Viimsi korvpalliklubi kaitsespetsialist Aleksander Oliver Hint (24-aastane ja 199 cm) arvab, et heal päeval võib Viimsi kõigiga võrdselt mängida. Optibet Eesti-Läti liiga tabeli kolmanda Riia Zelli alistamisega nad seda ka tõestasid. Viimsi ise asub hetkel ühe võiduga tabelis 13. kohal.
Hint pingutab sel hooajal kaitses mehiselt. Keskmiselt 25 minutiga võtab mees 1,4 vaheltlõiget (liiga 15.) ja lisaks viskab 7,1 punkti, hangib 4,4 lauapalli ning jagab 2 korvisöötu mängus. Tõrvatilgaks meepotis on vaid langenud viskeprotsendid, kuigi Hint enda sõnul on just viskamises edasimineku teinud.
Kuidas Hint seda viskamist suvel treenis ja kelle kaasabil ennast arendas, seda saab lugeda juba järgnevas intervjuus. Korvpall24.ee portaal rääkis korvpalluriga kodumängus novembri keskel, kui võitluslikus kohtumises jäädi alla TalTech/Alexelale. Veel rääkis pallur oma võimetest jõusaalis, Viimsi kitsaskohtadest rünnakul, positiivselt üllatanud meeskonnakaaslastest ja paljust muust põnevast.
Millist trenni suvel tegid, et hooajaks valmis olla?
Rõhu panin jõusaalile ja üldfüüsilisele ettevalmistusele. Staadionil treenisin väga palju.
Stefan Vaaks oli ka sellele palju rõhku pannud. Tegite koos trenni?
Eraldi ma Vaaksiga ei treeninud. Mina tegin trenni kogu tiimiga ja Vaaks oli ka loomulikult kohal. Suvel käisime korra ka veel Hiiumaal, kus tegime nädalase tsükli.
Nagu Pariisi klubi valmistus Käärikul Euroliiga hooajaks?
Umbes nii, jah (Muigab.).
Kas Sa koos sõbra Henri Drelliga ka trenni tegid?
Kui ta siin vahepeal oli, siis mõned nädalad tegime koos trenni küll.
Mida teeb NBA mees teistmoodi?
Ta teeb põrgatamist ja viskamist kindlasti rohkem. Kui meie üritame ühe trenni jooksul teha jõusaali ja viskamist mõlemat, siis tema teeb jõusaali täiesti eraldi. Põrgatamine ja viskamine on omaette treening. Ütleme nii, et harjutab oma kindlaid põrgatamise asju ning liigutusi läbi ja viskab trennis puhanud käega.
Mis Sul endal suve jooksul tehniliselt paremaks sai?
Mul läks viskamine kindlasti paremaks. Vähemalt endale tundub, aga protsendid ei pruugi seda näidata (kolmesed intervjuu tegemise hetkel 17,9% – toim.).
Protsentidest rääkides, siis kolmesteprotsent on Sul selles liigas langustrendis olnud (esimene Eesti-Läti liiga hooaeg 35,6% – toim.). Millest see tulnud on?
Eks see on olnud peas kinni natukene. Kui mingis mängus panna kolmest null, siis on järgmises raske leida seda enesekindlust. Võtan mäng korraga ja küll see viskekindlus mul tagasi tuleb.
Sul on üldjoontes statistiliselt käsil elu hooaeg. Kas tehtud töö on vilja kandnud või hõredama koosseisu tõttu saad rohkem mänguaega?
Ma ei ütleks, et minu jaoks on elu hooaeg. Lihtsalt parem kui eelmised hooajad ja olen ka vigastusest terve. Samas statistika kasvul on kindlasti rolli mänginud see, et meil on praegu hõre koosseis ning ma olen tiimis üks kogenumaid ja vanemaid. Minu otsa vaadatakse rohkem.
Mida Sa teha saad, et rünnakul veel parem olla?
