BC Kalev/Cramo tõi lõppenud hooaja eel meeskonda Itaalia meistriliigas Treviso ridades pallinud 23-aastase Mikk Jurkatamme. Eestlase abiga kaotas Kalev/Cramo Eesti-Läti liiga põhiturniiril vaid ühe kohtumise, andis finaalis kodupubliku ees Prometeyle kõva lahingu ja võitis hõbeda. Eesti meistrivõistlustel ei vääratanud klubi kordagi ning täiseduga kindlustati Tartu ees meistritiitel. Korvpall24.ee portaal palus Jurkatammel vaadata tagasi lõppenud hooajale Kalev/Cramos ning rääkida sellest, miks ta otsustas pärast edukat hooaega naasta Itaaliasse ja liituda esiliigas palliva Avellinoga.
Sügisest taas Itaalias leiba teeniva 197 cm pikkuse tagamängija arvele jäi Eesti-Läti liigas Kalev/Cramo ridades pallides 22,5 minutiga 10,2 punkti, 3,7 lauapalli ja 2,7 korvisöötu. FIBA Europe Cupis peetud neljas kohtumises sai eestlane keskmiselt kirja 7,5 silma, 2,3 lauapalli ja 1,5 resultatiivset söötu. Oma debüüdi Itaalia kõrgliigas tegi Jurkatamm 2018. aastal tänase Euroliiga tiimi Bologna Virtuse eest ning on hiljem esindanud kõrgliigas ka Treviso tiimi. Esiliigas ehk Serie A2 tasemel on varem tema koduklubideks olnud Ravenna ja Cento.
Intervjuus meenutas Jurkatamm esmalt lõppenud hooaega, mis kulmineerus Eesti meistritiitliga, ning rääkis FIBA Meistrite liiga ja FIBA Europe Cupi kogemusest. Samuti tuli jutuks suurepärane Eesti-Läti liiga põhiturniir ja Prometeyga peetud finaal. Lisaks saime teada, milline oli Kalev/Cramo sisekliima ning kuidas see erines eestlase varasematest kogumustest. Muuhulgas rääkisime 23-aastase mängumehe individuaalsest hooajast ja küsisime, miks otsustas ta Itaaliasse naasta ning kuidas sündis otsus võtta vastu Avellino pakkumine. Lõpetuseks jagas Jurkatamm enda suviseid plaane ja avaldas saladuse, kuidas tulla toime Priit Lehismetsa naljadega.
Mikk, alustame sellest, et võta palun lõppenud Kalev/Cramo hooaeg oma sõnadega kokku. Mis Sulle sellest kõige rohkem meelde jääb?
Kõige meeldejäävam hetk oligi viimane finaalmäng ja meistritiitel. See oli kindlasti meie eesmärk. Vähemaga poleks saanud leppida ja arvan, et me saime sellega ilusti hakkama, mingeid libastumisi polnud.
FIBA Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniir hooaja alguses oli üks paras pettumus, kas nõustud? Kas see ununes hooaja lõpuks ära?
Pigem küll. Seal kohapeal oli päris julm, sest läksime sinna nädalaks ajaks, aga saime kohe esimeses mängus pähe. Treener Heiko (Rannula) tegi võib-olla natuke karistavaid trenne ilma pallita, kus oli palju jooksmist. See jättis päris rõveda maigu suhu küll, aga hooaja lõpus tegime riietusruumis selle üle nalja, sest see oli nii pikka aega tagasi ja läks täiesti meelest, et olime sel hooajal Türgis ja mängisime Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril. See oli valus, aga me pidime sellest kuidagi üle saama.
Kas võib öelda, et Eesti-Läti liigast võtsite maksimumi, sest seal tiitli peale minna oleks olnud keeruline?
Keeruline kindlasti. Arvan, et seal võitmiseks oleksime pidanud natukene oma võimeid ületama või oleks finaalis pidanud natuke rohkem õnnestumist olema. Maksimumi oleksime võtnud siis, kui oleksime ka Eesti-Läti liiga võitnud. Ma usun, et me kõik uskusime, et me suudame Prometeyd võita. Esimene poolaeg ka näitas seda, aga kolmandal veerandajal tulime liiga pehmelt peale ja see karistas meid, kuigi neljandal veerandil tulime järele. Kuid see mäng oli täiesti võidetav.
