Märtsis tõsise jalavigastuse tõttu edasist hooaega pingilt jälgima pidanud Rait-Riivo Laane vaatab lõppenud hooajale tagasi kahetiste tunnetega. Kui isiklikus plaanis ei jäänud parimas korvpallurieas mängujuht enda sooritustega rahule, siis Eesti meistrivõistluste pronksmedal tõi päikese Rapla kohal hetkeks pilve tagant välja.
Enne vigastust jõudis Laane Rapla Avis Utilitase särgis kaasa teha 28 kohtumist, kus kogus ligi 27 minuti jooksul 7 punkti, 3 lauapalli, 5,2 söötu ja 2,2 vaheltlõiget. Söötude (5.) ja vaheltlõigete (3.) osas kuulus 180-sentimeetrine mängumees Eesti-Läti liiga viie parema mängija sekka.
Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus vaatas Laane tagasi lõppenud hooajale ning andis ülevaate sellest, kuidas vigastusest taastumine on edenenud. Saime täpsemalt teada, milliseks kujunes tema roll platsi kõrval ning kuidas hindab ta noort peatreenerit Brett Nõmme. Muuhulgas tuleb juttu välistreenerite dilemmast noortele mängumeestele minutite jagamisel ning Kalev/Cramo teerulli alla jäämisest Eesti meistrivõistluste poolfinaalseerias. Lõpetuseks toob läbi ja lõhki Rapla patrioot välja, mida korvpall sealsele kogukonnale tähendab ning avaldab enda peamise soovi uueks korvpallihooajaks.
Eesti-Läti liigas jäi Rapla play-off‘i ukse taha, kuid Eesti meistriliigas võitis meeskond lõpuks pronksmedalid. Millise hinde Sa lõppenud hooajale annaksid?
Ma jagaks isegi hooaja kaheks. Esimesel poolel panime minu arvates kõvasti lati alt läbi, arvestades meie potentsiaali, aga teine pool suutsime eestikate medaliga paljusid üllatada. Arvestades just erinevaid raskuseid, mis meeskonna ümber olid, alustades teadmatusest, kas tiim üldse hooaja lõpetab, ning jätkates vigastuste ja meeste lahkumisega. Usun, et lõpuks olime “viie” väärilised, kuigi esimesed kaks eksamit kukkusime läbi.
Kuidas enda hooajaga kuni vigastuseni rahule jäid?
Enda hooajaga ma kindlasti rahule jääda ei saa ning see kindlasti lisab mulle motivatsiooni, et tugevamana tagasi tulla.
Millises seisus viga saanud jalg praegu on?
Jalg paraneb plaanipäraselt. Hetkel saan otse joosta ning teen jõuharjutusi ja ujun.
Milline peaks taastumisprotsess välja nägema ja millal saad täiskoormusel treenima hakata?
Taastumise alguses olid kummilindiga harjutused ja vaikselt järk-järgult oleme koormust lisanud. Hetkel õnneks tagasilööke pole olnud, aga täiskoormusega trenni osas ma ei oskagi veel öelda. Eks see selgub jooksvalt, kui kiiresti jala “töökindlaks” saab. Praeguse seisuga võiks oktoobriks olla platsil.
Mis tunne oli hooaja olulisimaid mänge pingilt jälgida? Kas see on mängijale alati masendav või Sinule enam mitte nii väga, kuna Sul on juba piisavalt play-off‘i kogemusi?
Ikka väga raske oli mänge jälgida, kuna olin nende meestega ju hooaja algusest saadik õlg õla kõrval võidelnud ja mängijana treenid ikka selle jaoks, et play-off‘is mängida. Aga kuna taastusprotsess on üsna pikk, siis suutsin endaga kiiresti rahu teha ja sain aru, et sel hooajal enam platsile asja pole.
Detsembri alguses võttis Rapla meeskonna juhendamise üle Brett Nõmm, keda peetakse üheks Eesti lootustandvamaks nooreks korvpallitreeneriks. Kuidas kirjeldaksid Bretti treenerina ja kuidas võrdleksid teda teiste Eesti treeneritega, kelle käe all oled mänginud?
Olen sellega nõus, et Brett on väga potentsiaalikas treener. Ta on meistriliigas peatreenerina nii vähe töötanud ning suured hetked on veel ees. Ta on väga nõudlik ja kindlate põhimõtetega treener ja heade taktikaliste ideedega. Saabki olema huvitav näha, kuna nüüd on tal võimalus oma käe järgi meeskond komplekteerida.
Sinu kui mängujuhi käest on hea küsida, mis Arnel Dedicil lõpuks valesti läks, et meeskond ei suutnud soovitud mängupilti näidata?
