Kui mullu said Eesti meistermeeskonna BC Kalev/Cramo fännid kaasa elada Tšiili juurtega Manny Suareze tegemistele, siis uuel hooajal lisab klubisse eksootikat Elevandiluuranniku kodakondsust omav Patrick Tape. Peamiselt Columbia ülikoolis mänginud ning Suurbritannia ja Soome kõrgliiga kogemust omav 26-aastane ja 208-sentimeetrine korvialune jõud annab peatreener Heiko Rannulale lisakäigu nii kaitses kui ka rünnakul.
BC Nokia rivistuses kogus Tape eelmisel hooajal ligi 25 minuti jooksul keskmiselt 11,7 punkti, 6,9 lauapalli, 2,2 söötu ning ühe vaheltlõike ja bloki. Aasta varem läksid Caldeonia Gladiatorite (Suurbritannia) särgis 21 minuti jooksul kirja 9,1 punkti, 6,3 lauapalli ja 1,3 söötu. Mõlemas liigas küündis Patricku visketabavus väljakult üle 60 protsendi.
Korvpall24.ee portaal uuris Kalev/Cramo värskelt täienduselt tema senise korvpallikarjääri kohta ning saame teada, millist tüüpi mängijaga on tegu. Palusime võrrelda põhjanaabrite ja Suurbritannia liigasid ning küsisime, kas Euroopa mängijad on mõnes elemendis ameeriklastest üle. Muuhulgas tuli juttu Heiko Rannula pikemaajalisest huvist tema vastu ning milliste mängijaomadustega Tape Kalevi peatreenerile silma jäi. Huvitava seigana selgub, milline Patricku lapsepõlvesõber on Eesti meistriliigas juba karastuse saanud, kes Pariisi OM-il mänginud staaridest on tema lemmikmängija ning lõpetuseks avaldab ta enda koondisekarjääri mälestusväärseimad hetked.
Patrick, millal ja kus Sa oma korvpalliteed alustasid? Palun võta oma noortekarjäär mõne lausega kokku.
Olen korvpalli käes hoidnud nii kaua kui mäletan. Tõsisemalt hakkasin korvpalliga tegelema kaheksa-aastaselt oma kodulinnas Charlotte’is, kus mängisin kohalikus noortevõistkonnas. Põhikoolist alates mängisin koolivõistkonna eest.
Sul oli üsna mitmekesine ülikoolikarjäär, Sa mängisid kolme erineva ülikooli eest. Palun räägi oma ülikoolikarjäärist ja selgita, miks Sa nii tihti meeskondi vahetasid?
Alustasin oma üliõpilaskarjääri Columbia ülikoolis ja kavatsesin seal mängida kõik neli aastat, aga pärast kolmandat aastat vigastasin suvel Kreekas puhkusereisil olles varvast ja pidin kogu neljanda aasta vahele jätma. Ivy League’i (NCAA konverents, kus pallib Columbia – toim.) reeglite kohaselt saavad mängijad ülikoolikorvpalli mängida ainult neli aastat, mistõttu pidin viimaseks ülikooliaastaks uut mängupaika otsima. Lõpuks valisin Duke’i, kuna see ülikool asus mu kodule lähedal ja ma olin alati tahtnud Mike Krzyzewski käe all mängida. Kahjuks ei kulgenud see hooaeg loodetud moel, sest mind vaevasid mõned vigastused ja paljud mängud jäid koroonaviiruse tõttu ära. Pärast seda aastat leidsin, et vajan muutust. Kuna tahtsin mängida suuremas linnas, siis valisin San Francisco ülikooli ja see hooaeg oligi kõige ägedam. Lõpuks jõudsime ka NCAA finaalturniirile.
Ameeriklased, kes tulevad Euroopasse, ütlevad tihti, et neil on raskusi FIBA korvpallireeglitega kohanemisel. Kas oma kogemuste põhjal kinnitad seda või lükkad ümber?
Jah, alguses tuli kindlasti kohaneda. Pidin harjuma füüsilisema mängu, jooksu ja korvi sulustamise reeglitega, aga olen õppinud hindama seda, kuidas Euroopas vilistatakse.
