida. Praegu tuleb lihtsalt stabiilne olla ja korralik hooaeg teha, sest kui ma niimoodi edasi mängin, siis ei tohiks pakkumistega probleeme olla. Ta ütles, et mängin isegi Eurocupi tasemel.
Ja viimane küsimus: see intervjuu läheb eetrisse siis, kui mõlemad koondisemängud on juba peetud, aga palun ennusta, mis Eestile sellest koondiseaknast tuleb? Kas saame Poola vastu kaks võitu, tuleb üks-üks või kaks kaotust?
Kurat küll… (Muigab.)
Ütle ja siis ma ütlen, mis Siim-Sander Vene ütles.
Ma tean, mis Vene ütles. Vene ütles 2-0.
Muidugi!
Ma ütlen ka 2-0! Ma olen selline inimene, kes usub manifesteerimisse. Tuleb asjad välja öelda ja küll nad siis ka teoks saavad.