Kui keegi oleks hooaja alguses pakkunud, et hooaja lõpus olete Prometeyga finaalis ja mängite punkt-punkti mängu, siis oleksite selle variandi ilmselt hea meelega vastu võtnud?
Kindlasti. Kui me Eesti-Läti liiga hooaega alustasime, siis finaali jõudmine oli üks meie eesmärkidest.
Kõrvalt vaadates tundus Kalev/Cramo koosseis ja selle sisekliima päris äge. Kas kinnitad või lükkad ümber?
Kinnitan. Eestlaste ja välismaalaste kooslus oli väga hea ja keegi ei olnud üksildane. Kui oli mingi tiimi üritus, siis polnud kedagi, kes ei oleks viitsinud tulla. Klapp oli väga hea ja sai kõvasti nalja, aga sai ka tõsisemalt tööd teha. Samuti ka staff‘i liikmed ja kontor, kes mängudele sellise rahva kokku ajasid. See oli väga mõnus ja jättis väga hea mulje.
Kui palju hea meeskonna sisekliima väljakul kajastub? Sellest räägitakse palju, aga kas sellel on reaalne mõju väljakul toimuvale või hästi võib mängida ka selline tiim, kes on riietusruumis justkui sõjajalal?
On võimalus, et kuidagi nad suudavad ikka mängida, aga mitte tervet hooaega algusest lõpuni. Lõppkokkuvõttes, kui sisekliima mädaneb, siis midagi võib mängus ikka väga nihu minna. Kui tunned end väljaspool platsi mugavalt, siis väljakul on samamoodi. Siis on sul mängijate usaldus ja sa tead, mida nad oskavad, mida nad teevad ja mida nad sinult ootavad. See klapp ja keemia mängivad väljaku peal väga suurt rolli.
Kas Sul on karjääri jooksul olnud ka mõni väga halva sisekliimaga tiimi kogemus? Kas siis on hooaeg piltlikult öeldes kaks korda pikem?
Ei ole. Praegu küll pähe ei tule, et mingi tiimiga oleks kunagi selliseid probleeme olnud. Vahel välismaalased võib-olla keevad natukene üle ja väljakul lähevad sinu peale kurjaks, aga lõpuks see asi ununeb või paluvad vabandust. See on täiesti normaalne. Aga sellist asja ei ole küll olnud, et sisekliimat üldse ei olnud.
Kuidas Sa individuaalselt enda soorituste ja hooaja jooksul näidatud numbritega rahule jäid?
Kindlasti saab alati paremini. Pärast koondisemänge olin natuke augus ja seda ütles mulle ka Heiko, aga ma arvan, et Eesti meistriliiga play-off‘iks tulin sellest august välja. Stabiilseid perioode oleks võinud rohkem olla. Tagantjärele on kõik targad ja oskavad kõike öelda, aga enamjaolt jäin siiski rahule.
Kas Sul oligi see mõeldud ühe vaheaastana, et nüüd tagasi Itaaliasse siirduda?
Ei olnud. Kui praegu ei oleks Itaaliast rahuldavat pakkumist tulnud, siis oleksin päris kindlasti ka järgmise hooaja Kalev/Cramos teinud. Enne eelmist hooaega ei olnud mul sellist mõtet, et nüüd teen ainult ühe aasta Eestis ja siis lähen tagasi. Mõtlesin lihtsalt, et teen selle hooaja korralikult ära ja siis vaatan edasi.
Kas hooaja keskel ka mingit huvi Sinu vastu näidati?
Agendiga rääkisin alles pärast hooaja lõppu ja ta ütles, et pakkumisi oli küll, aga need klubid polnud Kalev/Cramoga võrreldes nii head, et sinna edasi liikuda.
Ehk siis agent ei hakanud Sind isegi tülitama?
Jah, need olid üsna mõttetud variandid.
Aga kas Sa tahaksid hooaja keskel sellistest pakkumistest teada või Sulle sobib, kui agent niimoodi Sinu vaimse tervise eest hoolitseb?
Ma usaldan agentuuri, kui nad arvavad, et see ei ole õige pakkumine. See pakkumine tuli samal ajal, kui ma olin mentaalses augus. Nad teadsid minu olukorda ja ei hakanud mind sellega torkima. Pärast ütlesid, et see sats oli esiliiga viimaste seas ja tagantjärele vaadates arvan, et sinna minemine ei oleks olnud õige otsus.