Peaksin rohkem mingeid liikumisi enda peale mängima. Vahepeal mängime ainult ühe mehe peale, teisi variante otsimata. Või tagumised põrgatavad üle ja siis jookseb rünnak nii kokku, et ongi tunne, et pean hakkama mingeid liikumisi enda peale mängima.
Kevin Sünd rääkis ka, et pall peaks teil meeskonnas sööduga rohkem liikuma.
Sellega olen 100% nõus.
Annab seda trenniga paremaks saada või on kedagi tarka mängumeest juurde vaja?
See pigem läheb sinna trenni alla ning seda on vaja rohkem harjutada. Peame välja mõtlema, kuidas täpselt seda teha. Seni on tundunud, et trennis kõik sujub, aga kui mäng hakkab pihta, siis oleks nagu pooled asjad ära unustatud.
Meeldib Sulle kaitses rohkem möllata kui rünnakul?
Kindlasti meeldib kaitses rohkem möllata (Muigab.). Minu meelest kogu korvpall algabki kaitsest. Kui kaitses saab pidama, siis rünnak tuleb iseenesest järele. Arvan, et kaitse on korvpallis kõige olulisem osa.
Kuidas Sa oma jalgade tööd arendad, et kaitses nii hea oled?
Seda trenni teeb Asko Meiner meiega jõusaalis ja staadioni peal ning ilmselt sealt see liikuvus kaitses tuleb.
Tiimikaaslane Kevin Sünd tõi selleks puhuks välja konkreetse jõusaalimasina ehk n-ö naisteka. Kasutad ka ise seda?
Ei, sellest ma pole midagi kuulnud. See on võib-olla eraldi Sündile pandud jõusaali (Naerab.). Meil on igaühel ka omad eraldi harjutused, mida peame tegema, et nõrkuseid järele aidata.
Tiimikaaslased on Su füüsist kiitnud. Räägi numbritest!
Rinnalt surumine on vähe. Arvan, et siin 110 kg tuli ära ühe korra või kaks, kui vigastusega väljas olin. Jõutõmme pole minu teema. Ma ei tea seda numbrit. Kükk on jällegi minu jaoks lihtne. 180 kg tuleb vabalt korra ära.
Kes meeskonda tassima hakkab või on hakanud pärast Stefan Vaaksi minekut?
Arvan, et meil polegi seda ühte kindlat venda vaja. Kui me satsiga suudame kõikide põhimeestega 10 punkti mängus ära visata, siis pole mingit probleemi. Välja võin tuua Omar Pajici. Kui tema paneb 15-20 punkti ja ülejäänud teevad oma ära, siis võime kõigiga mängida.
Kes sel hooajal tiimikaaslastest veel võiks positiivselt üllatada?
Minu meelest Georg Allemann on üllatanud väga positiivselt ning ta kindlasti üllatab veel. Ron Laanemaa ka üllatab, kui paneb veel palli paremini liikuma.
Sul on korvpallikohtuniku paberid olemas. Kus Sa vilistamas käid?
Paberid on mul olemas. Viimati käisin eelmisel hooajal, sel hooajal pole veel jõudnud. Kusagil kindlasti mingi vile teen ära. Vahelduseks on päris äge vilistada. Seni olen vilistanud ainult Optibet Rahvaliigat.
Kas treeneripaberite ambitsiooni ka on?
Ei ole praegu. Arvan, et ma ei suudaks laste ja noortega tegeleda. Usun, et mul kuidagi närv ei peaks vastu. Ütleme, et alates U14 võiksin võtta treeninggrupi. Siis nad juba oskavad ka midagi, põhi on alla laotud.
Mida Sa vaba ajaga teed?
Laias laastus peale korvpalli polegi midagi, aga peab hakkama mõtlema sellele. Tuleviku mõttes peab hakkama midagi õppima, sest 30-aastaselt ei tahaks küll midagi enam õppima minna. TalTech või Tartu Ülikool, eks see ole näha. Kusagil peab midagi õppima.