Kuidas kirjeldaksid ennast korvpallurina? Millised on Sinu peamised tugevused ja nõrkused?
Ütleksin, et olen tark ja näljane mängija, kes tegutseb efektiivselt korvi kohal ja tahab arendada oma oskusi ka korvist eemal. Kaitses olen mitmekülgne mängija, kes suudab katta nii pikki kui ka lühemaid mehi.
Kas tunned end mugavamalt “number nelja” või “viie” positsioonil? Miks?
Kuna suurema osa oma karjäärist olen olnud oma võistkonna kõige pikem mängija, siis olen peamiselt mänginud keskmängija positsiooni, kuid viimasel ülikooliaastal ja esimesel profiaastal mängisin palju ka “number nelja” kohal, mistõttu olen harjunud ka selle positsiooniga. Loodan, et suudan algaval hooajal meeskonda mõlemal positsioonil aidata.
Kui vaadata Sinu statistikat, siis on näha, et Sinu kolmepunktivisete tabavus on läbi hooaegade olnud kõikuv. Kui kindlalt Sa ennast kolmesejoone taga tunned?
Jah, see on koht, kus pean stabiilsemaks saama ja olen selle nimel suvel ka kõvasti tööd teinud. Eelmise hooaja alguses oli mul probleeme enesekindlusega, aga hooaja lõpupoole ja play-off‘is viskasin juba kindlamalt. Kavatsen sel hooajal jätkata samas vaimus. Selleks tuleb järjepidevalt visketrenni teha.
Möödunud hooajal mängisid Soomes. Kuidas Sulle meeldis Soome liiga tase ja sealne elu?
Liigatabeli ülemise poole klubid olid enamjaolt hea tasemega. Eesti-Läti liigas ootan suuremat väljakutset, kuna tahan ennast tugevamas konkurentsis proovile panna. Minu koduklubi asus väiksemas linnas Tampere külje all ja seal polnud suurt midagi teha, kuid meid koheldi hästi ja klubi hoolitses meie eest.
Millised olid suurimad erinevused Suurbritannia ja Soome liiga vahel?
Briti liiga mängustiil on Ameerika omale sarnasem. Seal oli kiirem tempo, vähem füüsilist mängu ja rohkem üks-üks olukordi. Soomes oli mäng tehnilisem ja meeskonnad keskendusid rohkem mänguplaani teostamisele.
Kas Sa arvad, et Euroopa korvpallurid on mõnes mänguelemendis ameeriklastest paremad? Kui jah, siis mis need elemendid on?
Ma ütleksin, et Euroopa mängijatel on paremad positsioonilised oskused, nad oskavad paremini sööta ja väljakul kohta valida. Eurooplased võtavad rohkem vabu viskeid, mitte ei viska liikumise pealt.
Milline oli Sinu esimene reaktsioon, kui kuulsid Kalev/Cramo huvist Sinu vastu?
Olin väga põnevil, kui kuulsin, et Kalev/Cramo minu vastu huvi tunneb. Teadsin, et nad on saavutanud rahvusvahelistes liigades häid tulemusi ja olin kuulnud, et (Heiko) Rannula on hea ja perspektiivikas treener.
Heiko Rannula sõnas kohalikus meedias, et Sa oled juba paar aastat Kalevi radaril olnud. Kas Sa teadsid seda? Mis Sa arvad, mis on need omadused, mis Rannulale Sinu puhul meeldivad?
Jah, ta mainis mulle seda meie esimese jutuajamise käigus. See tuli minu jaoks üllatusena, kuid olen meelitatud, et ta on mind juba varasemalt jälginud ja usub minusse. Ta ütles, et talle meeldib minu liikumine platsil, eriti kaitseolukordades palliga mängijate vastu ja vastaste survestamisel. Talle meeldis, et suudan alati meeskonna võitu oma panuse anda.
Kas Sul on sõpru või tuttavaid, kes on varem Eesti-Läti liigas mänginud? Kui jah, siis kes?