Millal Avellino meeskond esmakordselt Sinu vastu huvi näitas ja kui kaua läks lepinguni jõudmiseks?
See oli poolteist nädalat tagasi (intervjuu on tehtud 30. juunil – toim.). Agent küsis, kas sa oleksid nõus mängima Lõuna-Itaalias ja ma ütlesin, et jah. Ta andis info edasi ja siis juba järgmisel päeval Avellino peatreener helistas ja rääkisime 20-25 minutit. Ta rääkis oma visioonist, milline tuleb järgmise hooaja meeskond, mida ta minult soovib ja mida ta minus näeb. Ütlesin, et ma olen huvitatud. Esialgu agent ütles, et ootame natukene, sest äkki tuleb veel mingi pakkumine, aga ei tulnud ja nädala pärast oli leping allkirjastatud.
Ehk siis võib öelda, et kõik läks suhteliselt kiiresti?
Jah. Avellino meeskond oli minust väga huvitatud. Nad väga tahtsid mind ja tahtsid selle kiirelt ära teha.
Räägi veidi Avellino meeskonnast, kes on peatreener, kuidas neil seni komplekteerimine on läinud ja mis on nende visioonid?
Meeskonna peatreener on Alessandro Crotti, kes on mind ka varem oma meeskonda tahtnud, kui ta paar aastat tagasi Cremona Juvi peatreener oli. Millegipärast tookord kokkuleppele ei saadud ja tehinguks ei läinud, aga ta on mind juba pikemat aega jälginud. Avellino tõusis just tugevuselt kolmandast liigast aste kõrgemale ja nad proovivad enamasti samasuguse meeskonnaga ka Serie A2-s mängida. Minul oleks tema nägemuse järgi väga suur roll “kahe”-“kolme” peal ja ta ootab, et oleksin kahe välismaalase järel meeskonna liider. Ta ütles, et mind võetakse põhimõtteliselt kolmandaks välismaalaseks. Nagu ma tema jutust aru sain, siis vastutus tuleb väga suur ja roll on ka väga suur.
Kas teised kaks välismaalast on paigas?
Veel ei ole. On kõlakad, et tuleb keegi kõrgliigast ja üks nimi on läbi käinud, aga need on lihtsalt kõlakad ja sa ei tea kunagi, kas see on tõsi või ei ole. Pigem võetakse ikka välismaalased, kes on Itaalias juba tuntud, mitte otse Ameerika ülikoolist, kes on alles esimest aastat Euroopas.
Vahepeal pankrotis ära käinud Avellino jaoks on see n-ö uus tulemine ja tundub, et nende eesmärgid on päris kõrged. Kas eesmärk on tõusta tagasi kõrgliigasse?
Jah. Ega mis muu eesmärk ikka saab olla, kui sa klubi teed? Ma mäletan, et Kaspar Treier pidi just Avellinosse minema, kui tuli välja uudis, et meeskond läks pankrotti, sest president jättis mingid maksud maksmata. Nüüd on seal uus pealik ja nagu olen kuulnud, siis ta teeb õiget asja ja teeb seda ausalt.
Itaalias on see vist päris tavaline, et tiimid elavad üle oma võimete, käivad pankrotis ära ja siis tulevad uuesti üles?
Jah, seda on erinevate klubidega ka varem juhtunud.

Kui pika lepinguga tegemist on?
Üheaastase.
Kas see oli teadlik otsus? Kui klubil ei õnnestu kõrgemaid ambitsioone saavutada või Sinu roll pole selline, nagu lubatud, siis Sa pole nendega pikalt seotud?
Viimasel ajal ongi minu arvates mõistlikum teha üheaastane leping. Pärast hooaega ei tea kunagi, mis seisus keegi on ja mis tegelikult toimub. Pigem võtan ühe aasta korraga ja siis vaatan edasi.
Kas Itaalia esiliigasse ehk Serie A2-e siirdumine oli teadlik otsus, et mänguaeg ei kukuks ja roll oleks võimalikult suur?
