Close

INTERVJUU | Kalev/Cramo asemel endise Euroliiga klubi valinud Joonas Riismaa: eesmärk oli minna kuhugi, kus saan mängida

-Joonas Riismaa | Foto: Siim Semiskar

Viimased kaks hooaega Itaalia kõrgliigas karastunud Joonas Riismaa jaoks algab sügisel Saapamaal uus peatükk, kui sealse esiliigaklubi Cantuga sõlmitud uus leping annab 22-aastasele mängumehele võimaluse end taas korralikult rotatsiooni mängida ning kevadel heidelda kõrgliigasse pääsemise nimel. Brindisis veedetud ajast väärt kogemusi hankinud Riismaale on esiliiga igati tuttav, kui aastatel 2020-2022 kandis ta Pistoia meeskonna särki.

Eelmisel hooajal Itaalia Serie A-s 27 mängu jooksul keskmiselt 11 minutit väljakul käinud ligi kahemeetrine Riismaa kogus isiklikku kontosse 3 punkti ja 1,3 lauapalli. Uue hooaja eel on sobilik siia võrdluseks panna kolme aasta tagused Serie A2 numbrid, kui Pistoia ridades läksid 25 minuti jooksul kirja 10 punkti, 2,9 lauapalli ja 1,1 korvisöötu.

Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus meenutas Itaalia korvpallipassi omav noormees kõrgliigaklubist saadud õppetunde. Ühtlasi saime teada, milliste meeskondade vahel käis Riismaa pärast tihe rebimine ning kuivõrd kõrgelt hindab uue klubi peatreener eestlasest mängumeest. Muuhulgas tuleb juttu uue klubi komplekteeritusest, temale pakutud rollist ning üldisest keskkonnamuutusest Itaalia argielu võtmes. Lõpetuseks analüüsib Riismaa koondise peatreeneri vahetusega seonduvat ning selgub, kuivõrd õnnestub tal uuel hooajal teiste Eesti poistega Itaalias suhelda.

Joonas, alustuseks võta palun oma sõnadega kokku need viimased kaks hooaega, mis Sa Brindisis olid. Mis Sulle sellest perioodist näppude vahele jääb?

Esimene aasta Brindisis oli tegelikult väga edukas. Läksin sinna plaaniga, et natukene proovida ja vaadata, kuidas mul meistriliigas läheb, aga hooaja lõpuks sain kindlalt rotatsiooni sisse ja sain iga mäng mängida. Läbisaamine treeneriga oli suurepärane ja kõik läks ainult ülesmäge. Teine aasta algas samuti hästi, aga nagu ikka, siis loevad ainult võidud ja kui võite ei tulnud, siis tulid muutused ja uus treener. Uue treeneriga ma klappi ei leidnud ja tema mänguplaanidesse ma ei mahtunud. Teine aasta hakkas täiesti allamäge minema ja läkski lõpuni välja allamäge. Aga võtta on sellest perioodist palju ja kogemus oli ju väga hea, sest sain mängida Itaalia kõige kõrgemal tasemel ja sain mängida ka rahvusvahelist liigat. Tegelikult oli lõpuks kaks aastat, millega ma olen rahul. Otsus sinna minna oli väga hea. See, et me teisel aastal liigast välja kukkusime, oli paljude asjade kokkusattumus. Igast kogemusest saab alati õppida, ka sellest teise ja väheke negatiivsema aasta kogemusest. Kui kunagi tulevikus on samasugune olukord, siis saab targemalt käituda.

Kui Sa räägid nendest õppetundidest, siis mis olid need asjad, mis uuele peatreenerile Sinu puhul ei sobinud? Kas see oli ainult noorus ja kogenematus sellisel tasemel või olid ka mingid konkreetsed asjad, mida Sa tema arvates ei suutnud teha?

Minu teada mingit kindlat asja ei olnud. Nii palju, kui ma tean, siis põhimõtteliselt oligi nii, et tal oli selge eesmärk ükskõik mis hinnaga liigasse püsima jääda ja mind kui noormängijat võeti rotatsioonist maha, et mängitada teisi mängijaid, kes palga järgi peaksid meeskonna võidule tassima. Nõme oli see, et selle treeneriga oli suhtlust minimaalselt. Temaga oli juttu väga vähe ja ta andis mulle väga vähe informatsiooni. Ta ei öelnud, mida ta minult ootab. Põhimõtteliselt olin terve aja seal ja lihtsalt ootasin. Agentidele öeldi vahepeal, et Joonas on tubli, annab trennis endast parima ja küll tema moment ka tuleb, aga lõpuks seda ei tulnudki. Selle kohta ei oska midagi öelda.

