Välismaal pallivatest Eesti naiskorvpalluritest näeb tänavu Saksamaa meistriliigas mängimas 30-aastast Greeta Üprust. Mullu Portugali kõrgliigas leiba teeninud eestlanna on Saksamaal Marburgi klubi eest saanud kirja esimesed kohtumised ning teeninud korralikult mänguaega. Korvpall24.ee portaal uuris Üpruselt, millised võimalikud mängupaigad tal hooaja järel laual olid ning kuidas ta on Saksamaal klubi, linna ja liigaga kohanenud.
Mullu Portugali meistriliigas pallinud Ferragudo ridadesse kuulunud 178 cm pikkune Üprus sai seal keskmiselt kirja 13,3 punkti, 5,6 lauapalli ja 1,6 korvisöötu. Sel hooajal on eestlanna Saksamaa meistriliigas Marburgi särgis käinud väljakul neljas kohtumises ning keskmiselt 17,3 minutiga visanud 5 punkti ja võtnud 2 lauapalli. Kahjuks seni pole Marburg veel oma mängu käima saanud ning kõik neli liigamängu on kaotatud.
Intervjuus rääkis Üprus, millised on esmamuljed Saksamaa meistriliigast ja missugused pakkumised tal eelmise hooaja järel laual olid. Saime teada, miks otsustas ta just Marburgi kasuks, milline linn see on ja kuidas on läinud Saksamaa eluga kohanemine. Muuhulgas tuli juttu hooaja ettevalmistusest, võistkonna mängustiilist ja klubi eesmärkidest. Lisaks rääkisime eestlanna isiklikust mängust, naiskonnakaaslastest ja tema tulevikuplaanidest.
Greeta, debüüt Saksamaa meistriliigas on nüüd tehtud. Millised on esmamuljed (intervjuu on tehtud pärast põhiturniiri esimese vooru mängu – toim.)?
Esimene mäng jättis oma atmosfääriga väga hea mulje. Mulle väga meeldib siinne fännikultuur – saal on rahvast täis ja elatakse terve aeg kaasa ning ootan sama ka meie kodusaalis.
Mis variandid Sul mulluse hooaja järel laual olid ja miks otsustasid just Marburgi kasuks?
Olin ühenduses kõigepealt Immortali klubiga Portugalist ning vestlesin ka Janne Schasminiga. Aga siis tekkis huvi BC Marburgi naiskonnast ning Saksamaa kõrgliiga tundus väga ahvatlev. See otsus tuli päris kiirelt ja varakult juba suve alguses. Mulle väga meeldis treeneri otsene suhtlus, kus ta andis teada oma komplekteerimisest ja kuidas võistkond üles ehitatakse. Kogu organisatsioon ja suhtlus jättis väga professionaalse mulje ja seni on kõik ka paika pidanud.
Saksamaa liigas on varem mänginud veel mitmed eestlannad. Kas küsisid Saksamaa kohta arvamust ka neilt?
Jah, rääkisin Mailis Pokiga ning uurisin nii klubi kui ka liiga kohta ning koondiselaagri ajal ka Janne Pulgaga tema muljetest.
Milline linn on Marburg ja kuidas oled Saksamaa eluga kohanenud?
Marburg on pisikene ülikoolilinn ilusa vanalinnaga, siin on palju söögikohti ja poekesi, aga pigem on selline vaikne ja armas. Saksamaa mõistes, kui ikka midagi teha tahame, kasvõi kaubanduslikus mõistes, siis tuleb Frankfurdi poole suund võtta. Muidu Saksamaa ise on väga meeldiv olnud.
Kuidas kulges hooajaeelne ettevalmistus?
Kogunesime juba augusti keskel ning veetsime juba enne esimest kontrollmängu kaks nädalat koos. Sellest teise nädala olime Kienbaumis olümpiakoondise ettevalmistuskeskuses. Saksamaal on see päris tavaline, et minnakse klubiga kuhugi treeninglaagrisse. Olemuselt meenutas see natukene Kääriku või Tehvandi komplekse. Kolmanda nädala lõpus oli meil mäng kodus ning siis läksime Belgiasse turniirile. Ning neljandal nädalal mängisime veel ühe kontrollmängu. Kokkuvõttes oli väga tihe graafik, palju trenne ja mänge, et näha ka kuidas võistkond väljakul välja näeb ning kuidas rollid platsil hakkavad kujunema. Enda ettevalmistus läks künklikult, kuna olin kimpus esireie vigastusega, kuid viiest mängust neli suutsin ikkagi kaasa teha ja olen õnneks selle trauma praeguseks seljatanud.
Võrdle Marburgi mängustiili Ferragudo omaga. Kumb Sulle endale rohkem meeldib?