See on selline küsimus, kus ühest vastust anda on raske. Kuna kaotusi tuli ridamisi, siis kindlasti lõi usk mingil hetkel kõikuma, et kas tõesti me ei suuda enam võita. Aga Dedici kiituseks saab öelda, et meeskond võitles tema ametisoleku ajal ikkagi viimse hetkeni.
Välismaistele treeneritele on tihti ette heidetud, et nad ei mängita meie enda Eesti noori piisavalt. Mis Sinu arvamus on, kui palju või kas üldse peaks noortele selliseid n-ö avansilisi mänguminuteid andma?
Eks välismaa treeneritele on oluline tulemus, see on põhjus miks neid palgatakse ja tulemus on otseselt seotud sellega, kas ja kui kaua nad ametis saavad olla. Selles osas ei saa midagi ette heita, aga kindlasti võiks noortele meestele, kes trennides on tublid, mänguminutitega enesekindlust juurde süstida.
Meistriliiga play-off-mängudes olid vist justkui Rapla abitreener. Millist nõu Sa Bretile ja mängijatele ning eriti just noorematele tagameestele andsid?
Eks ma proovisin enesekindlust ja usku süstida meestesse, kelle roll varem nii suur polnud. Teadsin, milleks mängijad on võimelised, olles ise seda trennis näinud. Treenerite duo vahel küsis mingite taktikaliste otsuste kohta ka minu arvamust ning siis oli meil kahe arvamuse asemel kolm ja treeneril võib-olla valikuvariante rohkem.
Kui palju treenerid reaalselt Sind protsessi kaasasid või oli Sinu puhul see lihtsalt vastavalt olukordadele enda kogemuste edasi andmine?
Pigem just enda kogemuste edasi andmine.
Mis Sa arvad, kas Sind võiks kunagi tulevikus näha mõne Eesti klubi juhendajana?
Ei julgegi seda vekslit välja käia, eks aeg näitab. Praegu on igatahes suur soov mängida.

Poolfinaalseerias kaotas Rapla meeskond Kalev/Cramole kõik kolm kohtumist kindlalt. Kas taseme vahe Eesti esimese ja kolmanda klubi vahel ongi nii suur või oleks tagantjärele mõeldes võinud midagi paremini teha?
Arvan, et taseme vahe kindlasti on olemas, aga kui oleksime saanud pärast rasket TalTechi seeriat näiteks nädala puhata, siis oleksime kindlasti rohkem hambaid näidanud.
Kas te hoidsite ennast poolfinaalseerias veidi tagasi ka, et pronksiseeriaks jõudu säilitada või Kalev/Cramo lihtsalt oligi nii võimas?
Me ei hoidnud ennast tagasi, pigem olime väsinud ja Kalev/Cramo oli ka motiveeritud seeriat kolme mänguga lõpetama.
Mis Raplale pronksiseerias Pärnu vastu võidu tõi?
Tundusime väljakul kuidagi energilisemad. Ründelauapallid ja lahtised pallid suutsime enda kasuks pöörata. Ja treenerite taktikalised ideed toimisid kogu seeria vältel.
Rapla kohal ripuvad tumedad pilved ja meeskonna jätkamine meistriliigas on küsimärgi all. Kui palju see meeskonda mõjutas? Milline meeleolu valitses riietusruumis?
Ega see hea polnud, kui riietusruumis sellised teemad üleval olid, tahes-tahtmata mõtled, et kas järgmine kuu tööd on või mitte. Aga peamine on, et Rapla ikka paneb edasi.
Kõrvalt on räägitud, et Raplal ei õnnestunud sel hooajal välismängijate valik nii hästi kui mõnel varasemal. Kuidas Sa sellele väitele vastaksid?
Mõnes mõttes on seal tõde olemas, kuna Dedici käekirja tema enda valitud mehed ei sobinud. Samas hooaja lõpus oli näha, et nad oskasid mängida küll, seega päris ebaõnnestunuks ei saa seda lugeda. Hooaja käigus mehed arenesid ja suutsid mängida.
Sa oled ise Raplamaa mees ja Rapla meistriliiga meeskonnaga seotud olnud juba 17. eluaastast. Mida see tiim Sinu jaoks tähendab?
Raplas on korvpall A ja O, Raplas on väga korralik korvpallipüramiid, mis vajab esindusmeeskonda. Samuti tehakse ka mujal Raplamaal noortega väga head tööd ning sealt võiks Raplasse tulevikus mehi juurde kasvada. Rapla korvpallimeeskonnas ma karjääri alustasin ja loomulikult on mul südames suur koht just Raplale.
Kas Sul on järgmise hooaja plaanid juba paigas või tegemisel? Kus me Sind uuel hooajal mängimas näeme?
Hetkel pole plaani paigas, ainuke soov on korralikult mängu tagasi tulla.




