Viimsi korvpalliklubi vastu novembri keskel peetud kohtumine oli Kristjan Kitsingule (33-aastane ja 205 cm) 400. mäng kohalikus kõrgliigas. TalTech/Alexela võitis tänu juubilari heale mängule kohtumise ning oli tabelis tol momendil sellega veel kenasti ülemises pooles. Just Kitsing ja teine Eesti koondislane Siim-Markus Post liitusid ülikoolitiimiga üsna vahetult hooaja eel, kui TalTech lõpuks peatoetajaga diili lukku sai.
Võib öelda, et TalTechi siirdumine oli Kitsingule n-ö kindla peale minek, sest peatreener Alar Varrak on temaga varem BC Kalev/Cramos koos suuri tegusid teinud. Vahe on aga selles, et praegu on just Kitsing see kõige kogenum mängija, kelle otsa nooremad vaatavad.
Lisaks oma kogemustele on Kitsing ülikoolimeeskonnale toonud kindlasti ühe selle liiga kardetuima viskekäe. Lisaks annab ta juurde jõudu ja massi korvi alla, sest noortel tiimikaaslastel pole paljudele veel jõudnud piisavalt liha luudele kasvada. Korvpall24.ee portaalile rääkis Kitsing Viimsi kodusaalis selle hooaja viskekindlusest ning meeskonda sulandumisest. Lisaks veel korvialuse mängu uuesti enda jaoks leidmisest ja sellest, et üks väga hea mängija jäetakse klubide poolt ülekohtuselt ripakile.
Kristjan, võrreldes eelmise hooaja lõpuga oled Sa hoo üles saanud. Mis Sa selleks teinud oled? Või oled lihtsalt rohkem mänguaega saanud?
Otseselt pole ma midagi teistmoodi teinud. Mulle tundub, et sobin TalTechi meestega lihtsalt paremini. Siin noorte meestega on kiirused paremad ning pall liigub ka kiiremini. Mulle tekib kohti rohkem ja mäng on vabam. Lisaks tunnen, et pinget on vähem, saan kuidagi mõnusamalt mängida.
Samas kolmesteprotsent on võrreldes eelmise hooaja lõpuga kukkunud. Kuidas sellega on?
Eks aastad pole vennad ja kõik visked ei kuku kogu aeg sisse. Praegu on aga pigem hooaja algus ja ma kindlasti hakkan sisse ka viskama.
Vabavisked on jällegi fenomenaalsed 95,8% ja sellega oled liigas hetkel teisel kohal. Mitu viset oled järjest sisse pannud trennis?
Jah, nii kõrge pole see kunagi olnud. Olen neid trennis lugenud küll kusjuures, midagi üle 50 kindlasti. Ütleme, et kusagil 57 panin järjest sisse ja siis väsis käsi ära (Muigab.).
Taavi Jurkatamm oli enne tänast mängu kolmeseid visanud 40-protsendiliselt. Miks ta nii vähe kaugelt peale viskab?
Arvan ka, et ta võiks tegelikult julgemalt kaare tagant peale virutada. Aga pigem pole ta praegu mängujoonise pärast nii palju kolmesejoone taha sattunud. Keegi peab korvi alla ka minema. Kui mina ja (Patrik) Saal kaugelt peale viskame, siis keegi peab lauda ka võtma.
Kas TalTech teeb midagi teistest klubidest erinevalt ka?
Eks igal treeneril on erinev käekiri. Mulle Alar Varraku käekiri sobib. Olen varemgi tema käe all mänginud. Klubi korraldusliku poole pealt teevad kõike sama hästi nagu teisedki.
Kui palju abitreener Kris Killing mängijatele mingeid nippe annab? Mis tema roll on?
Põhiroll on tal videote lõikamine, skautingu ettevalmistamine ja trennides abistab Varrakut harjutuste ettevalmistamiste ning läbiviimisega.
Kas Rauno Pehka ka veel TalTechil abis on?
Siiamaani on abis. Hommikuti nädalas korra teeme tema käe all trenni. Pikad ja lühikesed mängijad on eraldi ning tehakse spetsiifilist trenni. Väiksed ja suured lihvivad erinevaid nüansse. Pehka käe all olen arendanud enda puhul unustusse vajunud selg ees mängu. Praegu tunnen ennast korvi all jälle veidi mugavamalt. Ilmselt oskavad ka meie tagumised tänu talle paremini korvi all selg ees mängida.
Kui tagumised saavad ka eraldi õpetust, kas siis Siim-Markus Post on arenenud praegu parimaks mängujuhiks selles liigas?
Ma julgen arvata, et jah. Mulle jääb arusaamatuks, miks ta niimoodi vahepeal on ripakile jäetud, et peab ennast vormis hoidmiseks esiliigas mängitama.
Kas Sulle kui teada-tuntud viskajale meeldib kaitses ka rassida?
Ikka meeldiks, aga aastatega on jalad natukene aeglasemaks jäänud (Muigab.). Kaitses meeldib mulle pigem võtta suuremaid mängijaid. (Oliver) Metsaluga oleme oma tiimi kõige tugevamad mehed ja meie peame neid vastaste suurimaid mehi tavaliselt katma. Mängus annab rünnakule ka kõvasti juurde, kui kaitses õnnestub. Hea kaitsemäng viib lihtsamate rünnakuteni.
Teed Sa 33-aastaselt jõutrennides midagi teistmoodi ka kui nooremana?
Midagi väga teistmoodi ei tee, aga natukene olen muutnud rõhuasetust. Achilleustele (kannakõõlused – toim.) olen rohkem hakanud tähelepanu pöörama. Need on hommikuti päris krõbedad ja võtab aega, et jalad korralikult tööle hakkaksid. Põlvede hoidmiseks teen staatilisi hoidmisi ja üldse selliseid sidemete tugevdamise harjutusi.
Kuidas Sa taastud pärast raskeid mänge?
Mul mingit väga erilist nippi pole. Hea söök, isotooniline jook ja kindlasti hea uni.
Kas ülikooliklubis mängides oled ka ülikooli midagi õppima läinud?
Jah, õpin TalTechi magistrantuuris ärirahandust. Bakalaureuse tegin ka siin. Praktikal pole selles valdkonnas küll veel käinud, aga plaanis on minna sel suvel või järgnevate aastate jooksul. Kindlasti üritan valmistada ennast ette teiseks eluks ja TalTech on selleks ideaalne koht.