Eks need esimesed nädalad on tegelikult olnud päris sarnased, palju jooksmist ja raskeid treeninguid. Mängustiili poolest tahab treener see hooaeg ühtsemat mängu ja fookus on üksteisele mängimisel, mitte individuaalsel statistikal. Eks minu roll ka sellega natuke muutub ja eks ole näha, kuidas ja kui palju pall minuni hakkab jõudma. Kindlasti on see roll minu jaoks uus, kuna olen harjunud rohkem panustama, aga loodan, et leian endale väljakul koha ning suudan ka mingil määral hoida oma resultatiivsust rünnakul.
Kirjelda oma argipäeva. Kui palju treenid, millega veel tegeled?
Ega palju treenimise kõrvalt aega muudeks asjadeks ei jäägi. Kui vaba aega on, siis puhkan ja üritan kodustega suhelda. Iga päev on kaks treeningut ja vahepeal ka jõusaal juures või individuaalsed viske- või tehnikatrennid. Kui mängujärgsed päevad vabad on, siis üritame ise linna peal käia või mujale sõita, et natukene ülejäänud Saksamaad ka näha.
Viimased hooajad ei ole Marburgi jaoks just kõige õnnestunumad olnud. Kas tead, millised on klubi ambitsioonid selleks hooajaks?
Eks alati ambitsioonidest rääkimine on nagu ta on. Ega keegi ei lähe hooajale vastu mõttega, et tahame kuskil keskel lõpetada, nii ka meil. Pärast eelmist hooaega on klubil ka palju survet peal, kuna mullu lõpetati eelviimasel kohal ja tegelikult pidi liigast välja langetama. Paljud sponsorid ja juhtkond on teada andnud, et sel aastal ei saa sellist asja lubada. Sel hooajal on meil täiesti uus võistkond, kuid treeneri lähenemine mänguplaani ja jooniste osas on tema hinnangul kohandatud ning loodetakse ikkagi pääseda miinimumeesmärgiga play-off‘idesse ja eks ikka jahime kõrgemaid kohti.
Portugali liigas kogusid eelmisel hooajal keskmiselt 13,3 punkti ja 5,6 lauapalli mängu kohta. Suurbritannias ja Islandil viskasid samuti keskmiselt üle 10 punkti mängus. Kas Marburgi peatreener ootab Sinult sarnaseid numbreid?
Peatreener ise on meile öelnud, et ta ei vaata niivõrd palju numbreid statistikas, vaid pigem seda, kuidas keegi võistkonnale kasulik on, ning iga mäng võivad esile kerkida erinevad mängijad. Isiklikult loodan, et suudan panustada võistkonna edusse võimalikult palju ja olla kasulik, kuid praegu hooaja algfaasis tunnen, et alles otsin oma kohta väljakul ning eks see tuleb alles edasiste mängudega.
Räägi oma uutest klubikaaslastest. Kui palju on Marburgis välismängijaid ja kes on siiani kõige parema mulje jätnud?
Meil on päris kirju seltskond. Kohalikke mängijaid on meil viis, kellest kolm nooremat on eelmisest hooajast juba klubi juures, ning ülejäänud koos minuga ongi meil kõik välismaalased. Meil on austraallanna, bulgaarlanna ning ülejäänud neli on ameeriklannad, kellest kaks on Euroopa passiga, üks Austriast ja teine Šveitsist. Viimane siis ka sama süsteemiga nagu Tea (Adams), kelle vanavanemad on sealt pärit. Kõik on omamoodi toredad ja meil on väga mõnus sisekliima, et raske ongi kedagi eraldi välja tuua. Ma saan kõigiga väga hästi läbi.
Mida Sa isiklikult kõige enam uuelt hooajalt ootad?
Mis seal salata, ma pole siin viimased aastad väga võidurõõmu saanud tunda, nii et tahaks ikkagi suuta sel hooajal natukene midagi korda saata oma võistkonnaga ning nautida trennides tehtud tööd. Meil on kvaliteeti, et seda teha, nii et usun, et suudame võite koju tuua ja pakkuda meie klubi fännidele positiivset emotsiooni.
See on Sinu viies välishooaeg. Kui kaua on plaanis veel profikorvpalli mängida ja kuhu tahaksid välja jõuda?
Iga kord, kui nüüd olen hooajale vastu läinud, võtan lihtsalt ühe aasta korraga ja vaatan, kuidas tunne on, et kas tahan veel edasi mängida või mitte. Eks siin palju oleneb, kuidas keha vastu peab ja kas vaim ka veel viitsib. Eks see otsus tuleb pärast hooaega.




