Sel hooajal Audentese Spordigümnaasiumit esindanud 19-aastane Keandra Koorits kerkis Läti naiste korvpalliliiga üheks parimaks mängijaks ning vedas tiimi Eesti meistrivõistlustel hõbedale. Heade etteastete tuules liitub eestlanna järgmisel aastal USA üliõpilasliigas NCAA palliva Washington State’i naiskonnaga. Korvpall24.ee portaal rääkis Kooritsaga lõppenud hooajast ja sellest, kuidas sündis otsus ookeani taha mängima minna ning miks valis eestlanna just USA loodenurgas asuva Washington State’i ülikooli.
188 cm pikkune Koorits pallis Audentese Spordigümnaasiumiga Läti naiste korvpalliliigas, kus teeniti üheksa võidu ja üheksa kaotusega kuues koht. Eestlanna näitas liigas häid etteasteid ja oli üks resultatiivsemaid mängijaid, kui tema arvele jäi 16 mängus keskmiselt 20,8 punkti ja 9,6 lauapalli. Eesti naiste meistriliigas jäi Kooritsa arvele 20 punkti, 12,6 lauapalli ja 2,4 korvisöötu.
Intervjuus rääkis 19-aastane neiu lõppenud hooajast ning sellest, mida andis lõunanaabritega pallimine ja mille poolest erines see Eestis mängimisest. Lisaks tuli juttu Eesti liiga play-off‘ist ja saime teada, mis jäi Kooritsa hinnangul meistritiitli võitmisest puudu. Samuti rääkisime 188 cm pikkuse eestlanna tulevikust ja küsisime, miks otsustas ta oma karjääri jätkata just USA üliõpilasliigas NCAA Washington State’i naiskonnas ja missuguses rollis näevad teda ookeani taga olevad treenerid.
Keandra, alustame sellest, et võta palun kogu oma hooaeg mõne lausega kokku. Mis Sulle endale kõige rohkem meelde jäi ja headmeelt tegi?
Hooaja alguses oli veidike raskem, sest uusi tulijaid ja noori oli palju, lisaks paar mängijat, kes vigastusest taastusid. Mida aeg edasi, seda enam kokkumäng arenes ning ka varem vigased olnud mängijad aitasid tiimile hooaja lõpus palju kaasa. Mina tunnen kõige rohkem headmeelt selle üle, et võitlesime tiimina üheskoos finaalini välja.
Mida Sa võtsid kaasa sellest Läti tugevuselt teises liigas mängimisest? Mil moel see Sinu jaoks erines Eesti liigas mängimisest?
Mängides nii noortemate kui ka vanemate mängijate vastu, sai sealt kindlasti kogemust. Samuti sai näha, mis tasemel mängivad mõned omavanused Läti mängijad. Kuna me mängisime Eesti liigas ainult hooaja lõpus, siis ma väga neid kahte liigat võrrelda ei oska.
Sa oled lätlastega juba oma senise karjääri jooksul päris palju kokku puutunud ja nende vastu mänginud. Mis seal teistmoodi tehakse, et nende naiste korvpall nii kõrgel tasemel on?
Arvan, et asi on konkurentsis, Lätis on seda rohkem. Seal on võrreldes Eestiga palju rohkem erineva tasemega liigasid ning ka võistkondi.
Kui palju läks teil naiskonnana aega, et ümber lülituda Läti liigalt Eesti liiga play-off‘idele? Mis selle juures kõige keerulisem oli?
Arvan, et olime pärast Läti liigat Eesti play-off’ideks valmis ning ootasime neid mänge. Ümberlülitamine tuli pigem automaatselt, keeruline oli võib-olla see, et nii vähese ajaga tuli palju mänge ära pidada.
Kohe veerandfinaalis Pärnu vastu olite pärast avamängu suurt võitu kahes järgnevas suures hädas ja saite lõpuks väga napilt edasi. Mis seal seerias juhtus?
Otseselt ei oskagi öelda, et mis juhtus. Me ei suutnud oma mängu korralikult käima saada ning oma asjadest kinni pidada.
Ka poolfinaalseeria oli väga tasavägine ja saite edasi otsustavas mängus. Kuidas teil õnnestus just otsustavates mängudes need tähtsad võidud ära võtta?
Meil oli tiimiga ühine eesmärk ning nägime selle nimel vaeva. Kõik tahtsid finaali pääseda ning kindlasti aitasid ka mängudeks ettevalmistavad trennid sellele palju kaasa.
Mis teil finaalis puudu jäi, et Audentes/Tallinna Ülikoolilt tuli lõpuks vastu võtta kaotus?
Veidi jäi puudu kogemustest ja kindlasti ka korvialustest mängijatest, kes neil domineerisid.
Sind valiti liiga sümboolsesse viisikusse. Kui palju sellised individuaalsed äramärkimised Sulle korda lähevad?
Tore on ikka tunnustatud saada ja kindlasti pakub see headmeelt ning toob enesekindlust.
Tuleme nüüd Sinu tuleviku juurde. Hiljuti sai avalikuks uudis, et uuel hooajal mängid USA üliõpilasliigas NCAA Washington State’i ridades. Kas see on Sinu jaoks ühe unistuse täitumine?
Kindlasti on! Noorest saadik on mul olnud unistus mängida USA-s ning ma olen selle võimaluse üle tohutult tänulik.
Kui kaua Sul tuli seda uudist n-ö kinni hoida ehk millal tegelikult asjad lukku said?
Olin juba mõnda aega kindel, et soovin Washington State’iga käed lüüa, kuid ootasin külastuseni, et neile seda näost näkku öelda. Aprilli teisel nädalal commit‘isin ära ning umbes nädal hiljem avalikustasin. Seega väga kaua ei pidanud uudist kinni hoidma.
Miks just Washington State? Millega nemad Sind ära võlusid?
Esiteks treenerid näitasid algusest peale suurt huvi ning omavaheline suhtlus sujus väga hästi. Teiseks tiim, kogu staff ja see koht ise on imeline. Ning kindlasti andis kindlust ka Johanna Eliise Tederi positiivne tagasiside.
Mitme ülikooli vahel valisid ning kui paljudes kohtades ja kus Sa veel visiidil käisid?
Ülikoole, kellega ma aasta jooksul rohkem rääkisin, oli umbes üheksa, kuid visiidil otsustasin käia ainult Washington State’i tiimi juures.
Kui palju Johanna Eliise Tederi abikäsi mängus oli, et just Washington State’i lähed?
Tema arvamus luges mulle palju. Samuti oli ta mulle alati olemas ja abiks ning olen talle väga tänulik!
Mis rollis treenerid Sind uuel hooajal näevad?
Otseselt pole öeldud, et ma pean ühte kindlat positsiooni mängima. Kuid rääkisime, et saan mängida nii väljas kui ka korvi all. Seega arvatavasti mängin positsioonide “kaks” kuni “neli” vahel.
NCAA-s päris tihti saavad uustulnukad kõvasti trenni rassida, aga mänguminuteid liiga palju ei anta ja eelistatakse kogenumaid mängijaid. Kui hästi Sa selliseks stsenaariumiks valmis oled, et mänguminuteid ei pruugi soovitud mahus tulla?
Eks see ikka võtab harjumist, kuid olen ennast selleks ette valmistanud. Annan endast igal juhul väljakul parima.
Milline Su suvi välja näeb ja millal USA-sse ennast näole pead andma?
Suve osas pole veel 100% kindel, millal minek on. See on alles läbirääkimisel.