Aga mahavisatud hooajaks Sa seda siiski ei loe?

Ei, mahavisatud hooajaks kindlasti mitte. Kui oli aru saada, et see olukord on selline, nagu ta on, siis sain rohkem keskenduda individuaalsele trennile. Meil oli väga hea abitreener, Marco Esposito, kes oli enne Brindisisse tulekut Milano Olimpia juures. Tegin temaga rohkem individuaalset tööd ja kuna mängulist poolt nii palju ei tulnud, siis sain rohkem enda tehnilisele arengule keskenduda. Kindlasti oleks tahtnud rohkem mängida ja ilmselt oleks mängimine ka kasulikum olnud, aga läks nii ja leidsin selles olukorras kõige parema lahenduse.

Kas sellises olukorras hakkasite agendiga juba väga varakult uue hooaja plaane pidama, mitte ei oodanud suveni?

Ei. Me vaatasime seda asja ikkagi rahulikult. Palju olenes ka sellest, kas Brindisi jääb meistriliigasse püsima või mitte, kuid lõpuks ei jäänud. Kui hooaeg lõppes ja sai selgeks, et me kukume alla, siis hakkasime kohe rääkima, et peab igal juhul Brindisist lahkuma. Eks ta oli selline imelik aasta, kus oli palju ootamist ja lootmist, sest agentidele anti alati positiivset tagasisidet, et kõik on hästi ja küll tuleb võimalus. Ju siis ei olnud kõik hästi.

Palju neid pakkumisi siis tuli, mille vahel Sul lõpuks valida oli?

Mitu pakkumist oli ka kõrgliigast Serie A-st, aga nendes võistkondades oleksin taas rohkem pingi peal. Võib-olla oleksin saanud oma võimaluse, aga kuna see aasta juba läks nii, et ma eriti mängida ei saanud, siis peamine eesmärk oli minna kuhugi, kus saan mängida. Päris pikalt oli juttu ühe Serie A tiimiga, kuhu läks minu endine treener, aga nendega venis asi kaua ja lõpuks otsustasime, et Cantu on ka väga hea projekt. Praegu mängib klubi esiliigas, aga nad on mitu aastat järjest jõudnud finaali ja neil on selge siht tõusta. Samuti on neil valmimas uus areen. Ühesõnaga see on ideaalne koht, kus saab kindlasti palju mängida ja kui tõuseme Serie A-sse, siis äkki saab ka seal uuesti proovida.

Mis rolli Sulle Cantus lubati?

Kuna Cantu peatreeneriks ja abitreeneriks on minu kaks endist treenerit Pistoiast, kui ma Serie A2-s mängisin, siis ma juba teadsin neid. Kui treeneriga (Nicola Brienza – toim.) rääkisin, siis ta andis mulle selget tagasisidet, et mänguminutid on mul kindlalt olemas. Ta teab, mida ma teha oskan ja ta teab, kuidas ta mind kasutada tahab. Mul on selge roll, aga muidugi pean ka ise mängumees olema ja mängima. Kuna üritatakse teha satsi, millega Serie A2 võita, siis tehakse väga head tiimi ja see tähendab paratamatult seda, et konkurentsi saab olema kõvasti. Eks ongi nii, et mida paremini mängin, seda rohkem mänguaega saan, aga treeneri jutu järgi peaks mul kindel koht olema. Kui hooaeg pihta hakkab, siis saame näha, mis sealt lõpuks välja tuleb.

Brienza on siin hiljuti öelnud, et ta peab Sind Itaalias üheks perspektiivikamaks mängijaks. Need on päris suured sõnad.

Need on päris suured sõnad, jah (Muigab.).

Kas oled selleks väljakutseks valmis?

Eks ma annan endast parima. Kui sihuke asi välja öeldakse, siis on tõehetk käes ja pean ka ise seda näitama.

Kas oled kursis, kui kaugel Cantu oma komplekteerimisega on? Esiliigas tohib olla kaks välismaalast, aga Sina oled Itaalia passiga. Kas need välismaalased on paigas või mis tasemel mehed nendele kohtadele tuuakse?

Nii palju, kui ma tean, siis praegu üritavad nad kokku saada võimalikult head itaallaste tuumikut. Hetkeseisuga on toodud kolm mängijat Serie A-st. Kuna esiliigas on itaallaste roll väga suur, siis nad üritavad saada võimalikult häid mängijaid ja hetkel tundub küll, et need uued tulijad on väga head ja kogenud mehed, kes on aastaid mänginud väga heades Serie A klubides, nagu Veneetsia või Milano. Ameeriklased jäävad ilmselt komplekteerimise lõppu. Esmalt vaatab klubi, keda nad itaallastest saavad ja siis lapivad augud ameeriklastega ära. Praegu tundub sats üsna tummine ja Serie A veteranid tulevad Cantusse hea meelega, kuna on näha, et klubil on selge visioon, uus areen ja nad üritavad meistriliigasse tõusta. Cantu on väga hea koht, kuhu praegu minna.