Jah. Minu lapsepõlvesõber Emmanuel Wembi mängis paar aastat tagasi Tartus. Will Rayman, kellega mängisin ülikooli ajal, on samuti varem Tartu eest mänginud. Soomes mängisin eelmisel hooajal Alterique Gilberti vastu ja uurisin tema käest Kalev/Cramo kohta, enne kui langetasin otsuse siia tulla.
Kas Sa oled Heiko Rannulaga ka pikemalt juttu puhunud? Kas tead, milline saab olema Sinu roll selles meeskonnas ja mida ta Sinult ootab?
Pärast esmast vestlust pole me enam palju rääkinud, aga tean, et ta ootab, et ma kehtestaksin ennast ning teeksin kõike, et meeskonda võidule aidata.
Kas Sul on ka varem Eesti korvpalluritega kokkupuuteid olnud? Kui jah, siis kellega?
Ei ole. Ma liitusin San Francisco ülikooliga just pärast seda, kui Taavi Jurkatamm seal lõpetas ja me ei kohtunud kunagi, aga ootan huviga, et näha ja tutvuda Eesti mängijatega.
Mida Sa tead Eesti ja Eesti-Läti liiga kohta?
Kui aus olla, siis ma ei tea liigast suurt midagi, kuid seninähtu põhjal on Eesti mängijad tehnilised ja osavad ning selles liigas on mitu päris head ja kõrgetasemelist võistkonda.
Soomes elades said juba kogeda lund ja karmi talve. Kuidas Sa sellega hakkama said?
Soome talv oli tõepoolest karm, eriti alguses. Võtsin D-vitamiini, leidsin uusi hobisid, mida harrastada siseruumis, ja panin end soojalt riidesse.
Kui palju Sa vabal ajal korvpalli jälgid? Kes on Sinu lemmikmeeskond ja lemmikmängija?
Vaatan korvpalli tihti. Praegu vaatan kõige rohkem Euroliigat, aga jälgin ka Eurocupi, Meistrite liiga ja Europe Cupi mänge, sest mul on palju sõpru, kes seal mängivad. NBA-d on ajavahe tõttu keerulisem jälgida, aga minu lemmikklubi on mu kodulinna meeskond Charlotte Hornets, kellel paraku kõige paremini ei lähe. Minu lemmikmängija on hetkel Joel Embiid.
Kes on Sinu arvates USA jaoks kõige raskem vastane olümpiamängudel ja miks (intervjuu sai tehtud OM-turniiri ajal – toim.)?
Ütleksin, et kõige ohtlikum vastane on praegu Kanada. Ma ei alahindaks ka Lõuna-Sudaani, sest nad on juba tõestanud, et nad suudavad USA vastu mängida ja neil on palju tõestada, kuna nad esindavad nii oma riiki kui ka kogu Aafrikat (intervjuu on tehtud enne, kui Lõuna-Sudaani koondis konkurentsist välja kukkus – toim.).
Tallinn on rahvaarvult suurem linn kui Nokia, aga USA mõistes siiski päris väike. Kuidas Sulle väiksemad linnad elukohana meeldivad?
Pärast New Yorgist lahkumist olen hakanud väiksemaid linnu rohkem hindama, kuna seal on lihtsam ringi liikuda ning elu on üleüldse rahulikum. See mulle meeldib.
Sa esindad Elevandiluuranniku rahvuskoondist. Kas Sinu juured on Elevandiluurannikul või kuidas Sa pääsesid nende koondist esindama?
Jah, mu isa on pärit Elevandiluurannikult ja pärast ülikooli lõppu mängisin ka mõned kuud sealses korvpalliliigas.
Millised on olnud Sinu koondisekarjääri meeldejäävaimad hetked?
Kõige meeldejäävam hetk oli see, kui mängisime viimases MM-valikaknas Abidjanis täismaja ees. Atmosfäär oli elektrit täis ning fännide toetus oli vägev. See oli suurepärane kogemus ja mul on hea meel, et sain selles oma osa mängida. MM-il osalemine oli samuti täiesti sürreaalne kogemus, kuna sain mängida maailma tippmeeskondade vastu. Valikturniiri käigus külastasime erinevaid riike ja ma nägin, kui palavalt inimesed üle kogu maailma korvpalli armastavad.




