Läinud hooajal BC Kalev/Cramos aina suuremasse rolli kerkinud ja peatreener Heiko Rannula käe all tähelepanuväärse edasimineku saavutanud Leemet Böckler kuulub ka tänavu valitseva meistri tihedasse koosseisu. Teine järjestikune aasta Eesti esiklubi eest tõotab Böckleri hinnangul tulla küll pisut keerulisem, sest meeskondlikult realiseerimist vajavad ambitsioonid on varasemast veelgi kõrgemad, kuid individuaalselt mitmekülgsemaks arenemisest unistav noormees usub, et ta on valmis viima oma võimete piiri uuele tasandile.
Kõik eeldused enese tõestamiseks ja läbimurdehooaja tegemiseks on 23-aastasel Böckleril igati olemas, sest mängumeest tema esimesel Kalev/Cramo aastal saatnud kõikuv eneseusk on nüüdseks asendunud teatava turvatunde ning ka väljapoole peegelduva enesekindlusega. Just nimetatud saavutuste ja peatreeneri käekirjaga juba sina peal olemise toel loodabki 198 cm pikkune pallur end viimaks rollimängija positsioonist täielikult välja võidelda ning mängust mängu isikliku statistilise osakaalu kasvatamise abiga teistele nähtavaks muuta.
Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus tuligi lähemalt juttu tahtmist täis Böckleri lähitulevikuga seonduvatest eesmärkidest ning eelmisest hooajast kaasa võetud õppetundidest. Ühtlasi avalikustas noormees, miks ta polnud sel suvel veel valmis välismaa liigutust tegema ning milliseid elemente tuleb tal arendada, et võõrsilt pakutavad väljundid muutuksid peagi tema reaalsuseks. Usutluse käigus vaatas Böckler analüüsiva pilguga otsa ka leegionäride näol uuenduskuuri läbinud Kalev/Cramo kollektiivile ning hindas satsi tänavusi võiduvõimalusi.
Leemet, see peagi algav hooaeg on Sinu jaoks teine järjestikune hooaeg BC Kalev/Cramo särgis. Palun kirjelda, kuidas see otsus jätkata Eesti esiklubis Sinu jaoks sündis?
Ma ootasin kõigepealt suuresti ära selle, mida Heiko (Heiko Rannula, BC Kalev/Cramo peatreener – toim.) teeb ja ei hakanud kuhugi ruttama. Rääkisin küll pisut agendiga ja uurisin, kas väljastpoolt tulev huvi on midagi head, aga üldjoontes ikkagi teadsin, et tahan Kalev/Cramo +1 lepinguvariandi ära kasutada. Heiko jätkamine tegi ka minu otsuse lihtsamaks. Rääkisime Ramoga (Ramo Kask, BC Kalev/Cramo mänedžer – toim.) asjad läbi ja niimoodi see allkiri kohe alla tuligi.
Ehk peatreener Heiko Rannula jätkamine oli üheks suurimaks mõjuteguriks?
Jah, see oli suureks boonuseks. Ma küll ei tundnud Heikot enne Kalevisse tulemist niivõrd hästi, aga nägin juba siis üpris kiiresti ära, et just tema suudab mind võimalikult palju edasi aidata. Ma ei oskaks Eestist nimetada treenerit, kes mõistaks seda mängu nii hästi või oskaks õpetada nii palju edasi nagu Heiko seda teeb. Teadsin, et kui tahan areneda, siis tahan seda just tema käe all teha.
Kas Sinu laual oli muidu veel tõsiseltvõetavaid pakkumisi?
Agent ikka rääkis mulle, et neid pakkumisi tuli siit ja sealt, aga ma ei tea, kui paljud neist olid tõesed. Tundsin tegelikult pärast möödunud hooaega, et pole veel valmis välismaa liigutust tegema. Olin eelmisel hooajal rohkem rollimängija positsioonis, mistõttu tahaks ma sel aastal keskenduda enda esile tõstmisele ja hakata ka ise statistiliselt paremini tegutsema. Loodan selle näol enesekindlust koguda ja alles siis selle välismaa sammu vastu võtta.
Nii et välismaale Sa veel sugugi ei kibelenud?
Ei kibelenud. Tunnen, et olen veel ikkagi noor ja selle liigutuse jaoks on veel aega.
Kuivõrd olulise väärtusega Eesti esiklubisse püsimajäämine Sinu jaoks on?
Kui mõelda Kalev/Cramo ridadesse kuulmise toel saadavate välismaa väljundite ning FIBA Meistrite liiga ja Europe Cupi peale, siis võib tõesti pidada seda satsi Eesti esiklubiks ja siia pole tegelikult kerge saada. Püsimajäämine on tegelikult veelgi raskem. Sul peab ikkagi olema mingi kvaliteeditase, et siin olla ja et klubi sind tahaks. Usun, et iga väikese lapse unistus on juba noorest peast mängida kunagi Kalev/Cramos.