Cantu sats tegi kunagi Euroopa tasemel ju suuri tegusid. Mis neil vahepeal juhtus? Itaalias juhtub seda vist päris tihti, et üks keha läheb pankrotti ja siis alustatakse puhtalt lehelt.

Eks Itaalias on see paratamatult nii. Nii palju, kui ma tean, siis kõik oli väga hästi ja mängiti Euroliigas, aga sellega kaasnesid ka väga suured kulutused. Siis tuli üks halb aasta, täpselt nagu Brindisil, kukkusid meistriliigast välja ja nii pea, kui kukuti välja, siis kadusid väga paljud sponsorid ära ja tuli hakata uuesti üles ehitama. Viimastel aastatel on see käinud üles-alla, aga nüüd läheb järjest ülesmäge. On leitud kindlad sponsorid ja võistkond üritab uuesti meistriliigasse tõusta.

Kui ma õigesti aru saan, siis Sa siirdud nüüd Milano külje alla, Como järve kanti?

Just, täpselt Como ja Milano vahele.

Ehk siis vahetasid Lõuna-Itaalia Põhja-Itaalia vastu. Nagu ma aru saan, siis need peaksid olema kaks täiesti erinevat keskkonda.

Nii naljakas, kui see ka pole, siis on jah. Eesti kohta päris nii öelda ei saa, et lõuna ja põhi on täiesti erinevad, aga Itaalia on suur riik ja Lõuna-Itaalia elu on ikka täiesti teistsugune kui Põhja-Itaalia elu. Kesk- ja Lõuna-Itaalias olen juba elanud, nüüd saab Põhja-Itaalia ka ära proovida.

Mis Sa arvad, mis platsivälises elus kõige rohkem muutub?

Arvan, et väga midagi ei muutu. Pole seal kunagi varem elanud, aga nii palju, kui tean, siis Põhja-Itaalias on n-ö laperdamist ja temperamenti natukene vähem. Lõuna-Itaalia temperament ja laperdamised olid ikka ulme, hilinemised kokkusaamistele olid tavalised. Tean, et põhjas käivad asjad natuke rohkem Saksamaa moodi, kus kõik on kindel ja paigas.

Põhja-Itaalia ja eriti just Milano regioon on riigi majandusmootor. Seal piirkonnas on raha ka rohkem?

Milano on suur ja moodne linn, mida kõik teavad. Raha liigub seal paratamatult.

Kas said vahepeal pakkumisi ka Eestist?

Sain. Uuriti siit ja sealt ja natuke tõsisemalt rääkisin Heiko Rannula ja Kalev/Cramoga. Rannula soovis mind Cramosse ja minul endal oli samuti huvi olemas, aga andsin Rannulale märku, et vaatan väga kõvasti ka Itaalia poole ja juhul, kui mulle sealt hea variant tuleb, siis pigem lähen sinna. Täpselt nii lõpuks läkski.

Kas võib noortele korvpalluritele motivatsiooniks öelda, et Itaalia mängijapassi kättesaamisega on võimalik tsementeerida oma karjäär Itaalias päris pikaks ajaks?

Absoluutselt. See on väga hea asi ja tänu sellele on Itaalias minule alati koht olemas. Esiliigas oleksin võinud minna põhimõtteliselt igasse satsi, sest agent ütles, et kõik Itaalia esiliiga klubid uurisid minu kohta ja olid huvitatud. Kuna algselt oli plaan minna meistriliigasse, siis alguses me isegi ei vaadanud esiliiga poole, aga lõpuks tuli Cantult väga hea pakkumine ja kuna meistriliiga klubid venitasid nii kaua, siis otsustasime selle kasuks. See kõik oli võimalik ainult tänu sellele, et mul on Itaalia pass. Välismaalasena on väga raske sinna peale saada.

Kui pika lepingu Sa tegid?

Leping on 2+1.

Tänapäeva mõistes päris pikk.

Jah. Eks ta saigi meelega pikem tehtud. Kuna klubil on käsil pikem projekt, siis on lepingus kaks osa – üks selleks juhuks, kui jääme püsima Serie A2-te, teine juhuks, kui tõuseme meistriliigasse. Leping on tehtud lootusega, et äkki meil õnnestub tõusta, kuid kui ei õnnestu, siis saab teine aasta uuesti proovida ja siis vaatame edasi, mis seis on.