Võib ka nii öelda, aga samas, kui praegu oleks tulnud pakkumine ka kõrgliigast, siis oleksin pigem eelistanud kõrgliigat. Kuid praegusel hetkel on esiliiga parem variant, et mänguminutid võimalikult kõrgel hoida ja ennast kohapeal näidata. Kuna mul on Itaalia pass, siis mul on seal kergem meistriliigasse pääseda kui ülejäänud Euroopa riikides. Arvan, et kui teha Itaalia passiga üks hea hooaeg esiliigas, siis sealt on kõrgliigasse lihtsam saada kui Kalev/Cramost.
Itaalia kõrgliigaklubid hoiavad esiliigal alati silma peal?
Jah, see on ühine kommuun. Teades itaallasi, siis nende arvates on Itaalia kõige parem ja nii on ka korvpalliga.
Oled Sa juba endale mingisugused eesmärgid seadnud, mida Sa just individuaalselt tahad saavutada?
Ei ole, aga annan endast parima, et meeskond võidaks ja meeskonnal oleks hea minuga mängida. Isiklikke eesmärke saab seada siis, kui olen kohal ja on selge pilt, milline see meeskond välja näeb ja millised on nende eesmärgid.
Avellino asub üsna Napoli külje all, kas see tähendab, et uuel hooajal saate Napolisse siirdunud Kaspar Treieriga üksteisel rohkem külas käia?
Kahjuks nii see on (Naerab.). Ei, see on muidugi tore, kui sul on eestlane ja üks parimaid sõpru tunni aja kaugusel, aga see ei mänginud lepingu sõlmimisel rolli. Mulle pakkusid lepingut kaks klubi, aga see, et Kaspar on Avellinole lähemal, ei olnud otsustamisel oluline. Pigem mõtlesin enda peale.
Sul oli siis üks konkreetne pakkumine veel laual?
Jah, Vigevanost. Samuti esiliiga sats, kes oli eelmisel aastal play-off‘is, aga kui vaatasin mõlemat pakkumist korraga, siis Avellino pakkumine tundus parem.
Kui palju Itaalias olles üldse eestlastega sellist omavahel suhtlemist ja külaskäimist on, kui distantsid on mõistlikud? Või on kõik oma klubidega nii hõivatud, et ei jõua?
Oleneb. Näiteks kui mina olin Trevisos, siis üks eestlane (Kaspar Treier) oli saare peal ja teine (Joonas Riismaa) Lõuna-Itaalias ja seda väga ei juhtunud, et vabal päeval saab korraks külla minna. Kui oleks olnud kolm vaba päeva järjest, siis oleks saanud reisida, koos aega veeta ja siis tagasi reisida. Pärast mängu võis hotellis või kuskil kokku saada ja mõned tunnid rääkida, aga siis tuli magama minna või reisile asuda. Väga palju koosviibimisi ei ole olnud, välja arvatud siis, kui me Treieriga ühes võistkonnas mängisime.
Aga kui distants on mõistlik, siis mingid hetked ikka leiab, et näiteks sõbra mängu vaatama minna?
Jah ja arvan, et see aitab sind ka mentaalselt, kui saad mõneks ajaks mõtted korvpallilt eemale viia ja oma sõpra näha.
Mis plaanid Sul suveks on? Kui palju teed trenni ja millal pead olema klubi juures?
Praegu oleme Kaspariga kaks-kolm nädalat teinud koos Priit Lehismetsaga üldfüüsise trenni ja oleme ka saalis viskamas käinud. Nüüd algas koondis, kus algselt tegeleme üldfüüsisega, et vaikselt vormi saada ja siis hakkame ka meeskondlikke asju tegema. Veel ei tea, millal Itaaliasse minema pean, aga arvan, et see jääb augusti keskpaika. Tavaliselt algavad eelhooajad sel ajal.
Mängisid terve hooaja Kalev/Cramos ja viitsid veel ka suvel Priit Lehismetsaga koos trenni teha? Väga vastupidav vend oled.
Peab olema (Naerab.). Ma ei ole selline mängija, kes saab terve suvi rannas näpud püsti panna, vaid pean ikkagi enda kallal tööd tegema ja lõppkokkuvõttes – mida rohkem sa suvel trenni teed, seda lihtsam on sul järgmise hooaja alguses.
Ma mõtlesin rohkem Lehismetsa huumorisoont, seda annab kohati ära kannatada.
Ma olen sellega juba ära harjunud. Pigem läheb iga kolmas nali ühest kõrvast sisse ja teisest välja.