Mis Sa arvad, mille toel oled Sa suutnud võita niivõrd maineka meeskonna usalduse?
Seda peab Ramo käest küsima (Naerab.). Kui peaksin endale hinnangu andma, siis ütleksin, et mul on tegelikult veel nii palju arenguruumi. Mind on senimaani võetud pigem ründava mängija ja viskajana, aga ma proovin Heiko käe all seda mängu oluliselt mitmekülgsemaks muuta. Tunnen ise ka, et mul on kõik oskused olemas, aga need on vaja omavahel lihtsalt paremini klappima saada. Vahepeal jään ka mängu lugemise poolega hätta ja siis on vaja sellega aidata. Mulle on kogu aeg öeldud, et individuaalselt ma säran, aga see-eest mänguline pool vajab veel arendamist.
Kui Sa eelmisele hooajale tagasi vaatad ja toonaste väljakutsete peale mõtled, siis kuidas Sa seda esmast kogemust nüüd tagantjärele targana hindaksid? Kui raske oli Sul end Kalev/Cramos käima saada?
Ütleks, et ikka päris raske. Mind valdasid alguses paratamatult mõtted, kas tegin ikka õige otsuse. Eks see olegi selline hooaja alguse asi. Kui vahepeal ei tule välja, siis mõtledki, et äkki võtsid liiga suure ampsu. Sellistel momentidel ongi vaja rohkem eneseusku – kui see on olemas, saab asjad oluliselt paremini toimima. Eelmise hooaja usu allikaks oli see, et kuna meil oli satsis vigastustega nii palju probleeme, aga minul seda kordagi ei juhtunud, siis peatreener sai loota selle peale, et mina olen alati olemas. Just nende kogemuste käigus saingi jooksvalt juurde õppida ja paremaks areneda.
Sa saavutasid läinud hooajal tõepoolest silmanähtava arenguhüppe. Kas selle eduloo soosivaks faktoriks oligi lihtsalt õige aeg ja koht?
Pigem oli tõesti õige aeg ja koht. Ma ei teagi, kas ma oleks ühegi teise treeneri käe all niimoodi arenenud, sest Heiko olemus ja nõudmised pakkusid ikkagi omajagu väljakutseid. Meil oli nii palju asju, milles oli vaja paremaks saada või areneda ja Heiko, olles selline treener nagu ta on, surubki neid välja tooma, sest muidu lihtsalt mänguminuteid ei näe. Eks minu arenguhüpe tulenes ka sellest, et oli palju vigastusi ja keegi lihtsalt pidi esile kerkima. Sellistes olukordades peab paratamatult keegi seda tegema ja mul on hea meel, et see sain olla mina.
Teatavasti on Kalev/Cramos ka tiimisisene konkurents küllaltki tihe. Kui raske on Sinu hinnangul mängumehel end sellises rotatsioonis kehtestada ja regulaarseid mänguminuteid teenida?
Eks korvpallimäng olegi tiimitöö. Igaühel on küll oma osa, aga professionaalses korvpallis loeb lõpuks ikkagi see, kui kasulik sa oma tiimi jaoks oled. Sul on vaja olla efektiivne nii kaitses kui ka rünnakul ja aidata meeskonda mõlemal pool platsi. Võib-olla see vahepeal ei kajastu otseselt statistikas, aga treenerid ei jäta neid õnnestumisi kunagi märkamata.
Kui Sa peaksid kirjeldama tänavust tiimi ja andma seniste treeningute põhjal oma hinnangu, siis milline see hetkeolukord tundub? Mis Sa sellest satsist praegu välja loed?
Praegune pilt tundub päris hea. Kuna meil läks Rootsis turniir väga hästi ja me saime sealt võidukalt tagasi tulla, siis julgeksin öelda, et võrreldes eelmise aastaga on meil praeguseks põhi Meistrite liiga kvalifikatsiooniks paremini laotud. Võib-olla on veel liiga vara öelda, aga arvestades, millised iseloomud ja mängijad meil on, siis näen, et ühtne kokkusulamine toimib palju paremini. Ma loomulikult ei taha eelmise aasta tiimilt midagi ära võtta, aga praegu lihtsalt tundub see asi olevat nõks kõrgemal.
Välismaalaste näol on siiski omajagu uuendusi. Kuivõrd hästi on nad tiimi poolt omaks võetud?