-Joonas Riismaa | Foto: Siim Semiskar

Tuleme korraks Kalev/Cramo juurde tagasi. Kas Heiko Rannula jätkamine suurendas Sinu huvi Cramo vastu? Kas see, kuidas Rannula on suutnud päris mitmeid noormängijaid oma karjääris edasi aidata, on paljude välismaal mängivate eestlaste jaoks muutnud Kalev/Cramo oluliselt meelitavamaks?

Kindlasti! Eriti nüüd, kus Rannula on ka koondise peatreener. See on väga hea variant, kuna siis saad temaga paremini läbi ja saad olla koondises keegi, keda ta teab paremini ja kes on tema käe alt tulnud. Rannula on kindlasti väga suur faktor, miks ma Kalev/Cramo varianti kaalusin.

Mis emotsioonidega võtsid vastu selle uudise, et Jukka Toijala läheb Jaapanisse ära ja annab ohjad Rannulale üle?

Kahju oli ikka, sest kõik said Jukkaga hästi läbi ja ta on suurepärane inimene. Minu jaoks oli see võib-olla eriti kurb, kuna Jukka oli see, kes mind meeste koondise juurde tõi. Alati jääb meelde, kes mulle esimesed võimalused ja mänguminutid andis. Aga eks see ole paratamatu, et kui tekivad head variandid, siis nendest peab kinni haarama ja kuna Rannula tuleb asemele, siis ei saa öelda, et treeneri tasemes toimus langus. Rannula on koondisele väga hea variant.

Mis Sa arvad, kui palju koondise mäng sellest muudatusest muutub? Kas Rannula hakkab tegema mingeid põhimõttelisi muudatusi või stiil peaks enam-vähem samaks jääma?

Arvan, et stiil jääb samaks, sest Heiko oli ju enne peatreeneriks saamist abitreener. Mõned tema ideed ja liikumised olid nagunii juba koondises sees. Mingid väiksemad asjad võib-olla muutuvad ja mäng läheb natukene rohkem Kalev/Cramo moodi, kuna treener üritab nii klubis kui ka koondises oma kindlat joont hoida, aga enam-vähem jääb kõik ikkagi samaks.

Kas Sa oled endale uueks hooajaks seadnud mingisugused individuaalsed eesmärgid, mida Sa saavutada tahaksid?

Ei ole päris niimoodi endale mingit eesmärki pannud. Ainuke eesmärk või lootus on see, et võiks ikkagi meistriliigasse tõusta ja proovida teisel aastal Cantuga meistriliigas mängida. Isiklikult tahan lihtsalt võimalikult hästi mängida ja võib-olla natukene enesekindlust leida. Eks pärast vaatame, mis lõpuks kokku tuli.

Kas mõni teine eestlane on Sinule Itaalias autosõidu läheduses ja saate teineteisel külas käia? Kaspar Treier ja Mikk Jurkatamm on Napolis või selle kõrval, aga kas Põhja-Itaalias on ka kedagi?

Kahjuks ei ole vist kedagi. Kunagi muidugi ei tea, äkki keegi tuleb veel Põhja-Itaaliasse, aga praegu vist küll kedagi päris lähedal pole.

Kellelegi külla sõita siis ei saa?

Kahjuks jääb see ära.

Kas te Itaalia esiliigas mängite hooaja jooksul Mikk Jurkatamme satsiga ka?

Jah, mängime.

No vot, siis saad jutustada.

Jah, saab vahepeal natukene jälle eesti keeles rääkida.

Mis plaanid Sul suveks on? Kui palju teed trenni, kui palju puhkad ja millal klubi Sind enda juurde ootab?

Juuli jooksul on meil korvpallikodu, mille lõpus on kaks sõpruskohtumist. Terve juulikuu jooksul teen trenni koos koondisega, seal saab vormi sättida ja korralikult korvpalli teha. Itaaliasse lähen augusti keskel. Ega sinna enam väga palju aega jäänud ei olegi. Teen koondise asjad ära, siis paar nädalat pean ise uueks hooajaks valmistuma ja siis ongi minek.

Kas see paneb kuidagi silma rohkem särama ka, kui on uus klubi, toimub keskkonnavahetus ja alustad seal puhtalt lehelt? Kas tahad võimalikult heas vormis ja võimalikult hea hoo pealt sinna minna?

Absoluutselt. Kui on uus koht, siis see on nii spordi kui ka elulises mõttes ju hästi põnev. Lähed täiesti uude kohta, tutvud seal uute inimestega ja tutvud uue süsteemiga. Kindlasti üritan minna sinna võimalikult heas vormis, võimalikult hea enesetunde ja valmisolekuga.

scroll to top