Tundub, et väga hästi. Ameeriklaste kohta tehakse muidugi ka väga head taustatööd. Eks vahepeal võib ikka neid möödarääkimisi olla, aga praegu pole ohtu, et selline asi peaks juhtuma. Siin on koos väga hea grupp poisse ning loodetavasti saab läbi aasta palju nalja ja võite.
Oskad Sa aimata, milline Sinu roll selles tihedas rotatsioonis olema saab?
Kuna olen nüüd Heiko käekirjaga juba rohkem tuttav, ootan endalt oluliselt rohkem kui eelmine hooaeg. Ma küll ei oska hetkel veel öelda, milline mu roll täpselt olema saab, sest ma pole selle meeskonna perekoer, kes oleks siin juba mitu aastat olnud, aga ma kindlasti ootan märgatavat edasiminekut.

Sa oled öelnud avameelselt välja, et Sinu kõige suuremaks murekohaks on Su kaitsemäng. Tundub, et nüüdseks on aga ka see element teinud siiski selge edasimineku?
Ma arvan küll, jah. Usun, et seal on ikkagi toimunud teatav edasiminek, sest Heikoga oli vahepeal ikka iga trenn juttu sellest, mida saaks paremini teha ja kuidas teatud olukord läbi lahendada. Ega seal tegelikult peale kiiresti mõtlemise ja mängu lugemise muud polegi. Peab lihtsalt mõistma, millises olukorras vastane parajasti on ja kuidas on minul võimalik teda veel ebamugavamasse olukorda panna. See pole mul kunagi füüsilisuse taha jäänud – see on lihtsalt oma keha tunnetamine ja sellega mängimine.
Mis Sa arvad, mis on Kalev/Cramo võimuses sel hooajal saavutada?
Siin võib kõike juhtuda, sest nagu klassikud ütlevad, pall on ümmargune! Eks hooaja käigus võib tõesti juhtuda nii üht koma teist, aga usun, et meil võib ikkagi minna päris hästi ja edukalt.
Oled Sa jõudnud teha tutvust ka teiste Eesti satside komplekteeritusega ja kuidas Sulle tänavune konkurents selle põhjal tundub?
Arvan tegelikult iga aasta, et konkurents võib tulla sel korral päris tihe (Naerab.). Tartul on kindlasti oma kindlad eesmärgid ja kuna olen ka ise seal pool aastat mänginud, siis eks ikka hoian neil silma peal. Neil on põhimõtteliselt täiesti uus sats ja Pärnul on ka tegelikult täiesti erinev tiim. Ilmselt tuleb see hooaeg huvitavam ja eks see ongi selle liiga põhimõte, et iga aasta põnevamaks teha ning rohkem konkurentsi pakkuda.
Pole ilmselt saladus, et Kalev/Cramo õlul lasub ka sel hooajal teatav võidusurve. Kuidas Sina kõrgete ootuste ja pingetega toime tuled? Või on Sul pigem niipidi, et väljakule astudes Sa neid väliseid surveid enam ei tunne?
Ei tunne tegelikult. Ma proovin nendele mitte mõelda. Peale minu on mängul veel 14 meest ja paratamatult ei olene kõik ühest mängijast. Võib-olla see ongi tiimispordi võlu, et kõik ei olene sinust ja sina pead lihtsalt proovima oma osa võimalikult hästi ära teha. Sa ei mõtle enne mängu võidusurve peale. Loomulikult tahad iga mäng võita, aga sa ei mõtle, et pead seda ilmtingimata tegema. Selline mõtteviis võib hakata avaldama negatiivset mõju ja siis võib juba kõik totaalselt nihu minna.
Mis Sa endale nii tänavuseks hooajaks kui ka terviklikumat pilti silmas pidades eesmärgiks seaksid? Kuhu Sa tahaksid veel mängijana jõuda?
Ma kindlasti tahan välismaal mängida! Unistuste välja ütlemistega on muidugi see, et need kindlad sihtkohad ja liigad jätaks ma enda teada. Tuleb lihtsalt võtta päev korraga, areneda nii palju kui võimalik ja saada paremaks. Eks tiim peab ka võitma, et ise individuaalselt teistele silma jääksin. Liigadest on veel tõesti vara rääkida. Tegelikult pole ju ka Euroopa tippu või Euroliiga poole sihtimine kunagi võimatu. Sihiks võib ju ikka võtta.
Aga senikaua naudid oma teekonda Kalev/Cramos ja töötad veelgi kõrgemate sihtide täitumise nimel?
Just, mul ei ole siit kuhugi kiiret pageda. Tulebki lihtsalt päev korraga areneda, paremaks minna ja mängud võita. Küll kõik muu edu tuleb koos sellega!




